lg 3; § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.02.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,20,000460, määrati B.F-ile
S § 63 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, so 500 eurot ja
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja juhtimisõiguse alles jätmist. On trahviga nõus ja selle juba tasunud, kuid palub arvestada tänast olukorda riigis, s.o koroonaepideemiat, mille tõttu paneks lisakaristus teda ja tema lapsi raskesse olukorda. Nõustub sõlmima kokkuleppe, et uue rikkumise korral viib juhiloa ise Maanteeametisse. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole isiku kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta otsuse muutmata. Lühidalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule määratud karistus on õiglane ja proportsionaalne toimepandud tegudega. Menetleja märgib, et isik pani toime kaks liiklusalast väärtegu, mis mõlemad liigituvad enamohtlike väärtegude hulka. Vaatamata sellele, et isik on varem kriminaalkorras liiklusalase kuriteo eest karistatud, ei ole see pannud hoiduma teda uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Kuna varasemalt ei ole isikule eriõigust piiravat karistust kohaldatud, on kohtuväline menetleja määranud B.F-ile lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmise ja seda 3 kuuks. Menetlusaluse isiku selgitus, et lisakaristuse kohaldamine paneks ta pere raskesse olukorda, on paljasõnaline. Isikul on ka riigis oleva eriolukorra ajal võimalus kasutada ühistransporti või taksoteenust. Lubaduse osas, mis puudutab uue rikkumise puhul ise lubade viimist Maanteeametisse, märgib kohtuväline menetleja, et kehtiv õigus ei võimalda lisakaristuse määramist tingimuslikult. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.
lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
lg 2 näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamist kuni 21-40 kilomeetrit tunnis. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et B.F poolt toime pandud rikkumised
lg 2; § 224 lg 2 järgi on tõendamist leidnud: Tunnistaja x ütlustega, mille kohaselt täites 31.01.2020 kella 05:09 ajal tööülesandeid, märkas Pirita teel sõiduautot Mazda 3 r/n xX, mis liikus Pirita tee-Purje tn. ristmikult Kloostrimetsa tee poole, mis sõitis kiirusega 80 km/h. Auto sõitis alas, kus kiirusepiirang oli 50 km/h. Sõiduki kontrollimisel selgus, et seda juhtis B.F (ik XXX) kelle suust oli tunda alkoholilõhna, juhil tuvastati indikaatorvahendiga võimalik alkoholijoove 0,33 mg/l. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 31.01.2020 mõõdeti B.F poolt juhitud mootorsõiduki Mazda 3, r/n xX kiirust. Toiming viidi läbi taadeldud (nr TTRS19/00207) kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP019601. Seadme näit, so sõiduki kiirus oli 80 km/h +/-5km/h, lõplik mõõtetulemus 75 km/h. Mõõtmine toimus alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Protokolli kohaselt sõiduk eemaldus patrullautost ning kiirendas intensiivselt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 31.01.2020 kõrvaldati B.F sõiduki Mazda 3, r/n xX juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et 31.01.2020 esines B.F silmade punetust, häireteta koordinatsiooni ning rahutust. Isiku suust oli tunda alkoholilõhna. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtub, et 31.01.2020 mõõdeti tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510, nr ARMD-0144 (taatlustunnistuse number TTRC-19/00204) B.F alkoholijoove 0,31 mg/l, +/-0,05, lõplik mõõtetulemus 0,26 mg/l. Kohtu hinnangul on B.F pannud teo toime tahtlikult-isik tarbides alkoholi ning arvestades tuvastatud joobe suurust, pidi teadma, või vähemalt möönma, et ta pole juhile lubatud seisundis, so kaine. Kiirendades mootorsõidukit intensiivselt pidi kaebaja pidi olema teadlik sellest, et ületab lubatud sõidukiirust. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja mõistis B.F-ile
lg 2 ja
S § 63 lg 1 sätet kohaldades
lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, so 500,00 eurot ning võttis
Kaebaja on nõustunud rahatrahvi kohaldamisega, kuid palunud lisakaristuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja on oma 20.02.2020 otsuses märkinud, et antud asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine, isiku süü on suur. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis, ületades seejuures ka suurimat lubatud sõidukiirust, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtlike väärtegudega. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Alkoholisisaldust arvestades pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit. Samuti oli menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe piisavalt suur, et see pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav ning ei saanud talle märkamatuks jääda. Kuivõrd menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik, siis tuleb lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. B.F-ile määratud põhi- ja lisakaristus on seadusega kooskõlas. Isiku süü on suur: B.F on juhtinud sõidukit, olles alkoholijoobes ja ületanud märkimisväärselt lubatud sõidukiirust. Teo toimepanemist ta kahetsenud ei ole. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa lugeda ka seda, et isik on varem kriminaalkorras liiklusalase süüteo eest eelnevalt karistatud, kuid mingeid järeldusi ta varasemast karistusest ei teinud. Kohus märgib, et B.F käitumine oli ohtlik eelkõige endale ja kaasliiklejatele. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et joobes juhi reaktsiooni- ja reageerimisvõime ei ole sama, mis kainel juhil. Tegemist on raskete rikkumistega. Kuivõrd kaebuse esitaja on palunud lisakaristust mitte kohaldada, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, mille järgi ei või KarS § 50 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-11-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Eriolukord ja covid-19 viirus ei ole kohtu hinnangul sellised erandlikud asjaolud, mis tingiks lisakaristuse kohaldamata jätmise. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et varasemalt samalaadse teo toimepannud isik pidi endale teadvustama, et süütegude jätkamine võib päädida juhtimisõiguse ära võtmisega. Kohus leiab, et oluline on pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ulatust, ehk siis seda, et isik ületas alkoholijoobes lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et B.F hakkaks aktsepteerima õiguskorda, tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus nendib, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu tuleb oma elukorralduses teha olulisi muudatusi ning kahtlemata ei ole see inimesele lihtne. Just seetõttu on juhtimisõiguse äravõtmine kohtu hinnangul antud juhul sobiv ja eelduslikult ka mõjus eripreventiivne meede. Arvestades eeltoodut, mh. isiku varasemat samalaadset rikkumist, süü suurust ning kahetsuse puudumist on kaebajalt juhtimisõiguse äravõtmine kohtu hinnangul 3 kuuks igati põhjendatud. Eeltoodu alusel jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Ragne Lai 20.02.2020 otsuse väärteoasjas nr 2315,20,000460 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.