lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: M.A , ik: XXX, elukoht: xxxx. Kaitsja: Janek Väli, Advokaadibüroo Laus ja Partnerid, Rävala pst 2, 10145, Tallinn Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Jätta M.A kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 25.06.2019 otsusele nr 2302,19,005532 M.A karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 25.06.2019 otsus nr 2302,19,005532 M.A karistamises
261 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et M.A mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki kasutada teisele inimesele ning ei säilitanud mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit ega esitanud märgitud andmeid liiklusjärelevalvet teostavale isikule – politseiametnikule. Ei osanud liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel 27.05.2019 öelda, kes oli mootorsõiduki Xxxx reg.märgiga XXXX roolis 18.04.2019 Xxxx juures ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse TAOTLUSED: Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 30 p 1, § 132 p 3, § 120 palun:
lg 1 alusel menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200 eurot. Käesolev kaebus on esitatud 25.06.2019 otsusele väärteoasjas nr. 2302,19,005532 peale tervikuna. Kaebusega palume tühistada kohtuvälise menetleja otsuse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Samuti on esitatud alternatiivsed taotlused. 2. Kaebuse põhjendused. 2.1. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 alusel, mis sätestab, et mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, mistõttu on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada
lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuste rikkumisega.
lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees -ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. 2.
lg 2 nõuded ja avaldas 27.05.2019 liiklusjärelevalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki kasutada andis. Seega
2.
Seega puudub alus isikut selle eest karistada. 2.5. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Menetlusalune isik ei rikkunud
lg 2 nõudeid, kuna ta esitas liiklusjärelevalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki kasutada andis. Liiklusjärelevalve teostaja on neid andmeid kontrollinud ja need on leidnud kinnitamist.
lg 2 ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt selliselt, et menetlusalune isik peaks lisaks teadma või esitama ka andmed, kes 18.04.2019 liiklusõnnetuse hetkel roolis oli. Seetõttu puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused, mistõttu tuleb väärteomenetlus antud asjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 3. Alternatiivselt palume menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 3.1. Juhul, kui kohus siiski leiab, et menetlusalune isik rikkus
nõudeid, palume alternatiivselt lõpetada menetlus käesolevas asjas VTMS § 132 p 3 ja § 30 p 1 alusel. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 3.
lg 2 sätestatud mootorsõiduki omaniku kohustuste vastu, siis saab see olla üksnes osaline või kaudne eksimus. Nimelt olid tal olemas küll andmed, kellele tema sõiduki kasutada andis, kuid tal puudusid andmed, kes ja kuidas sõidukit edasi kasutas. Seaduses otsesõnu nõutud ja otsesõnu mittenõutud andmete mitte teadmine ei ole samaväärselt hinnatavad. 3.
nõudeid ja ei nõus tu ka otstarbekuse kaalutlusel menetlus lõpetama, siis palun mõista menetlusalusele isikule mõista karistuseks rahatrahv seaduses lubatud väikseimas määras. KarS § 47 lg 1 võimaldab kohtul või kohtuvälisel menetlejal väärteo eest kohaldada rahatrahvi alates kolmest trahviühikust. Antud juhul isikul puuduvad varasemad karistused, tegemist ei ole ohtliku, vaid pigem formaalse süüteoga, mida pehmendab ka asjaolu, et tegelikult ta avaldas politseile
Seetõttu ei ole põhjendatud mõista isikule kohe karistust keskmises määras, vaid kõigepealt minimaalses määrast.
