← Eesti

1-09-3576/46

Obsah (5)§ 206§ 207§ 208§ 64§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 3576 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi K

§ 206lg 2; 207 lg 1 ja 208 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. märtsi 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.U Prokurör Tambet Grauberg Süüdistatav F.U isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXX XXX, XXXXXXXXXXXXX, töökoht AS B. XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud 09.04.2002.a. KrK § 207 järgi 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 1 aasta; Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  2. märtsi 2010.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 F.U tunnistati

§ 206

lg 2 järgi süüdi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 207

lg 1 järgi 2 aastase vangistusega,

§ 208

lg 2 p 2 järgi 2 aasta ja 7 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 aasta 6 kuud ja 29 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 1 päev vangistust. Karistusaja alguseks loeti karistuse kandmisele asumise päev. Tsiviilhagid rahuldati ning F.U-lt mõisteti E. AS-i kasuks välja 18 300 krooni, I. AS-i kasuks 5 112 782 krooni ja AS-i S. kasuks 1 429 229.30 krooni. 1.2

§ 206

lg 2 järgi (alates 24.03.08.a.

§ 207

lg 2) tunnistati F.U süüdi selles, et ta on ebaseaduslikult sisestanud oma elukohas Tallinnas XXXXXX XXX arvutisüsteemi sisenemise teel teiste isikute arvutitesse arvutiprogrammid eesmärgiga rikkuda ja tõkestada AS S. arvutisüsteemide tööd. F.U on saanud 29.07.04.a. kuni 08.09.04.a. kaughaldustarkvara Remote Administrator (Radmin) kasutades kontakti 2374 unikaalse IPaadressiga arvutiga, sh arvutitega IP aadressidega 213.35.192.22, 213.35.178.28, 210.106.164.2 ja 217.159.148.162, millega omandas kontrolli eelnimetatud arvutite üle. Seejärel on F.U sisestanud ülevõetud arvutitesse, nende tegelike kasutajate nõusolekuta, rünnaku sihtmärgiga programmi, mis on alustanud DoS rünnakut programmis ette nähtud sihtmärgi suunas. F.U teostas ajavahemikul 08.09.04.a. oma elukohas asunud arvutist DDoS rünnakud ( distributed denial of service attack – hajutatud teenusetõkestus rünnakud, ehk intensiivsete päringute saatmise rünnatavale serverile) AS S. serverite vastu. Rünnaku ajal võttis F.U kontrolli all olev ründavad arvutid ühendust AS S. serveritega ja edastasid nendele massiliselt ebakorrektseid päringuid (arvutiandmeid) eesmärgiga takistada AS S. arvutisüsteemide tööd. Nimetatud arvutid teevad massilisi päringuid kannatanute veebiserveritega ühenduse loomiseks (teade SYN), millele veebiserver vastab teatega SYN-ACK, mis kinnitab ühenduse loomise võimalikkust. Päringu teinud arvuti ei vasta veebiserverile tunnustamisteatega ACK, mille tulemusena reserveerib server ühenduse ootuses ressursid. Ebaseaduslikult arvutitesse sisestatud programmide käivitamisega pani F.U toime DDoS rünnaku järgmiselt: F.U on 08.09.04.a. kell 16:40 käivitanud oma arvutist ja F.U kontrolli all olevatest eelnimetatud arvutitest DDoS rünnaku AS S. tftp/dhcp serveri (IP 62.65.192.27) veebiserveri (IP aadress 62.65.192.11) ja nimeserverite (IP aadressid 62.65.192.1 ja 62.65.192.2) vastu. Hajutatud teenustõkestus rünnakute tegemisega oli serveri ressursside ammendumise tõttu takistatud AS S. serverite töö, mille tagajärjel ei olnud võimalik arvutikasutajatel AS S. arvutisüsteemis olevaid arvutiandmeid kasutada, sest juurdepääs 2 nendeni oli tõkestatud. Seega takistas F.U arvutiandmete sulustamise teel AS S. arvutisüsteemide tööd, põhjustades AS-le S. varalist kahju summas 76 462,70 EEK. 1.3

