4-17-3445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mail 2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-3445 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar B

§ 17

järgi Menetlusalune isik O.V (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik Aadress: xxxx E-post: xxx Karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsja (kokkuleppel) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Advokaadibüroo CLARUS Aadress: Parda 12 Tallinn Harjumaa 10151 E-post: silver@clarusab.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik vanemuurija Urmas Solovjov ja eriasjade uurija Enely Kirss Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo menetlustalitus Aadress: Tööstuse 52 Tallinn Harjumaa 10416 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: 1. Tunnistada O.V (isikukood: XXX)

§ 17

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahatrahv 200 (kakssada) trahviühikut, s.o 800 (kaheksasada) eurot.

1. Rahatrahv tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Jätta rahuldamata O.V taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. 4-17-3445 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOETTEHEIDE O.V ’le heidetakse 31.05.
3. a väärteoprotokolli kohaselt väärteoasjas nr 221017000003 ette järgmist. Väärteo toimepanemise aeg: ajavahemik 10-14.03.
4. a Väärteo toimepanemise koht: Mere pst 20 Tallinn. Väärteo kirjeldus: O.V’d kahtlustatakse korruptsioonivastase seaduse (edaspidi

) § 17 järgi sätestatud väärteo toimepanemises, s.o ametiisiku poolt omakasu eesmärgil mõju korruptiivses kasutamises, alljärgnevatel asjaoludel: Ametiisiku mõiste sisustamisega seonduv väärteokirjeldust puudutav osa Tallinna Linnavalitsus, teostades aktsionäri õiguseid tulenevalt ÄS § 292 lg 1 p 2, § 298 lg 1, § 305 lg 1 ja § 319 ning KOKS § 35 lg 3 ja 4, määras 23.12.2015.a korraldusega nr 1977-k O.V Tallinna Linnahalli AS-i (reg.kood 10393868) nõukogu kui äriühingu juhtorgani (TsÜS § 31 lg 2) liikmeks. Ajavahemikul alates 01.01.2016.a kuni 11.02.2016.a oli O.V Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liige ning ajavahemikul alates 11.02.2016.a kuni 20.03.2017.a äriühingu nõukogu esimees. Tulenevalt Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra (edaspidi kord) § 8 lg 1 võib linna esindajaks äriühingu nõukogusse määrata linnavolikogu liikme, linnavalitsuse liikme, linnaametniku või asjatundja, kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. O.V oli Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liikmeks määramise hetkel Tallinna Linnavolikogu liige.

§ 2

lg 1 kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 2

lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises või teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Tallinna Linnahalli AS-i kõik aktsiad

§ 2lg 1 mõistes.

Nii ÄS § 316 kui ka Tallinna Linnahalli AS põhikirja p 5.3.1 kohaselt planeerib nõukogu aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. ÄS § 317 kohaselt annab nõukogu juhatusele (ÄS § 306) korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel ning nõukogu nõusolek on vajalik aktsiaseltsi nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Lisaks nii ÄS § 317 kui ka Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja p 5.3.4 kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmetega. ÄS § 327 kohaselt peab aktsiaseltsi nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Olles Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees, andis O.V 10.03.2017.a Tallinna Linnahalli AS-is juhatuse ja nõukogu assistendile XX-le ülesande ette valmistada temaga sõlmitav tööleping, mille kohaselt asub O.V alates 13.03.2017.a tööle äriühingu kunstilise juhi ametikohale. Samuti andis O.V 14.03.2017.a Tallinna Linnahalli AS juhatuse liikmele YY-ile korralduse allkirjastada eelnevalt nimetatud ja ettevalmistatud tööleping. Kuna Tallinna Linnavalitsus määras O.V Tallinna linnale kuuluva äriühingu nõukogu liikmeks, siis kogu ametitegevus, mis vastab

§ 2

lg-s 2 nimetatud otsuse või toimingu tunnustele – sh juhatuse liikmele korralduste andmine –, on käsitatav avaliku ülesande täitmisena

§ 2lg 1 mõttes.

Seega andis äriseadustikust ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjast tulenev õigus anda juhatusele korraldusi O.V-le

§ 2lg 2 nimetatud ametiseisundi avaliku ülesande täitmisel.

