lg 2 ja
lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) D.V (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress xxxx e-post: xxxx tel: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi 3 Kohtuväline menetleja kriminaalkaristused Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 16.09.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: D.V kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas: Jätta D.V ’i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.07.
) § 224 lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt talle karistuseks
lg 2 alusel rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning kohaldati lisakaristusena
lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks selle eest, et ta 28.06.2019 kell 17:15 xxxx tee xxxx.km suunaga xxxx poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning samuti sõitis asulasisesel teel kiirusega 73+/3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 20 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta
lg 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Samuti rikkus D.V oma tegevusega
lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. 2. 19.08.2019 esitas D.V kaebuse eelnimetatud otsuse osaliseks tühistamiseks, s.t tühistada PPA Põhja prefektuuri poolt 23.07.2019 tehtud otsus osas, milles talle määrati
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks või alternatiivselt lühendada lisakaristuse aega, võttes juhtimisõigus ära maksimaalselt 1 kuuks. D.V selgitas nii oma kaebuses kohtule kui ka 16.09.2019 toimunud kohtuistungil, et tarbis piduliku lõunasöögi kõrvale 1,5-2 klaasi valget veini, pärast mida istus veel mõnda aega sõpradega ning sõitma hakates ei osanud ta arvata, et on veel alkoholijoobes. Alkomeetrit tal ei ole, mistõttu istus lihtsalt rooli, sest pidi tööle sõitma. Jälgis, et kaks tundi oleks joomise ja rooli istumise vahel. Kiiruse ületamise pani toime, sest kuigi sõidab xxxx vahel koguaeg, lisas ta automaatselt koos eessõitva masinaga kiirust, märkamata, et tema sõiduk polnud veel piirangut lõpetavast märgist möödunud. Kaebaja tunnistab oma süüd ja kahetseb, kuid palub arvestada asjaoluga, et ta töötab xxxx, mis on elukohast 45 km kaugusel ja kuhu tal ühistranspordiga sõita ei ole võimalik. Juhilubadeta ei saa ta oma tööülesandeid täita ning kaotab töökoha. Samuti asus ta septembrist õppima xxxx, kus käib kord kuus nädal aega ning selleks, et ühistranspordiga xxxx või xxxx saada, peab ta kõigepealt sõitma xxxx ja siis tagasi. Seega palub kaebuse esitaja tühistada talle määratud lisakaristus. 3. Kohtuväline menetleja leidis, et on väärteoasjas teinud õige otsuse ning määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kuivõrd alkoholi tarvitanud juhi reageerimisvõime ja –kiirus on oluliselt aeglasemad, on menetlusalune isik keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise ja lubatud sõidukiiruse ületamise näol toime pannud äärmiselt ohtlikud väärteod. Usutav ei ole menetlusaluse isiku väide, et ta ei tundnud, et tema organismis on keelatud kogus alkoholi. Tõendusliku alkomeetri väljatrükk näitas kahel korral, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi 0,71 mg/l, teatavasti 0,75 mg/l algab kriminaalvastutus. Seega oli menetlusalune isik kerges joobe ülemmääras, mida ta pidi tunnetama. Ka isiku karistusregistri andmed näitavad, et teda on varasemalt korduvalt liiklusreeglite rikkumise eest karistatud. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on nii mootorsõiduki joobes juhtimise kui ka kiiruse ületamise pannud toime teadlikult ja tahtlikult. Seega on isiku süü selles 2 4-19-4408 õigusrikkumises, mis talle süüks pandi, maksimaalne ning talle üle sanktsiooni keskmise määratud rahatrahv on põhjendatud. Varasemalt määratud rahatrahvid isikule soovitud mõju avaldanud ei ole, ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ning Riigikohus on korduvalt öelnud, et sellisel juhul tuleb hakata kohaldama lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Seadusandja on ette näinud
lg 2 järgi miinimumkaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks, mida on käesolevas asjas ka tehtud. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole see, et töökoht asub kodust nii kaugel ja ühistransport sinna otse ei liigu, asjaoluks, mis välistaks isikult juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise. Kohtuväline menetleja palub kaebuse jätta rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Väärteoprotokolli nr AB1391948 kohaselt juhtis D.V 28.06.2019 kella 17:45 ajal xxxx vallas xxxx tee xxxx.km suunaga xxxx poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning asulasisesel teel kiirusega 73 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h (KVM tl 1). Tõendusliku alkomeetri väljatrüki kohaselt oli 28.06.2019 toimunud kahel mõõtmisel alkoholisisaldus menetlusaluse isiku ühes liitris väljahingatavas õhus 0,71 mg +/- 0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,66 mg/l (KVM tl 5-6). Taatlustunnistus nr TTRC-19/00058 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0033 taadeldud 03.05.2019 ning vastab esitatud nõuetele (KVM tl 4). D.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud alates 28.06.2019 kella 17:15
lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis (KVM tl 3). Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt sõitis 28.06.2019 kell 17:15 xxxx.km D.V’i poolt juhitud mootorsõiduk xxxx reg.nr xxxx 50 km/h piirangualas (asulasisene tee) kiirusega 73 +/- 3 km/h. Kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008353 testiti sama päeva hommikul kell 06:35 ning seade oli töökorras (KVM tl 7). 16.09.2019 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et jõi tõesti pidulikul lõuna või õhtusöögil veini ning rooli istus, sest pidi tööle sõitma ning arvas, et alkohol on verest välja läinud. Alkomeetriga täiendavalt ei kontrollinud. Sõidab seda vahet koguaeg, kuid vahest lihtsalt jääb mõttesse ning ei jälgi kiirust. Möönab, et sellised juhid on teistele ohtlikud, vabandab ja kahetseb, et asi niimoodi läks. Palub sõiduki juhtimisõigust mitte ära võtta ning on nõus rohkem trahvi maksma. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et D.V juhtis 28.06.2019 kella 17:15 ajal xxxx.km Kloogaranna suunas sõidukit xxxx reg.nr xxxx juhile keelatud seisundis, s.t tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg ning samuti sõitis asulasisesel teel kiirusega 73 +/- 3 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 20 km/h. 5.