lg 2 nõudeid, kuna ta esitas liiklusjärelvalve teostajale isiku andmed, kellele ta sõiduki kasutada andis. Nimelt ütles isik, et sõiduk oli tema ema J G käes. Seetõttu puuduvad menetlusaluse isiku teos väärteo tunnused ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palub kaitsja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel kuna käesolevas asjas puudub igasugune avalik menetlushuvi. Juhul, kui kohus siiski leiab, et M.A rikkus talle etteheidetavaid Liiklusseaduse nõudeid ja ei ole nõus ka otstarbekuse kaalutlusel menetlust lõpetama, taotleb kaitsja menetlusalusele isikule määratud karistuse kergendamist, kuna ei ole põhjendatud esimese karistusena kohe sanktsiooni keskmises määras karistuse määramine. Kaitsja leiab, et käesolevat väärteoasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetleja Helen Roos koostas 27.05.2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt andis M.A mootorsõiduki omanikuna mootorsõiduki kasutada teisele isikule, ei säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul politseile esitamiseks. Ei osanud liiklusjärelvalve teostaja nõudmisel öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel 18.04.2019 Xxxx juures. 4 25.06.2019 koostas vanemväärteomenetleja Jaak Paju üldmenetluse otsuse, milles leidis, et M.A on toime pannud talle etteheidetava teo ja määras
Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et M.A-le süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
lg 2 kohaselt peab mootorsõiduki omanik, kui ta annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama: mootorsõidukit kasutanud isiku ees-ja perekonnanime; mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaja või isikukoodi; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa numbri. Menetlusalune isik on 27.05.2019 k üll selgitanud, et 18.04.2019 kasutas sõidukit Xxxx tema ema J G, kuid J G on ise tunnistajana antud ütlustes selgitanud, et nimetatud sõidukit kasutasid lisaks temale veel mitmed inimesed. Kes täpselt sõidukit kasutas ei ole liiklusjärelvalve teostajale aga avaldatud.
sisust nähtub üheselt, et seadusandja soov on olnud, et sõiduki omanik hoiaks sõidukit heaperemehelikult ja teeks kõik, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel puudub selleks kasutamisõigus ja kes võivad sõidukiga olla ohtlikud teistele liiklejatele. Käesolevas väärteoasjas on taoline oht realiseerunud liiklusõnnetuse tekkimise näol. Kuivõrd M.A ei avaldanud liiklusjärelvalve teostajale kes täpselt sõidukit kasutas, siis on ta rikkunud
lg 2 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Üldpreventiivse eesmärgina peab määratav karistus aga andma kõigile liiklejatele signaali, et liikluses kokku lepitud reeglite eiramine on ohtlik ja saab rangelt karistatud. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et isik ei ole avaldanud ühtegi asjaolu, mis peaks tema süüd kergendama. Samuti puuduvad asjas ka süüd raskendavad asjaolud. M.A poolt kaebuses välja toodud seisukohad on aga kohtuvälise menetleja hinnangul paljasõnalised ning ennastõigustavad. Kohtuvälise menetleja hinnangul on seetõttu põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni keskmises määras. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saagi olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunneta isik, et teda on karistatud ja seega ei tee ka vajalikke järeldusi oma käitumises, et edaspidi seadusekuulekalt käituda. Määratud karistus vastab kaebaja süü suurusele ja on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi õigusrikkumisi. Lähtudes kõigest eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 25.06.