Seega on O.V ametiisik

§ 2lg 1 mõttes.

O.V-le heidetakse väärteokirjelduses ette mõju korruptiivset kasutamist alljärgnevatel asjaoludel:

§ 3

lg 1 p 4 kohaselt on ametiisikul keelatud mõju korruptiivne kasutamine.

§ 5

lg 3 kohaselt seisneb mõju korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. ÄS § 298 lg 1 p 9 ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja p 5.2.4.8 kohaselt on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmega tehingu (TsÜS § 67) tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine. 10.03.2017.a andis O.V Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena ning tulenevalt ÄS 3 4-17-3445 § 316 äriühingu juhatuse ja nõukogu assistendile XXle ülesande ette valmistada temaga sõlmitav tööleping, mille kohaselt asub O.V alates 13.03.2017.a tööle Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohale. Seejuures määras O.V temaga sõlmitava töölepingu tingimused, sh töötasu, hüvede ja hüvitistega seonduva. 11.03.2017.a koostas XX O.V-ga sõlmitava töölepingu projekti ning saatis selle e-posti teel O.V-le ülevaatamiseks ning vajadusel muudatuste tegemiseks. 12.03.2017.a saatis XX e-posti teel O.V-le parandatud töölepingu projekti. 13.03.2017.a saatis XX Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liikmele YYile e-kirja, mille kohaselt tuleb O.V 13.03.2017.a kl 13 töölepingut allkirjastama ning võtab kaasa töölepingu projekti. Kuna YYi ei olnud 13.03.2017.a Tallinna Linnahalli AS-i kontoris, siis lepingu allkirjastamist antud kuupäeval ei toimunud. 14.03.2017.a andis O.V Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena äriühingu juhatuse liikmele YYile korralduse allkirjastada tema tööleping Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal töötamiseks, mida YY ka tegi (töölepingul on märgitud sõlmimise ajaks 10.03.2017.a). Nimetatud korralduse andmisel kasutas O.V enda kui Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehe positsioonist tulenevat mõju juhatuse liikme YYi suhtes. O.V suurendas oma korralduse mõju, kinnitades YYile, et tal on linnapea (abilinnapea linnapea ülesannetes) CCga kõik tingimused kokku lepitud. Kuna äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek (ÄS § 290, põhikirja p 5.2.1), kelle ainupädevuses on nõukogu liikmetega tehingute tegemise otsustamine (ÄS § 289, põhikirja p 5.2.4.8), siis ei saanud CC ainuisikuliselt sellist otsust vastu võtta ning vastavat kokkulepet O.V-ga sõlmida. Samuti ei tuvastatud menetluse käigus sellise kokkuleppe olemasolu. Seega oli O.V kui nõukogu esimehe tegevus suunatud juhatuse liikme YYi eksimusse viimisele, millega O.V rikkus oma ametikohustusi tegutseda heaperemehelikult äriühingu huvides. Seega lähtuvalt eeltoodust O.V, kasutades oma tegelikku ja eeldatavat mõju ning andes Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena aktisaseltsi juhatuse liikmele YYile korralduse eelpool nimetatud lepingu sõlmimiseks, rikkus ametiisikuna oma ametikohustusi Tallinna Linnahalli AS-is, kuna vastavalt äriseadustikule ja Tallinna Linnahalli AS-i põhikirjale otsustab nõukogu liikmega tehingute tegemise ja selle tingimused äriühingu üldkoosolek ehk antud juhul Tallinna Linnavalitsus. Nimetatud korralduse andmine ning töölepingu sõlmimine toimus omakasu saamise eesmärgil ja O.V huvides, kuna nimetatud töölepingu alusel sai ta õiguse teostada Tallinna Linnahalli AS-is töölepingus märgitud ülesandeid ning vastu võtta töölepingus märgitud töötasu, hüved ja hüvitised kokku vähemalt 3800 eurot kuus (brutopalk 3500 eurot + mobiiltelefoni kulud 300 eurot). Seejuures määras O.V ise talle nimetatud töölepinguga pandavad kohustused, saadavad tasud ja hüved Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal töötamisel. Seega ei kasutanud O.V läbipaistvalt ja heaperemehelikult oma pädevust linna osaluse valitsemisel ning samuti tõi eelnevalt kirjeldatud tegevus O.V-le avaliku huvi seisukohast ebavõrdse ja põhjendamatu eelise. Seega O.V , olles Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimees ning mõjutades omakasu eesmärgil aktsiaseltsi juhatuse liiget YYi sõlmima tema kui nõukogu esimehega töölepingut, rikkus

