4-19-2934/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2019 Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2934 Kohtunik Roman Levin Väärteoasi R.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.05.2019 kiirmenetluse otsuse nr 10220172532098 peale (väärteoasi nr 2780,19,005288) Menetlusalune isik R.H; isikukood XXX; elukoht xxx Kaitsja advokaat Gregori Palm Kohtuväline menetleja PPA Lõuna prefektuur Esindaja üleminspektor Taivo Rosi Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta R.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 08.05.2019 kiirmenetluse otsus nr 10220172532098 muutmata.
3. Jätta R.H menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates 05.07.
4. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. alates 05.07.
5. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD 1 Kaevatav otsus
6. PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseinik Toomas Eelsaar tegi 08.05.2019 kiirmenetluse otsuse nr 10220172532098 (väärteoasi nr 2780,19,005288), millega kohtuväline menetleja määras R.H-le liiklusseaduse (LS) § 248 lg 1 alusel rahatrahvi 17 trahviühikut, s.o 68 eurot. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt R.H juhtis 08.05.2019 kl 17.09 Valga maakonnas, Valga linnas Jaama puiesteel, suunaga Vahtra tänava poole mootorsõidukit Iveco Daily, reg nr xxxxxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 14.04.2019 kl 07.24 kuni 14.04.2019 kl 16.52 7 tundi ja 13 minutit. R.H rikkus kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 130 lg 1 ning EÜ Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 nõudeid. Kaebuse sisu
7. R.H esitas Tartu Maakohtule 23.05.2019 kaebuse, millega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse. Vastu ei vaielda sellele, et pärast 7 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega. Rikkumine LS § 248 lg 1 nimetatud teo eest on olnud minimaalne. Nii LS § 130 lg 1 kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 7 puhul on kaitstavaks hüveks reisijate turvalisus. Menetlusalune isik juhtis marsruuti, mis oli koostatud selliselt, et bussijuht igal juhul puhkaks vähemalt 45 minutit iga 4,5 tunni järel. Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine oli põhjustatud inimlikust eksitusest menetlusaluse isiku poolt, ennekõike võis ta unustada puhkeperioodi registreerida. Olenemata sellest, et menetlusalune isik tegelikkuses puhkas, luges sõidumeerik seda tööajana. Menetlusaluse isiku bussis olev sõidumeerik ei tuvasta automaatselt puhkeajale üleminekut, vaid see tuleb käsitsi sisestada. Alternatiivina tegi tegi menetlusalune isik suure tõenäosusega pärast 4,5 tunnist sõitu pausi ning märkis oma puhkeaja sõidumeerikus ära, kuid ühel või teisel põhjusel jäi pausi pikkus napilt lühemaks kui 45 minutit. Selliseid olukord võib ette tulla juhul, kui sõit on ettenägematutel asjaoludel veninud. Mõlema alternatiivi korral ei olnud menetlusalune isik ühelgi ajahetkel tegelikult väsinuna liikluses. Ka juhul, kui pausi pikkus jäi napilt lühemaks, kui 45 minutit, siis ei kujuta ta sellest tulenevalt mingilgi moel kõrgendatud ohtu liikluses. Kuni 5minutiline puhkeaja erinevus ei mõjuta oluliselt juhi kognitiivset võimekust. Oma eksimuse tagajärjel pole menetlusalune isik kordagi endast kujutanud ohtu kaasliiklejatele, tema trahvimine väikese eksimuse eest on ebaotstarbekas. R.H taotleb kiirmenetluse osuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. R.H viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-11-14, mille seisukohad on kohaldatavad ka selles asjas. Isiku rikkumine on väga väike, ka avalik menetlushuvi ei nõua bussijuhi karistamist sõidumeeriku täitmisega eksimise eest. Kohtuvälise menetleja seisukoht 2