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule edastatud kaebuses avaldanud soovi lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd 5 menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestuselt on näha, kuidas pardakaameral fikseeritud ajal 18.04.2019 kell 22:46 sõidab Xxxx suurel kiirusel mööda kolme sõidurealist sõiduteed ning ületab eraldusribaga eraldatud mitut sõidurada ning keerab siis paremale. Kuna sõiduki kiirus on liiga suur, kaldub sõiduk kurvis teelt välja haljasalale ning sõidab vastu tänavavalgustusposti, sõidab tänavavalgustusposti maha ning süttib põlema. Mõni sekund pärast liiklusõnnetust on videosalvestuselt näha, kuidas sõiduki mõlemad uksed avanevad. Seejärel sõidab aga sõiduk, mille pardakaameraga sündmus jäädvustati edasi ning seega ei ole edasine asjade käik videosalvestuselt nähtav. Väärteotoimikus asuva sündmuskoha vaatluse protokollist koos fototabeliga (tl 10-15) nähtub, et 18.04.2019 ajavahemikul 23:58-00:15 on vaatluse alla võetud Xxxx juures vaatlussuunaga xxxx tee poolt xxxx suunas. Suurim lubatud kiirus xxxx teel 70 km/h, xxxx tänaval 50 km/h. Tegemist on xxx teelt mahasõiduga xxxx tn-le. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee on kuiv. Väljas on pime aeg ning tänavavalgustus põleb. Sõiduraja laius Xxxx teel on 3,6 m ning mahasõidutee laius (Xxxx tn) on 6,7 m. Nullpunktiks on võetud Xxxx tee mahasõidutee Xxxx tänavale vasakpoolne ristumisnurk. Xxxx teest 9,1 m kaugusel ohutussaarel algab rehvijälg, mis lõpeb auto Xxxx tagumise parempoolse ratta all. Rehvijälje alguse kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 1,5 m. Nullpunktist 9,7 m kaugusel asub sõiduauto Xxxx reg.märgiga XXXX parempoolne tagumine ratas, mille kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 2,0 m. Sõiduki esimese parempoolse ratta kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 2,2 m. Nullpunktist 11,5 m kaugusel asub valgustusposti jaland, mille kaugus sõidutee vasakpoolsest servast on 1,5 m. Muid jälgi ega asitõendeid sündmuskohalt ei leitud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 1 pöördel) kohaselt on sõiduauto Xxxx reg.märgiga xxxx esiosa deformeerunud. Valgustusposti 2 laternat, sissesõidu keelu märk ning ülekäiguraja märk samuti katki. Tunnistaja D P ütluste kohaselt töötab ta turvafirmas xxxx. Seisis pargituna xxxx kõrval Xxxx. Järsku kuulis pauku, keeras ennast ja nägi avariid, kus kollast värvi sõiduk sõitis vastu posti. Tekkis leek. Sõidukist jooksis välja inimene. Seejärel istus ta enda töösõidukisse, et sündmuskohale läheneda. Sõidukist tulnud leek kustus. Valis politseinumbri ja hakkas 6 juhtunust rääkima. Sündmuskohale astus ligi tulekustutiga isik, kes hakkas koristama sõiduteed. Palus sündmuskohta mitte puudutada. Ta h akkas telefoni teel teatama asukohast ja sõiduki numbrist. Järsku ilmusid koha le kaks noormeest (vanuses kuni 18). Seljas olid noormeestel tumedad talvejoped. Noormehed hakkasid teda pehmeks rääkima, et ta politseisse ei helistaks. Rääkisid, et autojuht on kaine ja et see ei ole tema sõiduk. Noormehed hakkasid sõidukist eemalduma. Ta järgnes neile. Ühel nendest oli veinipudel käes. Ta palus neil oodata ära politsei saabumine. Kohale sõitis XXXX, kus oli mitu tütarlast, kes olid kõik ehmunud. Üks nendest (meesterahvas) läks tualetti. Öeldi, et tal on paha olla. Võimalik, et ta oli sõiduki roolis. Saabus politsei ja võttis ID-kaarti isikult, kellel oli kaasas vein. See isik vältis suhtlemist ja ootamist. Oli põgenemise katseid, mille käigus tütarlastega XXXX lahkus. Juhtum leidis aset 18.04.2019 kell 23:20. Tunnistaja A K ütluste kohaselt umbes 21:00 läks ta xxxx parklasse, tarbis alkoholi väga palju. Umbes 3 pudelit veini (see mis ta mäletab). Edasi ei mäleta midagi. Kui ärkas järgmine hommik kodus, tuli mälu tagasi. Tunnistaja J G ütluste kohaselt 18.04. päevasel ajal kasutas ta Xxxx. Sama sõidukit kasutavad mitu isikut. Tol päeval parkis sõiduki maja ette, k us ta ise elab ja jättis selle sinna. Kes on sõiduki omanik, ta ei tea. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli sellel päeval a uto xxxx käes. Kes oli roolis avarii momendil, ta ei tea. Ise oli sel momendil sünnipäeval. Liiklusseaduse § 261 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. KarS § 261 lg 1 on viiteline norm, seega on vaja liiklusnõuete rikkumine sisustada
