KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 30. mai 2019 1-18-8539

§ 74lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 10.

mai

1. a määrus A.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta A.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega tunnistati A.B süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi vangistusest kanda 5 kuud 27 päeva.

§ 74

lg-t 1 ja 3 kohaldades jäeti karistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et A.B ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, samuti

§ 75

lg 2 p-des 2 ning 8 nimetatud kohustusi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 alusel võeti A.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus

1. novembril
4. aprillil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A.B karistus täitmisele. Ettekandest nähtuvalt võeti A.B kriminaalhooldusosakonnas arvele
5. novembril 2018 ja esmakohtumine toimus
6. detsembril
7. Kokku on A.B käinud seitsmel kohtumisel. Süüdimõistetu on kolmel korral (s.o
8. detsembril 2018 ning
9. ja
10. märtsil 2019) rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka arvati süüdimõistetu välja sotsiaalprogrammist „Liiklusohutusprogramm“ põhjusel, et ta oli tarvitanud alkoholi ega olnud võimeline tulema osakonda programmikohtumisele. Seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on kriminaalhooldusametnik teinud A.B-le
11. detsembril 2018 ka kirjaliku hoiatuse. Alates
12. aprillist 2019 ei ole A.B olnud kriminaalhooldajale enam ka kättesaadav. Ametnik on püüdnud süüdimõistetuga ühendust saada, kuid
13. aprillil ei vastanud ta telefonikõnele ning
14. aprillil oli telefon välja lülitatud. Viimane kontakt A.B-ga oli
15. märtsil. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et A.B ei ole motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest, ta ei mõista temale antud võimalust kanda karistust vabaduses ja ei ole huvitatud osalemisest sotsiaalprogrammis. Vaidlustatud kohtumäärus
16. Tartu Maakohus rahuldas
17. mai
18. a määrusega erakorralises ettekandes esitatud taotluse ja pööras A.B-le Tartu Maakohtu
19. novembri
20. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse 5 kuud 27 päeva täitmisele. Maakohus leidis, et kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata A.B vangistus täitmisele on põhjendatud. Tõendid annavad aluse seisukohaks, et A.B on korduvalt tahtlikult rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumised leidsid aset
21. detsembril 2018 ning
22. ja
23. märtsil
25. detsembril 2018 tegi kriminaalhooldusametnik A.B-le kirjaliku hoiatuse, kuid süüdimõistetu jätkas alkoholi tarvitamist.
26. märtsil 2019 kirjutas A.B avalduse, mille kohaselt ta on nõus seoses alkoholisõltuvusega pöörduma ravile. Samas ei teavitanud ta ametnikku
27. märtsil 2019 toime pandud rikkumisest. Oluline on ka, et alkoholijoobe tõttu arvati A.B välja sotsiaalprogrammist „Liiklusohutuseprogramm.“ Kohus järeldas süüdimõistetu käitumisest, et ta ei ole motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Kuigi A.B on kirjutanud avalduse, et ta soovib alluda alkoholi võõrutusravile, on tal olnud aega pöörduda ravile vabal tahtel. Seda ta ei ole teinud. Lisaks selgub, et A.B on rikkunud vähemalt ühel korral, s.o
28. aprillil 2019, tahtlikult registreerimiskohustust. A.B senine käitumine näitab, et ta suhtub võimalusse kanda karistust vabaduses ükskõikselt ega ole huvitatud kontrollnõuete ning lisakohustuste korrektsest täitmisest. A.B rikkumised takistavad järelevalvet tema üle. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
29. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.B kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut. Kaitsja nõustub, et A.B on rikkumised toime pannud. Ta leiab aga, et kohus oleks pidanud andma süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on suuteline kohustusi täitma. A.B selgitas kohtuistungil, et ta on lõpetanud alkoholi tarvitamise, leidnud töökoha (paigaldab surnuaedades äärekive ja teeb muid haudade korrashoiutöid Suure- Jaanis ning Pilistveres), peab ülal oma isa, kes on tunnistatud töövõimetuks, ning hoolitseb kodu eest. A.B lubab edaspidi olla hoolikas ja täita kriminaalhoolduse nõudeid täpselt. A.B lubadusi on alust uskuda. Samuti ei ole A.B isik, kes ilmselgelt oleks ühiskonnale ohtlik ja kelle vangistuses viibimine oleks üldsuse huvides vajalik. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa süüdimõistetule jätta võimalust karistuse kandmiseks vabaduses, pikendada katseaega või panna talle lisakohustusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus A.B-le Tartu Maakohtu
31. novembri
32. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööranud põhjendatult ning määruskaebus kohtumääruse tühistamiseks alust ei anna. Kohtulikul arutamisel tuvastas esimese astme kohus, et A.B eksis korduvalt temale kohtuotsusega pandud keelu vastu 2

§ 74

lg-st 4 tulenevalt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et kuna A.B rikkumised olid korduvad ja tahtlikud, siis on maakohus on õigesti

§ 74

lg-s 4 loetletud erinevate õigusjärelmite hulgast kohaldanud A.B-le raskeimat, s.o tema vangistuse täitmisele pööranud. Kohtukolleegiumil ei ole süüdimõistetu käitumise foonil põhjust uskuda, et ta oleks piisavalt motiveeritud ning suuteline käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma. A.B lubadused oma käitumist muuta ei ole veenvad, mh ei ole ringkonnakohtul usku sellesse, et süüdimõistetu suhtuks tõsiselt vajadusse alkoholiprobleemiga intensiivselt tegeleda või oleks selle probleemi kontrolli alla saanud, nagu märgitakse määruskaebuses. A.B vähest tahet alkoholi tarvitamise keeldu täita näitab see, et teadmine rikkumise võimaliku tagajärjena vangistusse sattumisest ei mõjutanud teda kaineks jääma, sh ei pöördunud ta võõrutusravile. Ka ülejäänud määruskaebuse argumendid ei veena kohtukolleegiumi selles, et maakohus oleks A.B karistuse põhjendamatult täitmisele pööranud. Töökoha leidmine (kuigi selline väide on tõendamata) ning vajadus hoolitseda isa eest ei ole asjaoludeks, mis põhjendaks süüdimõistetu vabadusse jätmist olukorras, kus tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole ennast õigustanud. Ka katseaja pikendamine ning täiendavate kohustuste määramine ei oleks A.B puhul põhjendatud. Nimetatud valikuvariandid võiksid kõne alla tulla siis, kui saaks jaatada võimalust, et süüdimõistetu oma käitumist muudab ning hakkab käitumiskontrolli tingimustest kinni pidama, kuid nagu juba märgitud, A.B puhul ringkonnakohtul sellist lootust ei ole. 7. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A.B kaitsja määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, s.o edulootuseta. Seetõttu jätab kolleegium kaebuse juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Mati Kartau 3