8. PPA Lõuna prefektuur esitas 05.06.2019 seisukoha, milles leiab, et ei nõustu kaebusega. Otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohtuväline menetleja selgitab, et sõidukijuhtide töö- ja puhkeaeg peab olema laitmatus korras, et tagada puhanud kutseliste auto- ja bussijuhtide osalemine liikluses. Väärteoasjas on leidnud kinnitust, et R.H ei ole teinud oma sõiduperioodis piisava pikkusega pause. Menetlusaluse isiku võimalik viga sõidumeeriku lülitite kasutamisel ei ole võimalik. „Sõiduaja“ ja „muu töö“ režiimivahetus on automaatne ja rakendub sõiduki peatumisel kuni 30-sekundilise ajavahemiku jooksul. Lüliti on kogu aeg „muu töö“ asendis ning juhul, kui buss hakkab liikuma, läheb režiim automaatselt „puhkeajale“ ja vastupidi. Kuivõrd „muu töö“ ja „sõiduaja“ pealt „puhkeajale“ lülitamine käib manuaalselt, on välistatud see, et menetlusalune isik oleks saanud unustada enne puhkeajale minemist reaalselt lülitit vajutada. „Muu töö“ märki „puhkeajale“ ei eelne, seetõttu saab väita, et juht on peatudes kohe ennast puhkeajale määranud. Sellist olukorda ei saanud tekkida ka „puhkeajalt“ „sõiduajale“ üle minnes, kuna ka selline lülitamine käib automaatselt. „Puhkeajal“ bussi liigutades ilmub tööaja graafikusse „sõiduaeg“ ning peatudes uuesti „muu töö“. Sõidumeerik ei saa ega tohigi üle minna automaatselt üle „puhkeajale“, vähemalt mitte olukorras, kus sõiduk peatub. Automaatne „puhkeajale“ üleminek saab toimuda näiteks süütelukust võtme eemaldamisel. Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et juht ei olnud roolis väsinud. Kuivõrd sõiduperioodis vahetult enne ja pärast puhkepause on võrdlemisi pikad sõiduajad, ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et need ei väsitanud juhti. Menetlusaluse isiku süü võib olla keskmisest madalam, kuid seeläbi ei saa olla automaatselt tingitud väärteomenetluse lõpetamine olukorras, kus rikkumise on toime pannud liinibussi juht. Bussijuht vastutab reisijate eest ning igasugused kõrvalekalded töö- ja puhkeajas on lubamatud ning neist võib sõltuda kellegi elu või tervis. Menetluses on ka avalik menetlushuvi, mis seisneb õiguskorra kaitsmise huvidest lähtumises, tõstmaks bussijuhtide õiguskuulekust, sealhulgas kehtestatud töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist, tagamaks sellega liikluses suuremat turvalisust. Menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole proportsionaalne ja põhjendatud, bussijuht, kelle igapäevatöö on reisijate vedamine, jättes sealjuures tõenäoliselt teadlikult vaheajale kehtestatud nõuded täitmata, kätkeb liikluses suurt ohtlikkust mitte ainult endale, vaid ka kaasliiklejatele ja kaasreisijatele. Rahatrahv 68 eurot on sisuliselt 1/5 maksimaalsest sanktsioonist, tugevalt alla keskmise karistuse määra. Selline väiksemas määras rahatrahv on asjakohane ja põhjendatult määratud, mõjutamaks R.H tulevikus vaheajale kehtestatud nõudeid korrektsemalt järgima. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
10. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: 3 - 08.05.2019 kiirmenetluse otsus nr 10220172532098 (tl 14); - 08.05.2019 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 15); - Menetlusaluse isiku nädalagraafiku 08.04.2019-14.04.2019 väljatrükk (tl 16); - Menetlusaluse isiku 14.04.2019 tööaja väljatrükk (tl 17-18).
11. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis R.H 08.05.2019 kl 17.09 Valga maakonnas, Valga linnas Jaama puiesteel, suunaga Vahtra tänava poole mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15- minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 14.04.2019 kl 07.24 kuni 14.04.2019 kl 16.52 7 tundi ja 13 minutit. Otsusest nähtuvalt on R.H töökohaks AS X. Sõidukiks on märgitud Iveco Daily, reg nr xxxxxx.
12. R.H ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta 08.05.2019 andnud järgmised ütlused: „Juhtisin buss ja kontrolli käigus selgus, et
13. aprillil olen ületanud töö ja puhkeaega. Antud päeva ei mäleta, millest võis rikkumine tulla.“
14. R.H nädalagraafiku 08.04.2019-14.04.2019 väljatrükist nähtuvalt on menetlusaluse isikul 14.04.2019 olnud ajavahemikul 07.24 kuni 16.52 sõiduaega kokku 7 tundi ja 13 minutit.