§ 3

lg 1 p 4, millega pani toime

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o ametiisiku poolt omakasu eesmärgil mõju korruptiivse kasutamise. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus O.V eeltoodud käitumisega

§ 3

lg 1 p-s 4 sätestatut ja pani toime

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo.

4 4-17-3445 KOHTU PÕHJENDUSED I Objektiivne koosseis 1.1. Sissejuhatus Vastavalt väärteoprotokollile on O.V tegu kvalifitseeritud

§ 17

rikkumisena, mida omakorda sisustatakse

§ 3

lg 1 p 4 keelu rikkumisega, s.o ametiisiku poolt mõju korruptiivse kasutamisega.

§ 3

lg 1 p-s 4 sätestatud keeld kasutada mõju korruptiivselt on avatud

§ 5

lg-s 3.

§ 5

lg 3 järgi on mõju korruptiivne kasutamine ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas O.V oli ametiisik, kas ta kasutas ametikohustust rikkudes oma tegelikku või eeldatavat mõju ja kas mõju kasutamine oli korruptiivne, s.t kas selle kasutamise eesmärgiks oli saavutada teise isiku poolt teo toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 1.2. O.V oli ametiisik

§ 2

lg 1 järgi on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.

§ 2

lg 2 järgi seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11. detsembri 2015. a otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 61 leidnud: Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet

§ 2

lg 1 mõttes, tuleb lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk.

§ 1

lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. Märgitut kinnitab ka

§ 3lg-s 1 sätestatud keeldude kataloog.

Seejuures reguleerib korruptsioonivastane seadus eeskätt selliseid kohustusi, mis ametiisikul on talle ametiseisundi andnud avaliku võimu kandja ees. Sama lahendi punktis 62 leidis kriminaalkolleegium, et

§ 2

lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Selleks, et O.V-le saaks omistada avaliku ülesande täitmist Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu esimehena, tuleb tuvastada kõigepealt, kas Tallinna Linnahalli AS oli avalik ettevõtja. 5 4-17-3445 Konkurentsiseaduse (edaspidi: KonkS) § 31 lg-st 31 tulenevalt: Avalik ettevõtja on ettevõtja, kelle üle riigil, kohaliku omavalitsuse üksusel või avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on otseselt või kaudselt valitsev mõju omandiõiguse või finantsosaluse kaudu, isiku suhtes kehtivate õigusaktide alusel või muul viisil. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest (I kd tl 108), on Tallinna Linnahalli AS-i ainuaktsionär Tallinna Linnakantselei. Seega on Tallinna Linnahalli AS-i omanikuks Tallinna linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Seega on Tallinna Linnahalli AS avalik ettevõtja KonkS § 31 lg 31 tähenduses. Nähtuvalt äriregistri väljavõttest (I kd tl 108) oli O.V Tallinna Linnahalli AS -i nõukogu esimees 11.02.2016. a - 20.03.2017. a. O.V-le etteheidetav 10.03.2017. a kuupäeva kandva töölepingu sõlmimine toimus 14.03.2017. a ehk ajal, mil O.V oli nõukogu esimees. Linnavara valitsemise korra (edaspidi: Kord) § 10 järgi võib linnavara kasutada: 1) avalikuks otstarbeks, 2) linna ülesannete täitmiseks või 3) tulu saamiseks. Korra § 4 lg 2 järgi on linnavara valitsemine muuhulgas linna osalemine muuhulgas aktsionärina aktsiaseltsis. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb kohustus linnavara valitseda eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Seega oli O.V avaliku ettevõtja nõukogu esimees ja talle kohaldusid

§ 3

lg-tes 1 ja 2 sätestatud keelud ja piirangud, sh

§ 3lg 1 p-s 4 sätestatud keeld kasutada mõju korruptiivselt.