lõikes 2 sätestatud kohustuste rikkumisega.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki omanik kohustatud, andes mootorsõiduki teisele isikule kasutamiseks, säilitama mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Tegemist on ammendava loeteluga, seega on objektiivne koosseis täidetud juhul, kui üks neljast kohustusest jääb sõiduki omanikul täitmata. Väärteoasja materjalides leiduvast ostu-müügi lepingust tulenevalt on mootorsõiduki Xxxx reg.märgiga XXXX omanik M.A (tl 2). Tunnistaja J G sõnul kasutas ta 18.04 sõidukit Xxxx, kuid ta parkis sõiduki maja ette ning jättis selle sinna. Samuti on ta öelnud, et sõidukit kasutavad mitu isikut. Seejuures ei tea J G oma sõnade kohaselt kes sõiduki omanik on, kuid seda, et sõidukit kasutasid ka teised inimesed on tõendatud tunnistaja D P ütlustega, kes nägi pärast liiklusõnnetust sündmuskohal kahte noormeest, kes üritasid tunnistajat veenda politseisse mitte helistada. Väärteoasjas olevast videosalvestisest nähtuvalt avanesid pärast liiklusõnnetust sõiduki juhipoolne ja kõrvalistuja uks, millest saab järeldada, et sõidukis viibis vähemalt kaks isikut, kes sõidukist väljusid. Samuti on väärteoasja materjalide hulgas sündmuskohal tehtud foto (tl 15 pöördel), mis on pärit xxxx grupist xxxx! ning millelt nähtub, et sõiduki vahetus läheduses on noormehed ning samuti on pildile jäänud noormees, kellel on seljas tumedad riided ning kes hoiab käes veinipudelit. Noormees vastab välimuselt tunnistaja D P antud kirjeldusele isikutest, keda ta sündmuskohal nägi. Kohtul ei ole alust kahelda J G ütluste usaldusväärses selles osas, et sõidukit Xxxx kasutasid sõitmiseks mitu erinevat inimest. Samuti ei ole kohtul alust kahelda D P ütlustes. Kaebuse esitaja ise väidab, et sõiduk oli tema xxxx käes ning kes oli avarii momendil roolis, tema ei tea. Kuivõrd J G oli teadlik, et sõidukit kasutavad ka teised isikud, siis pidi sellest samast asjaolust olema teadlik ka sõiduki omanik M.A ise. Samas ei saanud J G olla teadmatuses sõiduki omanikust, kuivõrd ta pidi selle sõiduki kelleltki kasutusse võtma. Kui aga sõidukit kasutasid ka teised isikud, ei saanud nad seda sõidukit kasutada sõiduki omanikust kaebaja teadmata. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud, et sõiduk on tema valdusest välja läinud tema teadmata ja 7 tema tahte vastaselt. Seega sõiduki omanikuna ei esitanud kaebaja politseiametnikule mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ega juhiloa numbrit. Seega on tõendamist leidnud, et M.A rikkus
lg 2 sätestatud mootorsõiduki vastutava kasutaja kohustust, jättes esitamata mootorsõidukit kasutanud isiku aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri. M.A kaitsja on kaebuses esitanud omapoolse seisukoha ning sõnanud, et puudub alus M.A karistamiseks
lg 1 alusel, kuna menetlusalune isik avaldas 27.05.2019 toimunud ülekuulamisel, et ta andis 18.04.2019 sõiduki kasutada oma emale J G ning seega on M.A täitnud
Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et M.A ei olnud kohustust teada või öelda, kes oli roolis liiklusõnnetuse hetkel 18.04.2019, kuna ükski õigusnorm (k.a
Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaitsja seisukohaga ning peab vajalikuks selgitada, et ehkki M.A ütles 27.05.2019, et 18.04.2019 kasutas sõidukit Xxxx tema ema J G, on J G tunnistajana antud ütlustes selgitanud, et sõidukit kasutasid lisaks temale veel mitmed teisedki inimesed ning et tema parkis Xxxx maja ette ning jättis selle sinna. Kohtul ei ole alust kahelda J G ütlustes. J G ütlusi ning nende usaldusväärsust kinnitavad ka teised väärteoasjas kogutud tõendid. Nimelt on tunnistajana üle kuulatud D P, kes nägi pärast liiklusõnnetust sündmuskohal kahte noormeest, kes üritasid teda veenda juhtunust mitte politseid teavitada. Seega ei olnud tol hetkel Xxxx J G kasutuses. Samuti on materjalide hulgas foto, mis on tehtud vaid mõni hetk pärast liiklusõnnetust ning fotolt nähtub veinipudelit käes hoidev noormees, kes seisab Xxxxi ees. Juhul kui Xxxx omanik M.A tegi enda sõiduki kasutamise võimalikuks mitmele erinevale isikule, oli tal endiselt sõidukiomanikuna kohustus säilitada ka kõigi nende isikute andmed, kes mootorsõidukit kasutasid. M.A on seda teinud ainult valikuliselt, kuid tegelikkuses oleks M.A pidanud liiklusjärelevalve teostajale ütlema, kes täpselt sõidukit kasutas. Seadusandja soov on olnud, et sõiduki omanik hoiaks sõidukit heaperemehelikult ja teeks kõik, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel puudub selleks kasutamisõigus ja kes võib sõidukiga olla liikluses ohtlik. Seega ei ole võimalik
