4-19-5304/11

(410119013953)Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi E Gi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö peainspektor Andreas-Hannes Tamme 07.10.2019.a otsusele väärteoasjas nr

1. Kaebaja EG isikukood: xxx; xxx kodanik; emakeel: xxx keel; elukoht: xxx; e-posti aadress: xxx. Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; kirjaliku seisukoha esitas Meeli Alviste. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132, § 133-134, § 135 kohus otsustas: 1) Jätta E Gi kaebus rahuldamata. 2) Jätta Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 07.10.2019 otsus väärteoasjas nr 410119013953 muutmata. 3) Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja 07.10.2019 otsuses näidatud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud: Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt 06.09.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 410119013953 kohaselt teostas E G 06.09.2019 kell 12.26 xxx Tallinn tasulist sõitjatevedu selliselt, et tal puudus kehtiv teenindajakaart. E G rikkus seega Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrust nr 11-§ 8 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime ÜTS § 94 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tallinna Munitsipaalpolitsei 07.10.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 410119013953, määrati E Gile ÜTS § 94 1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200,00 eurot. 13.11.2019 Harju Maakohtu kohtuistungiks esitas E G kohtule taotluse asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning selgitas, et edastab kirjaliku seisukoha 22.11.
2. Kaebaja seisukoht: Taotleb õigeks mõistmist või alternatiivselt karistuse vähendamist, kuna raha ta ei saanud. Kuivõrd politsei rikkus seadust, siis menetlus oli ebaseaduslik. Politseiametnik alandas tema inimväärikust kinnipidamise kestel; öeldes tunnistajatele, et ta on kurjategija. Kinni peeti teda karjudes ja vilkureid kasutamata. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Märgib, et teod on tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud. Menetleja märgib, et juhul kui isik soovib tegutseda mingil kindlal erialal, siis peab ta teadma ka erialast tegevust reguleerivaid norme, eeskirju, kohustusi ja keeldusi ning nendest lähtudes käituma. Kaebaja pidi teadma, et sõitjateveoks kasutataval rattajuhil peab olema teenindajakaart, kuid kaebajal see järelevalve teostamise hetkel puudus. Samuti juhib kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et kaebajat on samalaadse rikkumise eest sellel aastal juba kahel korral, so 10.06.2019 ja 19.06.2019 karistatud ning 20.09.2019 on alustatud samalaadses rikkumisest väärteomenetlust, üldmenetluse raames, kus kaebajale esitati sündmuskohal kutse ilmumiseks kohtuvälise menetleja juurde täiendavate selgituste andmiseks, kuid kaebaja on eiranud menetleja korduvaid kutseid. Eeltoodud alustel palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning määratud rahatrahv, s.o ÜTS § 94 1 lg 1 järgi, 200,00 eurot, tühistamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. 06.09.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 410119013953