§ 207lg 1 järgi tunnistati F.U süüdi selles, et ta on ajavahemikul 29.07.04.a.

kuni 08.09.04.a. käivitanud oma elukohas Tallinn, XXXXXX XXX asunud arvutist DDoS rünnakud ( distributed denial of service attack – hajutatud teenusetõkestus rünnakud, ehk intensiivsete päringute saatmise rünnatavale serverile) M. AS veebiserveri, D. portaali ja AS S. serverite vastu. F.U edastas tema kontrolli all olevatest arvutitest massilisi ebakorrektseid päringuid (arvutiandmeid) kannatanute veebiserverite suunas, saates rünnaku aadressile TCP-SYN pakette. Nimetatud arvutid teevad massilisi päringuid kannatanute veebiserveritega ühenduse loomiseks (teade SYN), millele veebiserver vastab teatega SYN-ACK, mis kinnitab ühenduse loomise võimalikkust. Päringu teinud arvuti ei vasta veebiserverile tunnustamisteatega ACK, mille tulemusena reserveerib server ühenduse ootuses ressursid. Keskmiselt edastas üks ründav arvuti 5000 – 10 000 paketti sekundis ja rünnak hõivas ressursse keskmiselt 20-40 megabitti sekundis. Päringute tegemisega ammendusid serverite ressursid, mille tagajärjeks oli veebiserveriga ühenduse rikkumine (häirimine) andmesideühenduse kiiruse lubamatu vähenemise ja arvutivõrgu ühenduse katkemise tõttu. Ründajateks olid erinevad arvutid üle maailma, mille üle oli kontroll F.U kaughaldustarkvara Remote Administrator (ehk Radmin) abil. F.U on saanud 29.07.04.a. ja 06.09.04.a. kuni 08.09.04.a. Radmin tarkvara kasutades kontakti 2374 unikaalse IP-aadressiga arvutitega, sh arvutitega IP aadressidega 213.35.192.22, 213.35.178.28, 210.106.164.2 ja 217.159.148.162, millega omandas kontrolli nimetatud arvutite üle. Seejärel on F.U edastanud nimetatud arvutitesse rünnaku sihtmärgiga programmifaili, mis on alustanud DoS rünnakut programmis ette nähtud sihtmärgi suunas. F.U on käivitanud järgmised DDoS rünnakud: 1) F.U käivitas 29.07.04.a. ööst vastu 30.07.04.a. K. AS-i arvutist IP aadressiga 213.35.178.28 ja eelnimetatud teistest arvutitest DDoS rünnaku M. AS veebiserveri vastu, mis asus IP aadressil 213.180.2.

  1. Nimetatud IP aadress teenindas ründe ajal domeene www.XXXXXXXXX.ee, www.XXXXXXXXX.com ja www.XXXXXXXXX.lv. Ründe tõrjumiseks viis M. AS 2004.a. juulis domeeni www.XXXXXXXXX.lv Läti Vabariiki IP aadressile 195.2.96.77, www.XXXXXXXXX.ee IP aadressile 213.180.2.199 ja www.XXXXXXXXX.com IP aadressile 213.180.2.
  2. Pärast IP aadresside muutmist jätkusid 2004.a. augustis F.U ründed sama intensiivselt. Rünnaku tulemusena oli 29.07.04.a.-31.07.04.a. F.U poolt ebaseaduslikult rikutud (häiritud) M. AS kontori tulemüüri töö ja oli tõkestatud (takistatud) veebilehekülje kättesaadavus arvutikasutajatele arvutivõrgus. Rünnakud jätkusid 05.09.04.a.-09.09.04.a. eelnimetatud F.U kontrolli all olevatest arvutitest M. AS e-maili serveri (194.106.96.27) ja nimeserveri teenuse (IP 194.106.120.218) vastu. Alates 08.09.04.a. käivitas F.U oma arvutist DDoS ründed M. AS serveris oleva AS D. portaali www.D..ee vastu, millega tõkestas massiliste päringute edastamisega arvutisüsteemide tööd. Rünnakute tulemusena oli 09.09.04.a. kuni 10.09.04.a. www.D..ee, www.XXXXXXXXX.ee, www.XXXXXXXXX.lv ja www.XXXXXXXXX.lt väljastpoolt Eestit blokeeritud, millega oli ebaseaduslikult rikutud arvutivõrgu ühendus. DDoS rünnak ei võimaldanud M. AS-i serverit ja arvutivõrku eesmärgipäraselt kasutada ning põhjustas probleeme ettevõtte infovahetusele klientidega, millega F.U kahjustas ebaseaduslikult arvutisüsteemide tööd. 3 2) F.U on 08.09.04.a. kell 16:40 käivitanud oma arvutist F.U kontrolli all olevatest arvutitest DDoS rünnaku AS S. tftp/dhcp serveri (IP 62.65.192.27) veebiserveri (IP aadress 62.65.192.11) ja 15.09.04.a. nimeserverite vastu (IP aadressid 62.65.192.1 ja 62.65.192.2). F.U ründas olulisi AS S.i klientidele internetiteenuse tarbimiseks vajalikke servereid, millede töö ebaseaduslik häirimine ja tõkestamine tegi võimatuks arvutikasutajatel vastu võtta ja edastada päringuid arvutivõrgu ühenduse kaudu. Seega F.U poolt käivitatud DDoS rünnak vähendas oluliselt AS S. serverite andmesideühenduse kiirust ja põhjustas katkestused nende töös, mis tõi kaasa varalist kahju 76 462,70 EEK. 1.4