seadusesätet tõlgendada nii nagu see piirduks ainult ühe ainsa isiku andmete ütlemisega, kui tegelikult on sõidukiomanik ise lubanud sõidukit kasutada mitmel isikul. Sellisel juhul kaotaks nimetatud säte enda mõtte. Samuti ei pea kohus õigeks menetlusaluse isiku kaitsja tõlgendust sellest, et
lg 2 ega ka mitte ükski teine õigusnorm ei näe sõidukiomanikule ette kohustust teada või öelda andmeid liiklusõnnetuse ajal roolis olnud isiku kohta. Nii nagu kohus eelnevalt selgitas, siis ongi
mõtteks võimaldada tuvastada liikluses õigusvastaselt käituvaid juhte nende vastutusele võtmiseks. Ka käesoleva juhtumi puhul realiseerus oht liiklusõnnetuse tekkimise näol ning sõiduki omanikuna ei edastanud M.A liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel liiklusõnnetuse põhjustanud juhi andmeid, mis on aga just üheks nimetatud sätte eesmärgiks. Samuti kohtule teadaolevalt ei läinud Xxxx selle omaniku M.A valdusest välja tema tahtevastaselt ning ilma tem a teadmise ja nõusolekuta. Sellest teeb kohus järelduse, et M.A oli teadlik, kes 18.04.2019 tema sõidukit juhtis ning selle liiklusõnnetuse põhjustas, kuid mingil põhjusel varjab seda. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. M.A mootorsõiduki omanikuna andis mootorsõiduki kasutada teistele inimestele ning ei säilitanud mootorsõiduki vastutava kasutajana mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit ega esitanud märgitud andmeid liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule. Samuti ei esitanud politseiametnikule andmeid isiku kohta, kes 18.04.2019 juhtis tema omandis olevat mootorsõidukit Xxxx reg.märgiga XXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse, millega rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud sündmuskoha vaatluse protokolli, tunnistaja ütluste ning menetlusaluse isiku ütlustega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik ei esitanud liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule mootorsõiduki vastutava kasutajana mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates 6 kuu jooksul isikuandmeid: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaega või isikukoodi ning juhiloa numbrit ega esitanud politseiametnikule andmeid isiku kohta, kes 18.04.2019 juhtis temale kuuluvat mootorsõidukit Xxxx reg.märgiga XXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse, siis rikkus menetlusalune isik
lg 2 kohustust ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest
lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 2 sätestatud kohustust ja pani sellega toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on
lg 1 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuna menetlusalune isik on mootorsõiduki vastutava kasutajana jätnud tagamata talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise ning seoses sellega realiseerinud ohu liiklusõnnetuse tekkimise näol ning varalise kahju. 9 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik ei ole kohtuvälisel menetlusel enda süüd tunnistanud ning kohtuväline menetleja ei ole ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud. Neid ei tuvastanud kaebemenetluses ka kohus. Kaebuse esitaja on esitanud küll ühe isiku andmed, kes tema sõidukit kasutas, kuid seejuures on jätnud esitamata teiste isikute andmed, kellel samuti oli sõiduki kasutusõigus, millega täitis süüteokoosseisu. Väärteoasja materjalidest saab üheselt järeldada, et kaebuse esitajale olid sõidukit kasutanud isikute andmed tegelikkuses teada ja ta jättis need teadlikult enda teada. Arvestades taolist asjaolu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud, et vää rteomenetluses puuduvad nii kergendavad kui raskendavad asjaolud. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse määramisel või mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Seejuures ei sisalda liiklusseadus kohustusi ja keeldusid vaid liiklejatele, s.o jalakäijatele või juhtidele, vaid kõikidele liiklusalastes õigusaktides, s.h liiklusseaduses märgitud isikutele ja liiklusseaduse alusel antud õigusaktides märgitud isikutele, s.h ka sõidukite omanikele ja valdajatele normatiivaktis või seaduses sätestatud ulatuses. Kaebuse esitajale inkrimineeritud kohustuse rikkumine aga vähendab võimalusi tuvastada liikluses õigusvastaselt käituvate juhtide isikuid ja nende vastutusele võtmise võimalusi ning sellise rikkumise eest määratav karistus peab andma signaali ka kõigile teistele sõidukite omanikele ja valdajatele, et oma seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisele reageeritakse seaduses ette nähtud korras ja rikkumisele järgneb karistus vastavalt süü suurusele. Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Ehkki menetlusalust isikut ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistuse määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi käituma õiguskuulekalt ning järgima liiklusseaduses sätestatud nõudeid, kohustusi ja keeldusid. Seega tuleb kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja määratud karistust lugeda proportsionaalseks toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, asjaolusid, keskmist süüd ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puu dumist, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et käesolevas väärteoasjas karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 eurot on piisav ja proportsionaalne rahaline mõjutusvahend, mõjutamaks isikut edasiselt õiguskuulekalt käituma ning hoidumaks uute süütegude toimepanemisest, samuti tegemaks õigeid valikuid. Käesoleval juhul, kui kaebuse esitaja jättis temale üheselt teada oleva liiklusõnnetuse põhjustaja isiku enda teada, kaebuse esitaja õiget valikut ei teinud, võttes sellega kohtuväliselt menetlejalt võimaluse tuvastada liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustaja ning võttis sellega karistuse kandmise enda kanda. Selline käitumine ei saa kuidagi kaebuse esitaja olukorda kergendama või süüd vähendama hakata, mistõttu puuduvad igasugused alused rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetleja võib VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Tegemist on väärteoga, mille toimepanemise eest on maksimaalse võimaliku karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Seega võib öelda, et tegemist ei ole väärteoga, mille toimepanemisel oleks süü 10 väga suur. Puutuvalt teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumisse väärteomenetluse jätkamiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, s.t süü ei saa olla suur ja avalik huvi menetluse jätkamiseks peab puuduma. Kaebuse esitajale süüks arvatud teo puhul ei saa aga kuidagi asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puuduks. Avalik menetlushuvi on olemas, kuna üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Mootorsõiduki omanik peab tagama mootorsõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kohustus tagada mootorsõiduki õiguspärane kasutamine tähendab ka omaniku õigust ja kohustust otsustada, kellele ta oma mootorsõidukit kasutada annab. Seega on tema kohustus hea seista selle eest, kuidas ja millal teised isikud tema mootorsõidukit kasutavad, millest tulenevalt peab ta omama ka teavet mootorsõidukit kasutanud teis(t)e isiku(te) kohta. Seda kohustust tagab
lg 2, mille kohaselt on vastutaval isikul kohustus omada ja säilitada teise isiku poolt sõiduki kasutamise ajal või kuue kuu jooksul pärast kasutamise lõppemist teavet selle kohta, kes tema mootorsõidukit kasutanud on. Kaebuse esitajale inkrimineeritud kohustuse rikkumine aga vähendab võimalusi tuvastada liikluses õigusvastaselt käituvate juhtide isikuid ja nende vastutusele võtmise võimalusi. Käesoleva juhtumi puhul ei ole sõiduki omanik hoidunud sellest, et sõiduk ei satuks kellegi kätte, kellel ei pruugi olla ka juhtimisõigust ja kes võib sõidukiga olla ohtlik teistele liiklejatele. Käesolevas väärteoasjas on oht realiseerunud liiklusõnnetuse näol, mille tagajärjel on tekkinud varaline kahju mahasõidetud valgustusposti, sissesõidu keelu ning ülekäiguraja märgi näol, mille taastamine ei ole enam võimalik ning rikutud on ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega puuduvad käesolevas väärteoasjas igasugused alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.