1.

1. O.V kasutas oma mõju Kaitsja leidis (II kd tl 98): Mõju korruptiivne kasutamine eeldab ametikohustuste rikkumist. O.V-le nõukogu liikme staatusest ei tulenenud talle mõjuvõimu anda korraldusi nt juhatuse liikmetele mõne lepingu sõlmimiseks. YY andis 20.04.
2. a kohtuistungil ütlusi, et ta oli Tallinna Linnahalli AS-i juhatuse liige koos DDiga. Tema tööülesanded olid kirja töölepingus, mille järgi andis talle tööülesandeid nõukogu esimees, nimeliselt O.V. Tunnistaja selgitas, et tema ja O.V alluvussuhe igapäevaselt ei väljendanud kuidagi, see oli lihtsalt ametiredelil, O.V oli nõukogu esimees ja tunnistaja juhatuse liige, ta allus O.V-le vahetult (II kd tl 60).
3. märtsil
4. a töölepingu sõlmimine nägi välja selline, et kabinetti tuli hr O.V koos töölepinguga ja ütles, et põhimõtteliselt oleks vaja see leping sõlmida, et temal on kõik linnapeaga kokku lepitud, palga tingimused ja tööle asumine ja kõik. Tunnistaja oli varasemalt O.V asumisest kunstilise juhi ametikohale rääkinud ainult O.V endaga. O.V ütles tunnistajale, et ta on sellest näost näkku linnapeaga rääkinud. Tunnistajale tundus see tõepärane (II kd tl 60 – 60 pöördel). Tunnistaja arvas, et nõukogu liikmega tehingu tegemine kuulub linna pädevusse. Tunnistaja ei kontrollinud, kas lepingu sõlmimiseks on linn nõusoleku andnud, sest O.V ütles, et tal on CCga kokku lepitud (II kd tl 62). Tunnistaja ei määranud O.V lepingutingimusi ja ei tea, kes need otsustas, ta luges need lihtsalt läbi ja kirjutas alla (II kd tl 60 pöördel – 61). Kui O.V ei oleks sellist asja öelnud, et CCga on kõik kokku lepitud, sellisel juhul oleks ta mõelnud, kas lepingut allkirjastada või mitte (II kd tl 62 pöördel). Tunnistaja küsimusi ei esitanud, ta sai O.V-st aru, et leping tuleb kohe alla kirjutada. O.V istus niikaua tunnistaja juures kuni sai allkirjastatud lepingu kätte. Seetõttu polnud tunnistajal ka võimalik kellegagi nõu pidada (II kd tl 65 pöördel). Kohus peab YYi ütlusi usaldusväärseteks. Kaitsja vaidlustas YYi ütlused osaliselt – struktuurimuudatuste osas, muus osas kaitsja YY ütluste usaldusväärsust küsimärgi alla ei seadnud. Kuivõrd kohus ei pea YYi ütluseid struktuurimuudatuste osas tõendamiseseme 6 4-17-3445 asjaolude seisukohalt oluliseks, siis ei mõjuta see kohtu hinnangut tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kohta. Tõendamiseseme asjaolusid puudutavas osas ei ole kaitsja tunnistaja YYi ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud. Ka kohus peab neid ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja XX andis 22.11.
5. a kohtuistungil ütlusi, (II kd tl 15 ja 16), et võib-olla ta saatis YYile O.V töölepingu teksti. YYil oli võimalik töölepingu teksti järgmisel päeval muuta, vastupidist korraldust tunnistaja ei andnud. Lepingutingimused ütles talle O.V. XX
6. märtsi e-kirjast FF-le ja YYile (I kd tl 8) nähtub järgmist: Tänasest peaks O.V asuma kunstilise juhi kohale. F, palun registreeri ta TÖRis ära. Lepingu projekt on O.V käes, printige kohapeal välja, kui ta täna kl