§ 207

lg 1 (kuni 24.03.08.a

§ 207

järgi) tunnistati ta süüdi selles, et on alates 31.07.07.a käivitanud aadressil XXXXXX XXX, Tallinn asuvast arvutist AS E., I. OÜ arvutivõrgu kaudu masspostituse AS I. (uus ärinimi I. AS) kasutuses olnud e-posti serveri ning Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ning e-posti serverite vastu, mis seisnes suurel hulgal e-kirjade edastamises ja arvutiandmete sulustamises, mille tagajärjel oli häiritud (tõkestatud) ja takistatud (rikutud) serverite võrguühendus ning arvutisüsteemide toimimine. Selleks koostas F.U assemblerkeeles ründe arvutiprogrammid, samuti kasutas tarkvara Dark Mailer, mis võimaldasid F.U sooritada automaatset e-kirjade massilist postitamist programmis valitud e-posti aadresside suunas. Ründe teostamiseks kasutas F.U enda ja kaughaldustarkvara Radmin abil kontrolli üle võetud arvutite (proxi serverite) abi, mis teostasid ründeprogrammile antud käskluse alusel AS E. ja I. OÜ arvutivõrgust sihtmärgi suunas e-kirjade masspostitust. Masspostituse edastamiseks koostas F.U meiliaadresside nimekirjad isikute registri alusel, millele on lisatud domeen, kasutades üldkuju nimi.perenimi@domeen.ee. F.U edastas eelnimetud suvaliselt loodud meiliaadressidele ründeprogrammi ja tarkvara Dark Mailer kasutades e-kirju Politseiametile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ja @S. domeeniga meiliaadressidele, milledele pani e-kirja saatja aadressiks AS-le I.e kuuluva meiliaadressi. Kui oli tegemist eksisteeriva sihtkoha meiliaadressiga, siis jõudis e-kiri kohale, kui aadressi ei olnud, siis saadeti sihtkoha meiliserverist e-kiri AS I.e meiliaadressile, kust näiliselt e-kiri saadeti. F.U ummistas e-kirjade (andmete) massilise edastamise teel AS I.e, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-posti serverid. F.U poolt edastatud e-kirjade tulemusena ummistusid AS I.e, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajate kirjakastid (mailboxid). Sellise tegevuse tagajärjel ei jõudnud arvutikasutajateni tööalaselt vajalik informatsioon, samuti ei olnud neil andmete sulustamise tõttu võimalik välja saata ja vastu võtta e-kirju, millega oli ebaseaduslikult takistatud (rikutud) nimetatud e-posti serverite toimimine (arvutisüsteemide ühendus). Seega oli F.U rünnaku tulemusena rikutud (takistatud) ja tõkestatud (häiritud) e-postiserverite funktsionaalsus masspostitamise perioodil ning sellele järgnenud e-kirjade töötlemisele ning veateadete saatmisele kulunud ajal. F.U ei olnud arvutisüsteemide valdajate nõusolekut arvutisüsteemide toimimise häirimiseks ja takistamiseks. F.U edastas 2007.a. august-september järgmised masspostitused: 1) 31.07.07.a. kuni 20.09.07.a. 106 820 e-kirja, e-kirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”. 2) 02.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 23 406 e-kirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”. 3) 05.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 18 437 e-kirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele 4 domeeniga @S..ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”. 4) 06.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 2 035 261 ekirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”. 5) 13.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 341 786 ekirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability”. 6) 14.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 149 169 ekirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability (in a mortuary)!!!”. 7) 15.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju saatja aadressiga XXXX@XXXX.XX erinevatele meiliaadressidele domeenidega @just.ee (1581 kirja) ja @S..ee (34 kirja), mis oli pealkirjaga At me greater pleasure!!!” ja sisaldas teksti "At me biggest PENIS! Tel XXXXXXX". 8) 16.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 16 337 e-kirja saatja aadressiga XXXXXX@XXXXX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee. 9) 17.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 356 449 e-kirja saatja aadressiga XXXXXX@XXXXX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee. 10) 17.08.