(003409)kohaselt teostas E G 06.09.2019 xxx teel tasulist sõitjatevedu selliselt, et tal puuduskehtiv teenindajakaart. Väärteoprotokolli on märgitud, et E G rikkus Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määrus nr. 11-§ 8 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime ÜTS § 94 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vaatamata asjaolule, et väärteoprotokollis on väärteo kvalifikatsioon ekslik, s.o ÜTS § 94 lg 1, on seal kajastatud väärteokirjeldusest võimalik üheselt aru saada teo kirjeldusest ning toimepandu faktilistest asjaoludest, so selles, et E G teostas 06.09.2019 tasulist sõitjatevedu selliselt, et tal puudus kehtiv teenindajakaart. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Riigikohtu otsus 3-1-1-45-11 p 9). Vaidlusaluses asjas koostatud väärteoprotokolli teokirjeldus sisaldab selliseid faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda E Gile ette heidetud süüteokoosseis täidetuks. Antud asjas on korrektne ja asjakohane teokirjeldus oluline sündmust kui tervikut arvestades. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest (s.h üldmenetluse otsusest), et E Gile heidetakse ette ÜTS § 941 lg 1 süüteo toimepanemist, mis näeb ette vastutuse ühistranspordiseaduse § 1 lg 81 alusel kehtestatud motoriseerimata transpordivahendi, mootoriga jalgratta ja muu käesoleva seaduse reguleerimisalast väljajääva sõiduki kasutamist tasuliseks sõitjateveoks teeliikluses reguleeriva õigusakti rikkumise eest. Tallinna Linnavolikogu 31.05.2018 määruse nr 11 § 8 lg 1 p 1 kohaselt on juht kohustatud kandma sõitjateveol teenindajakaarti rinnal nähtaval kohal. Otsuses on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut ÜTS § 45 1 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. Väärteoasjas üle kuulatud tunnistaja A L ütlustega on tõendatud, et tema, olles 06.09.2019 graafikujärgses vahetuses Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinikuna, märkas kella 12.07 ajal Tallinnas, xxx. mööda xxx juures xxx. suunas liikumas kahte velotaksot koos klientidega. Ta andis velotakso juhtidele suulise korralduse peatuda ning nad jäid nimetatud mälestusmärgi juures seisma. Kontrollimisel selgus, et sinist värvi velotaksot juhtis E G (ik xxx), kellel ei olnud esitada nõutud teenindajakaarti. E G vedas reisijatena xxx kodanikke xxx (xxx) ja xxx (xxx), kelle sõnade kohaselt oli E G lubanud Tallinnas tasulist sõiduteenust, 50 eurot inimene. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et 06.09.2019 pakkusid kaks velotaksojuhti neile ringreisi Tallinna linnas, 50 eurot inimese kohta, nad nõustusid hinnaga. Taksojuhiks oli sinise särgiga isik. Väärteoasja juures olevast fototabeliga on tõendatud, et 06.09.2019 juhtis sinist velotaksot sinise särgiga kodanik, kellel olid tagaistmel kaks isikut (vt. foto nr 1,2 ja 7) Kohtu hinnangul on tunnistajate xxx, A L ütlustega ning fototabeliga tõendatud, et E G oli 06.09.2019 isikuks, kes osutas 06.09.2019 tasulist velotaksoteenust, omamata sealjuures teenindajakaarti. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on ÜTS § 94 1 lg 1 järgi sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et E G pani temale etteheidetava väärteo toime kavatsetult. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et juhul, kui isik soovib tegutseda kindlal erialal, peab ta kursis olema tema tegevust reguleerivate normide ning eeskirjadega. Väärteo asjaoludest, samuti sellest, et E Gi suhtes on menetluses samalaadsed teod (vt. väärteoregistri väljavõtet) pidi E G teadma, et tasulist veloteenust osutades peab olema nõuetekohane teenindajakaart. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, E G on täitnud ÜTS § 94 1 lg 1 järgi sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu. E Gi teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E Gi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kuivõrd E G on oma kaebuses heitunud ette ka kohtuvälise menetleja ebainimlikku kohtlemist, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtuvälise menetleja tegevuse peale oli isikul võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevusele, mida reguleerivad VTMS §-d 76-80 sätted. Kuivõrd käesolevas asjas on arutamise all E Gi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 07.10.2019 otsuse peale, siis eelviidatud asjaolu suhtes kohus seisukohta ei võta. KARISTUS Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. ÜTS § 94 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. E Gile on menetleja määranud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o.200,00 eurot. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetses väärteos. E Gi süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta pani teo toime kavatsetult, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele ning ta ei ole avaldanud oma teos vähimatki kahetsust. E Gi on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, tema suhtes on varasemalt samalaadne väärtegu lõpetatud. Käesoleval ajal on E Gi suhtles menetluses analoogne väärtegu, kuid vaatamata sellele isik jätkab väärtegude toimepanemist. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast kohaseid järeldusi ning seega on tema suhtes sanktsiooni keskmises määras mõistetud rahatrahv asjakohane. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on karistuse eripreventiivsed eesmärgid täidetud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/