7. paiku tuleb ja ta paneb oma allkirja, Y kirjutab, kui tuleb. /…/ Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast, et töölepingu projekti pidi tooma O.V ja et seda ei olnud varem YYile saadetud. Nimetatud asjaolu kinnitab YYi vastavasisulisi ütlusi. E-kirja toonist nähtub, et YYilt eeldati selle allakirjutamist ilma arutamiseta. Eelpool refereeritud tunnistajate YYi ja XX ütlustest nähtub, et töölepingu teksti esitas YYile O.V vahetult enne selle alla kirjutamist. Kuigi põhimõtteliselt oli YYil võimalik allakirjutamisest loobuda või lepingusse muudatusi teha, siis YY kirjutas alla seetõttu, et ta pidas O.V oma otseseks ülemuseks, kes annab talle korraldusi. Samuti seetõttu, et O.V kinnitas, et lepingutingimused on Tallinna linnapea CCga kooskõlastatud ja ei lahkunud enne dokumendi allkirjastamist. Kohus leiab et eeltoodust võib järeldada, et sisuliselt andis O.V YYile korralduse sõlmida temaga tööleping. Kohtu hinnangul on ainuüksi mõju korruptiivne kasutamine ametikohustuste rikkumine. Lisaks oli ametikohustuste rikkumiseks ka see, et tulenevalt äriseadustiku (edaspidi: ÄS) § 306 lg-st 2 on juhatusele täitmiseks kohustuslikud nõukogu kui kollegiaalse organi korraldused. Äriseadustikust ei nähtu nõukogu esimehe õigust anda juhatusele või juhatuse liikmele korraldusi. Seega juba korralduse andmisega juhatuse esimehele sõlmida tööleping O.V-ga ehk korralduse andja endaga, toimis O.V ametikohustusi formaalselt rikkudes. Lisaks oli O.V antud korraldus töölepingu sõlmimiseks ka sisuliselt vastuolus nii ÄS § 298 lg 1 p-ga 9, mille järgi on nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses aktsiaseltsi esindaja määramine üldkoosoleku otsustada. Seega omamata niisuguseks tehinguks üldkoosoleku nõusolekut, toimis O.V , andes juhatuse liikmele korralduse leping alla kirjutada, ametikohustusi rikkudes. Selline rikkumine oli vastuolus ka Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korra § 6 lg 1 punktiga 7 ning Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja punktiga 5.2.4.
8. Seejuures selgitab kohus, et üldkoosoleku otsus tuleb vormistada alati kirjalikult, s.h ka üheisikuaktsiaseltsi puhul (ÄS § 305 lg 1) nagu on äriregistri väljavõttest (I kd tl 108) nähtuvalt Tallinna Linnahalli AS. Niisugust kirjalikult vormistatud otsust O.V ei olnud. Tunnistaja CC ütluste põhjal ei olnud niisugust otsust ka suuliselt tehtud (II kd tl 7) – vastupidiselt O.V enda poolt väidetule. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mõju korruptiivse kasutamise karistusõigusliku sekkumise eesmärgiks on vältida avaliku halduse kandjate tahte allutamist kolmandate isikute erahuvidele ja et mõjuna käsitletakse isiku võimet avaldada teisele olulist toimet tema arusaamade, otsuste või tegevuste kujundamisel ja muutmisel. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ka selles, et süüteokoosseisu mõttes ei ole oluline, kas O.V oli YYi suhtes tegelik mõju või mitte, kuivõrd vastutus on ette nähtud ka eeldatava mõju kasutamisel. Kaitsja leidis (II kd tl 98): Äriseadustikust tulenevalt ei ole üksikul nõukogu liikmel mingit mõjuvõimu juhatuse liikmete üle. O.V ametiseisundist ei tulenenud ühtegi kohustust, 7 4-17-3445 mida ta oleks saanud rikkuda teisiti kui nõukogu koosolekul, sest nõukogu töövormiks on koosolek. Järelikult ei saanud O.V sellist kohustust ka kuritarvitada ning tema vastutus

