9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-1951 (1 1 230 11 29 16 ) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi B.A süüdistuses lühimenetluses Prokurör An nika V an ato a Süüdistatavad B.A Kaitsja eluk xxx, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 22.03.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 128 lg1 järgi; 2) 14.03.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi; 3) 31.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS 199 lg 2 p 4, 209 lg 2 p 4 215 lg 2 p 1 järgi; 4) 30.06.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 334 lg 1, 199 lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 6 kuud, vabanes 01.08.
3. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata advokaat Aivar Ennok KarS 199 lg 2 p 7,9 järgi RESOLUTSIOON Kohus juhindub § 238, 306, 311,312,313,
4. Tunnistada süüdi kuud vangistust. B.A KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt B.A-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Tõkend - vahistamine - jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 04.07.2012.a.. Välja B.A-lt riigituludesse sundraha 435 eurot ja menetluskulud 192 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber 2800049777 . Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja B.A-lt 556 eurot V. Õ (ik 44702110023, a/a 1108383673 Swedbank) kasuks. Asitõendid hävitada.. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD B.A süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna ajavahemikul
5. – 30.08.2010 varastas koos eeluurimisel tuvastamata isikuga Harjumaal Rae vallas Peetri külas Läike tee äärde pargitud Väike – Maarja Auto OÜ-le kuuluva veoauto Kögel registreerimisnumbriga xxx järelhaagiselt 4 küljeluuki kogumaksumusega 40 000 krooni /2556.47 eurot/. Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna ajavahemikul
6. – 08.2011 Harjumaal Aegviidu alevikus, xxx asuva korteri kuurist varastas VÕ’le kuuluvad 2 jalgratast väärtusega 130 eurot ja 30 eurot, koguväärtusega 160 eurot. Samuti tema, ajavahemikul
7. – 29.08.2011 Harjumaal Aegviidu alevikus XXX asuvast korterist varastas VÕ’le kuuluva kamina maksumusega 180 eurot, pakendis WC-poti maksumusega 38 eurot, külmkapi Beko maksumusega 155 eurot, veekeetja maksumusega 6.50 eurot, presskannu maksumusega 6.50 eurot, triikraua maksumusega 10 eurot, kokku VÕ’le kuuluvaid esemeid väärtusega 396 eurot. Sel moel B.A võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav B.A tunnistab enda täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 28.08.2010.a.. Peetri külas võttis ta võttis ta ära pargitud veoki haagise küljeluugid ja peitis need teeperve taha. Seejärel koos oma tuttavaga laadisid küljeluugid tuttava autosse ja sõitsid Tallinna, kus tema väljus bussijaama juures. 03.-10.08.2011.a. varastas ta V. Õ kuuluvad kaks jalgratast. 26.29.08-2011.a. varastas V. Õ kuuluva kamina, WC-poti, külmkapi ja teised süüdistuses märgitud esemed. Varastatud asjad müüs ära. Kahetseb toimepandut. /tl 37-39,94-97 50-52/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: kannatanu A. T ütlustega selle kohta, et 27.08.2010.a. parkis ta oma veoki järelkäru Läike teele. 30.08.2010.a. hommikul avastas, et varastatud järelkäru vasakpoolsed ported. Ta käis läbi Läike teel asuvad firmad ning kahe firma turvakaamerate salvestusel on näha, et haagise juurde sõitis Volvo FL külmik. Vargusega tekitatud kahju 40000 krooni firmale. /tl 59-62, 6970/; tunnistaja V. A ütlustega selle kohta, et 29.08.2010.a. kella 21.00 – 22.00 paiku märkas ta Läike tee lõpus ristmikul oli maasturit, valget furgooni ja rekka järelhaagist. Situatsioonist jäi mulje, et toimub mingi laadimine. Hiljem sõitis valge Volvo Tallinna poole /tl80-81/; tunnistaja A. Ž ütlustega selle kohta, et temale kuulub Volvo reg nr XXX , mille ta andis 28.08.2010.a. rendile. 29.08.2010.a. kella 24.00 paiku mees tagastas temale auto. Pakiruumis olid mingid alumiiniumplaadid. Mees lubas hiljem helistada ja metalli ära viia. Kuna tal lepingut enam vaja ei läinud, siis ta hävitas selle, mistõttu ta ei tea selle mehe andmeid. Mees rääkis aktsendiga venekeelt. Tema koos oli teine mees, kes oli eestlane. Ta ei teadnud, et metall on varastatud. Andis selle üle politseile /tl 82-87, 113-118/; kannatanu V. Õ ütlustega selle kohta, et Aegviidus XXX korteris olevad asjad kuuluvad temale. Alates 2011.a. juunist elasid korteris B.A ja TK. Ajavahemikul 16.06.2011.a. kuni 31.08.2011.a. varastati korterist kamin, WC-pott, külmkapp, veekeetja, presskann. Kuurist varastati kaks jalgratast. Kokku tekitati vargusega kahju summas 556 eurot /tl 2-6,17-18, 45-46/, sündmuskoha vaatlusprotokollidega /tl 8-15, 63-68/ ; asitõendite vaatlusprotokolliga /tl 71-73/; 21.11.2011.a. Harju Maakohtu otsusega / tl 16-20/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et B.A isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, võttis korduvalt omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, ühes episoodis koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga, tegutsedes kavatsetult. Seega B.A pani toime varguse isikute grupis ning süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p7, 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. B.A on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Väärteokorras samuti korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. Teda ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Tema suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistust täitmisele pööramata, kuid B.A on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on pööratud täitmisele. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-11-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades B.A isikut, on välitatud tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamine. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. B.A on kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteokorras samuti korduvalt karistatud. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada B.A kuritegude toimepanemisest loobuma. B.A on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline katseaega edukalt läbima ning kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud B.A loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Seoses vargustega on tsiviilhagi esitatud V. Õ poolt summas 556 eurot ja A. T poolt 191,73 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoseskantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus leiab, et V. Õ hagi on tõendatud B.A ütluste, kannatanu ütlustega ning kirjalike materjalidega (arve) ning kuulub rahuldamisele. A. T nõue on ebaselge, puuduvad tõendid, mis tekkinud kahju ulatust tõendaksid, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Eha Popova Kohtunik