15. R.H 14.04.2019 tööaja väljatrükist nähtuvalt on sõidukil xxxxxx 14.04.2019 ajavahemikul kl 07.24 kuni 16.52 sõiduaeg kokku 7 tundi ja 13 minutit.
16. Kohus märgib esmalt, et kiirmenetluse otsuses on toodud sõiduki margi ja mudelina Iveco Daily, reg märk xxxxxx. Samas on 14.04.2019 tööaja väljatrükil märgitud sõiduki registrimärgiks xxxxxx (sõiduki marki ja mudelit ei ole märgitud). Maanteeameti avalikel andmetel on xxxxxx puhul tegemist bussiga Iveco Daily, täismassiga 5200 kg, istekohti
17. Kohus lahendab esmalt küsimuse, kas vastuolu puhul kiirmenetluse otsuses ja sõidumeeriku väljatrükil märgitud sõidukite osas on tegemist asjaoluga, mis võiks tingida väärteomenetluse lõpetamise. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust, s.o lühidat, kuid ammendavat faktiliste asjaolude kirjeldust, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte. Teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Tulenevalt VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetatakse väärteomenetluse siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kui tegu on koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-85-16, p 5). Väärteomenetluse lõpetamine nimetatud sätte järgi oleks vältimatu juhul, kui kiirmenetluse otsus (samuti väärteoprotokoll) on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul talle tegu omistada (vt nt viidatud Riigikohtu lahend p 6). Kohtu hinnangul on vaidlustatud 05.08.2019 kiirmenetluse otsuses toodud asjakohaselt VTMS § 57 lg 1 sätestatud andmed, sh väärteo lühikirjeldus, mida ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Kohus leiab, et kiirmenetluse otsuses on toodud vajalikud ning 4 kohustuslikud andmed, mille alusel saab hinnata menetlusaluse isiku käitumises väärteokoosseisu tunnuste esinemist. Kohus märgib, et nii kiirmenetluse otsuses oleva väärteo kirjelduse kui sõidumeeriku väljatrükis olevate andmete osas puudub vastuolu selles, et rikkumine on toimunud
18. aprillil 2019 ja menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõiduaja kestvus ajavahemikul kl 7.24-16.52 on olnud 7 tundi ja 13 minutit. Kohus teeb väärteoasja materjalidest järelduse, et rikkumine on pandud toime sõidukiga Iveco Daily, reg märgiga xxxxxx. Kohtu hinnangul ei saa pidada kiirmenetluse otsust puudulikuks sellisel määral, et see ei võimaldaks menetlusalusel isikul oma kaitseõigust teostada ning kohtul talle tegu omistada. R.H on kohtu arvates saanud üheselt aru, millise väärteo toimepanemist talle ette heidetakse ning tema kaitseõiguse teostamist ei ole takistatud.
19. Tulenevalt liiklusseaduse (LS) § 130 lg 1 sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
20. LS § 131 lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) korral mällu salvestatud andmete järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõiduja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 lg 1 kohaselt peab juht pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi tegema vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.
21. Kohus loeb kiirmenetluse otsuse, menetlusaluse isiku ütlustega ning sõidumeeriku väljatrükkidega, samuti maanteeameti liiklusregistri avalike andmetega tõendatuks, et 14.04.2019 on R.H juhtinud mootorsõidukit, millel oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning järgima mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja kohustuslikku kestust. Samade tõenditega loeb kohus tõendatuks, et R.H juhitud mootorsõiduki sõidumeerikust nähtuv sõiduaja kestus 14.04.2019 ajavahemikul 07.