§ 17järgi on välistatud.

Kohus sellega ei nõustu.

§ 5

lg 3 järgi on korruptiivne tegeliku või eeldatava mõju kasutamine (ametikohustust rikkudes). Seega pole oluline, kas mõju tuleneb formaalsetest suhetest, s.t tuleneb mõjutava ametniku volitustest või positsioonist, või on mitteformaalne, s.t mõjutaval isikul on võimalik teist ametnikku mõjutada muul volitustevälisel viisil. Käesoleval juhul kohus tuvastas, et YY leidis, et tulenevalt O.V ametipositsioonist peab ta tegutsema O.V-le sobival viisil. Seega on ilmne, et O.V oli YYi üle mõju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et YY kirjutas O.V töölepingule alla O.V mõjul ja O.V kasutas oma mõju YYi suhtes selleks, et viimane allkirjastaks O.V töölepingu. 1.

1. Töölepingu sõlmimine oli O.V huvides ja oli sõlmitud omakasu eesmärgil Mõju korruptiivse kasutamise koosseisuliseks tunnuseks on omakasu eesmärk. Omakasu motiivi all mõeldakse soovi saada mistahes ainelist kasu raha, asja, vara, varalisest kohustusest vabanemise vms näol. Nähtuvalt
2. märtsi
3. a Tallinna Linnahalli AS-i ja O.V vahelisest töölepingust (I kd tl 11-14) pidi O.V asuma
4. märtsist
5. a Tallinna Linnahalli AS-i tööle kunstilise juhina. Vastavalt lepingu p-le 4.1 oli O.V töötasu 3500 eurot kuus. Vastavalt lepingu ple 4.1.1 pidi töötasu ümber arvestatama iga-aastaselt, tõstes seda iga kalendriaasta alguses 5% võrra. Punkti 4.2 järgi võis töötajale lisaks maksta boonust majandusaasta heade tulemuste põhjal. Punkti 4.3 alusel oli töötajal õigus kasutada tööandja sõiduautot. Punkti 4.4 alusel oli töötajal õigus kasutada tööandja mobiiltelefoni koos kõnepaketiga, mille kulud kuni 300 eurot kuus katab tööandja. Kuivõrd töölepingu järgi tekkis O.V õigus saada töötasu 3500 eurot, koos selle igaaastase kasvuga 5%, lisaks veel boonust, ametiautot ning õigus mobiiltelefoni kasutamisega limiidiga kuni 300 eurot kuus, oli tööleping sõlmitud O.V huvides ja omakasu eesmärgil. Sealjuures ei ole tegelik kasu saamine

§ 17

koosseisuliseks tunnuseks, s.t praegusel juhul ei ole oluline, kas O.V-le maksti lepingu alusel ka midagi välja või kas ta jõudis lepingu alusel ka mingeid hüvesid kasutada. 1.

1. Töölepingu sõlmimine tõi kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise O.V-le Vastavalt töölepingule oli selle sisuks tähtajatu töösuhe. Kohus leiab, et lepingus märgitud töötingimused olid ebatavalised. On avalikult teadaolev, et
2. aasta esimese kvartali keskmine töötasu oli 1153 eurot kuus (vt https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Seega oli O.V töölepingus kokkulepitud 3500 euro suurune töötasu enam kui 3-kordne keskmine töötasu. See on samas suurusjärgus kui ühtede kõrgemalt tasustatud avalike teenistujate - esimese astme kohtuniku või riigikogu liikme - töötasu. Seega ei saa rääkida, et selline tasu oleks olnud tavapärane. Garanteeritud iga-aastane 5%-line palgatõus on samuti kohtu hinnangul ebatavaline. Eeltoodut ilmestab ka see, et vastavalt YYi ütlustele sai tema kui juhatuse esimees palka 1800 eurot kuus (II kd tl 61). Kohtu hinnangul on ka see pigem ebatavaline, kui isik, kes vastutab kogu äriühingu tegevuse eest (juhatuse liige) saab vähem palka, kui tema alluvuses olev töötaja (kunstiline juht). Kohtul pole võimalik hinnata, kas töötasu vastas töömahule ja vastutusele. Samuti seda, kas O.V oli sellele ametikohale sobivaim kandidaat. Samas andis avaliku huvi seisukohalt põhjendamatu eelise juba ainuüksi see asjaolu, et sellisel viisil lepingu sõlmimine ei andnud 8 4-17-3445 teistele võimalikele kandidaatidele isegi võimalust ametikohale kandideerida ega äriühingule võimalust osaleda valiku tegemisel. 1.
3. Kokkuvõte Eeltoodust on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et O.V pani toime