lg 3 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem ning
lg 1 p 2 sätestab suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. D.V’il oli mootorsõidukijuhina ühes liitris väljahingatavas õhus 0,66 mg alkoholi ning ta sõitis asulasisesel teel kiirusega 73 km/h +/- 3 km/h. Seega on D.V’i käitumine õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
D.V teadis, et ta viibib asulasisesel teel ning ta on kohtule ka kinnitanud, et sõidab seda vahet Laulasmaa vahel koguaeg ning on teadlik sellest, et märgid tihti vahetuvad. Seega leiab kohus, et
S § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 3 4-19-4408 Ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise osas leiab kohus, et D.V pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Nimelt on isik kohtuistungil selgitanud, et tarbis lõunasöögi kõrvale 1-2 klaasi veini, ootas kaks tundi ning istus siis rooli. Alkoholi tarbides oli kaebaja teadlik, et ta peab kella 17 ajal ise tööle sõitma ning vaatamata alkoholi tarvitamise faktile ei pidanud ta vajalikuks teha täiendavalt midagi selleks, et enne sõiduki juhtima asumist välja selgitada, kas ta viibib juhile keelatud joobeseisundis või mitte. Kohus leiab, et arvestades D.V’il tuvastatud joobe suurust, pidi isik tundma ja võimalikuks pidama, et on alkoholijoobes. D.V’i süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 6.
lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 lubab süüteo eest lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem
§-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevalt on kohtuväline menetleja D.V’i karistanud
lg 2 ja
S § 63 lg 1 kohaselt
lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hinnanud tema süü suurust ning arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on D.V ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 20 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel.
lg 2 järgi vastutab juht lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Käesoleval juhul on D.V ’i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,66 mg. Seega on D.V mõlemad väärteod realiseerinud selle ülemise piiri lähedal, mistõttu tuleb D.V’i süüd hinnata suureks. Süü suurust mõjutab ka asjaolu, et D.V pani need väärteod toime asulasisesel teel kella 17:15 ajal, kus tulenevalt kellaajast ja nädalapäevast on eelduslikult suurem liiklustihedus ja seda nii jalakäijate kui ka teiste sõidukijuhtide näol. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et D.V ’il on juba kolm kehtivat väärteokaristust erinevate liiklussüütegude eest (kiiruse ületamine, mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel asjaolu, et D.V on korduvalt väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kohtul ei ole põhjust selle siiruses kahelda. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. D.V’i on liiklusalaste väärtegude eest varasemalt kolmel korral karistatud erinevas suuruses rahatrahvidega (KVM tl 18). Korduvad rahatrahvid näitavad ilmekalt, et D.V ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale mingisuguseid järeldusi teinud, vastupidi – isik on käesolevas asjas toime pannud hoopis veelgi ohtlikuma väärteo. Kohus leiab, et arvestades teo raskust ning isiku süü suurust, ei täidaks üksnes rahatrahvi määramine enam oma eripreventiivset eesmärki. Kohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetlejaga selles, et vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb 4 4-19-4408 olukorras, kus varasemalt määratud rahatrahv ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, isiku suhtes kohaldada lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Kuivõrd
lg 3 p 1 kohaselt on paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise miinimummääraks 3 kuud, ei näe kohus võimalust lisakaristuse määra vähendamist vastavalt isiku kaebuses esitatud alternatiivsele taotlusele võtta temalt ära juhtimisõigus maksimaalselt üheks kuuks. D.V on nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil korduvalt viidanud asjaolule, et ta ei saa ilma juhilubadeta oma tööülesandeid täita, sest töökoht asub 45 km kaugusel elukohast, samuti oleks oluliselt raskendatud kord kuus xxxx koolis käimine. Kohus selgitab, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja korrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. Lisakaristusena D.V’ilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks vastab kohtu hinnangul kaebaja süü suurusele ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D.V ’i kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. D.V’il tuleb tasuda rahatrahv 800 eurot 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohtuvälise menetleja 23.07.2019 otsuses Rahandusministeeriumi arvele. Kohustuslik on märkida otsuses toodud viitenumber. toodud Samuti selgitab kohus, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Martin Tuulik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.