22. kuni 16.52 oli 7 tundi ja 13 minutit. Ka on samade tõenditega tõendatud, et 4,5 tunnisele sõiduperioodile järgnevalt ei ole R.H kasutanud vähemalt 45-minutilist vaheaega ega asendanud seda vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30minutilise vaheajaga. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et E. Puusep rikkus LS § 131 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklis 7 sätestatud kohustusliku tööja puhkeaja nõudeid. 5
23. Süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse osas leiab kohus, et R.H on pannud rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Kohus ei pea veenvaks R.H kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise sai kaasa tuua inimlik eksitus. Materjalidest nähtuvalt on tegemist kutselise juhiga, kellele peavad olema teada töö- ja puhkeaja kohustuslikud nõuded ning kes on kohustatud neid täpselt järgima. Kohtuväline menetleja on oma vastuses selgitanud sõidumeeriku kasutamise põhiprintsiipe, mida kohtul puudub alus kahtluse alla panna. Kohtul puuduvad igasugused asjakohased ja usutavad andmed, millest võiks järeldada, et rikkumine võis toimuda eksimuse tulemusena. Tegemist on paljasõnalise spekulatsiooniga, mida kohus ei saa menetlusaluse isiku kasuks arvestada. Kohtu arvates ei ole veenev kaebuses esitatud väide, et menetlusalune isik märkis küll puhkeaja sõidumeerikus ära, kuid mingil põhjusel jäi pausi pikkus napilt lühemaks kui 45 minutit. Tegemist on üldsõnalise väitega, menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega tõendit, kas ning millisel põhjusel jäi konkreetselt 14.04.2019 pausi pikkus nõutust lühemaks. Kohtul ei ole võimalik sellise väite alusel menetlusaluse isiku soovitud järeldusi teha.
24. Kaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei olnud R.H ühelgi ajahetkel tegelikkuses väsinuna liikluses, ei ole kohtu hinnangul asjakohane ega ka mingilgi viisil tõendatud. Ka ei ole selline väide eluliselt usutav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et igasugused kõrvalekalded puhkeajast on bussijuhi töös lubamatud. Kohustuslikud puhkeaja normid on eelduslikult kehtestatud selliselt, et vältida või leevendada väsimust ning võimaldada organismil taastumist.
25. Kohus leiab, et asjas on olemas ka avalik menetlushuvi, kuivõrd seadusandja on pidanud oluliseks kohustuslike töö- ja puhkeaja nõuete kehtestamise, tagamaks sellega liikluses suuremat turvalisust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 preambuli p 17 on kinnitatud, et määruse eesmärgiks on parandada määruse kohaldamisalasse kuuluvate töötajate sotsiaalseid tingimusi ning üldist liiklusohutust. Reisijateveoga tegeleva bussijuhi puhul peab kohus oluliseks järgida tema ametialal kehtestatud kohustuslikke nõudeid kõrvalekalleteta. Kohus ei pea võimalikuks käesolevas asjas väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, seda avaliku menetlushuvi olemasolu tõttu ning kohtu seisukohaga, et kohtul ei ole alust teha järeleandmisi kohustusliku töö- ja puhkeaja järgimises igapäevatöös reisijaid vedava kutselise mootorsõidukijuhi puhul. Puhkeaja nõuete mittetäitmisest tulenev võimalik väsimus loob suure ohu nii reisijatele kui teistele liiklejatele.
26. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et R.H väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Aset on leidnud tegu, milles R.H süüdistatakse ning kohtul ei tekkinud kahtlust, et R.H on nimetatud teo toime pannud. Tegemist on koosseisupärase väärteoga, mis on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ning kohtuväline menetleja oli pädev karistuse määramiseks. Kohus ei tuvastanud asjas väärteomenetlusõiguse rikkumist. 6 Karistus
27. LS § 248 lg 1 kohaselt kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut
28. Kohtuväline menetleja on määranud R.H-le karistuseks rahatrahvi 17 trahviühiku ulatuses, s.o 68 eurot. Kohtu hinnangul on R.H-le kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puudub alus kohtuvälise menetleja määratud karistuse muutmiseks. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 lg 1 sätetest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et R.H süüd ei saa pidada keskmisest suuremaks. Määratud karistus on keskmisest sanktsiooni määrast oluliselt madalam. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada R.H edaspidi korrektselt järgima töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid. Kohus jätab kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse muutmata ning ei põhjendatuks muuta ka määratud karistust. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Kohtunik Roman Levin 7