§ 17

objektiivsele koosseisule vastava teo, s.t kasutas ametiisikuna omakasu eesmärgil ametiseisundit ja mõju korruptiivselt. II Subjektiivne külg O.V on 22.12.2015. a allkirjastanud nõukogu liikme nõusoleku (I kd tl 51-54). Nimetatud nõusolekust nähtus muuhulgas, et ametnikuna oli tal oli kohustus esitada

§ 12lg 2 alusel huvide deklaratsioon.

Nõukogu liikme nõusolekust nähtub ka, et O.V kinnitas, et ta tutvus järgmiste õigusaktidega:

1. a)äriseadustik,
2. b)äriühingu põhikiri,
3. c)Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise kord,
4. d)Tallinna linna äriühingu ja sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikme tasu suuruse määramise alused,
5. e)Tallinna linna äriühingute ja sihtasutuste oluliste tehingute heakskiitmise kord. Nõusolekust nähtub ka, et O.V-le olid üle antud nimetatud õigusaktide koopiad. Seega oli O.V teadlik tema kui ametiisiku suhtes kehtivatest piirangutest. Kohus leiab, et O.V pani toime

§ 17rikkumise kavatsetult. Karistusseadustiku (edaspidi: Kar

S) § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Andes YYile korralduse allkirjastada tema tööleping Tallinna Linnahalli AS-i kunstilise juhi ametikohal töötamiseks, seadis ta eesmärgiks iseenda huvides ja omakasu eesmärgil töölepingu sõlmimise, andes sellega endale põhjendamatu eelise. III Õigusvastasus ja süü O.V teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et O.V tegutses keelueksimuses (II kd tl 100): O.V ei ole olnud lepingute koostamise kogemust ning tal ei ole ka õigusalast haridust. XX e-kirjast ilmneb, et ka tema õigusalase kõrgharidusega inimesena soovitas O.V küsida XX advokaadibüroost üle, kas leping on korrektne. Seejuures selgus, et XX Advokaadibüroo vandeadvokaat ZZ oli teadlik ka sellest, et O.V on TLH AS-i nõukogu liige, kuivõrd oli juba ka varasemalt nõukogu liikmeid erinevates õigusalastes küsimustes nõustanud. Vaatamata sellele pidas kogenud vandeadvokaat lepingu sõlmimist korrektseks. Kõigepealt nagu kohus juba eelnevalt märkis, on O.V 22.12.

1. a nõukogu liikmeks olemise nõusolekut andes (I kd tl 51-54) kinnitanud, et ta on tutvunud muuhulgas äriseadustiku, Tallinna Linnahalli AS-i põhikirja ja Tallinna linna poolt aktsiaseltsi, osaühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutamise ja nendes osalemise korraga. Samuti sai ta nõusolekut allkirjastades aru, et ta on ametiisik. Selleks pole vaja eriteadmisi, et aru saada, et ametnik peab tegutsema avalikest huvidest lähtuvalt. Samuti pole vaja eriteadmisi, et aru saada, et korralduse andmine juhatuse liikmele sõlmida nõukogu liikmega tööleping ilma üldkoosoleku nõusolekuta, on ebaseaduslik. Eelnevast arusaamiseks polnud vaja nõu pidada õiguse asjatundjaga. 9 4-17-3445 Advokaat ZZi vastusest (I kd tl 88) ei nähtu sellist ülesandepüstitust, et menetlusalune isik soovis hinnangut lisaks töölepingu tekstile ka lepingu sõlmimise lubatavusele. Kohtu hinnangul on isik keelueksimuses ainult juhul, kui tal ei ole võimalik teo keelatusest ilma asjatundja abita aru saada ehk ilma asjatundja abita oleks eksimus isikule vältimatu (KarS § 39 lg 1). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
2. juuli
3. a otsuse nr 3-1-1-31-14 punktis 25 leidnud: Keelueksimus on KarS § 39 lg 1 kohaselt süüd välistav vaid juhul, kui see on eksimuses olija jaoks vältimatu. Kui A. Oppar tõepoolest uskus, et ta tohib T. G. Nielsenilt soodustusi vastu võtta ja viimase huvides tegutseda, ei välista selline eksimus A. Oppari süüd. Ametiisikuna oleks ta pidanud ise või mõne kolleegi või õigusteadmistega isiku abil aru saama, et ametnik ei tohi kolmandalt isikult võtta vastu vara selle eest, et ta oma ametikohustusi täidaks. Käesoleval juhul oli O.V-le nõukogu liikme nõusolekule allkirja võtmisel tutvustatud tema kohustusi ja piiranguid. O.V on kinnitanud, et ta on nendega tutvunud, vastavalt nõusolekus esitatud andmetele on ta lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli ja saanud Baccalaurus Artium kraadi, mis on võrdsustatud magistrikraadiga. Seega ei olnud tal hariduslikust tasemest tulenevalt ka raskusi õigusakti tekstist aru saamisega. Eeltoodust tulenevalt ei olnud O.V keelueksimuses ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. O.V oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning O.V on sündinud
4. aastal (I kd tl 122). Seega on O.V tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et O.V on pannud toime talle etteheidetava ja

§ 17järgi kvalifitseeritava väärteo.

IV Karistus

§ 17sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Kuivõrd

§-s 17 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab O.V-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja taotles O.V karistamist üle sanktsiooni keskmises määras oleva rahatrahviga, täpsemalt 800 euro suuruse rahatrahviga (II kd tl 89, 96). KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.V süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise asjaolud. Ühest küljest ei ole tegemist kõrge riigiametnikuga. Seega ei ole tema õigusvastasel teol laiemat ja suuremat mõju. Teisest küljest tuleb arvestada seda, et õigusvastane tegu oli suunatud omakasule, mis väljendus tähtajatu töölepingu alusel tasu saamises summas 3500 eurot kuus ja seega 42 000 eurot aastas ehk siis rohkem kui KarS § 121 p-s 2 sätestatud suurt kahju ületavas summas aastas. See viitab isiku suurele süüle. Kohus leiab, et O.V puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes. Siinkohal märgib kohus lisaks, et praegusel juhul ei esine muuhulgas ka karistust kergendava asjaoluna toimepandu puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 teine alternatiiv). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik ei tunnista, et ta oleks üldse midagi rikkunud või valesti teinud, siis ei saa esineda toimepandu osas ka puhtsüdamlikku ehk siirast kahetsust. Samuti leiab kohus et kuigi teos ilmneb omakasu motiiv, mis on KarS § 58 p 1 järgi karistust raskendav asjaolu, siis see asjaolu on juba hõlmatud 10 4-17-3445 menetlusalusele isiku teole vastavast väärteokvalifikatsioonist ja seetõttu ei saa seda täiendavalt karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna arvesse võtta (KarS § 59). Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.V mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt ei ole O.V karistusregistrisse varem kantud (I kd tl 122). Seega võib eripreventsiooni tõttu mõistetavat karistuse määra vähendada. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Antud juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista O.V-le rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul omab piisavat üldpreventiivset mõju juba ainuüksi asjaolu, et kirjeldatud tegu tõi kaasa menetluse ja karistuse ning juhtumit on avalikkuses käsitletud ja taunitud. Eeltoodud põhjusel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et O.V tuleb karistada 2/3 määras maksimaalsest karistusmäärast, s.o 200 trahviühikuga ehk 800 euro suuruse rahatrahviga. V Menetluskulud O.V kaitsja esitas kohtule taotluse menetlusaluse isiku kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 5022 eurot koos käibemaksuga (II kd tl 101). VTMS § 23 sätestab: Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus leidis, et O.V on pannud toime temale etteheidetava ja

§ 17

järgi kvalifitseeritava väärteo ega lõpetanud väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud mõnel alusel, siis tuleb O.V taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta täielikult rahuldamata. Seega jäävad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 11