  1. a alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju saatja aadressiga XXXXXX@XXXXX.XX erinevatele meiliaadressidele domeenidega @just.ee (733 kirja), @S..ee (4 kirja), @XXXXX.ee (1106 kirja) ja @mail.ee (6635 kirja). 11) 18.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju aadressilt XXXXXX@XXXXX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee (29 kirja), @just.ee (1697 kirja), @XXXXX.ee (2515 kirja), @XX.ee (378 kirja), @email.ee (3882 kirja), @hot.ee (7072 kirja) ja @mail.ee (4984 kirja), mis oli pealkirjaga At me greater pleasure!!!” ja sisaldas teksti "At me biggest PENIS! Tel XXXXXXX". 12) 22.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 12 734 e-kirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee, mis sisaldasid teksti „At me greater pleasure!!!”, "At me the biggest PENIS! Tel XXXXXXX". 13) 24.08.07.a. alates saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali 403 426 ekirja, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee, mis sisaldasid teksti "Mission - We offer security and stability (in a mortuary)!!!”. Samuti saatis F.U automaatselt ja masspostitusena laiali AS-ga I. seotud e-kirju, kus on kas saatja aadressina XXXXXX@XX.XX või sisaldub kirjas A. H. poolt kasutatav AS I.ele kuuluv lauatelefoni number, alljärgnevalt: 14) 22.08.07.a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 396 745 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @pol.ee; 15) 25.08.07.a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 127 510 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @pol.ee; 16) 25.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 766 832 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee; 5 17) 28.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 8030 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @pol.ee; 18) 28.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 15 988 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @pol.ee; 19) 29.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 51 e-kirja @S..ee ja 2538 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 20) 31.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 9780 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @pohja.pol.ee ja 28 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @mail.ee; 21) 31.08.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 41 436 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee; 22) 01.09.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 59 136 e-kirja ja aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 15 584 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee; 23) 02.09.07.a. alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 23 413 e-kirja, aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 5153 e-kirja ja aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 5589 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee; 24) 02.09.07.a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 4993 e-kirja @just.ee ja 13 941 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 25) 03.09.
  2. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 48 014 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee; 26) 04.09.
  3. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 21 089 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee; 27) 05.09.
  4. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 72200 e-kirja erinevatele meiliaadressidele domeeniga @S..ee; 28) 07.09.
  5. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 75 935 e-kirja @just.ee ja 8131 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 29) 08.09.
  6. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 21 202 e-kirja @pol.ee ja 101 603 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 30) 10.09.
  7. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 35 349 e-kirja @just.ee ja 2715 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 31) 11.09.
  8. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 39 923 e-kirja @pol.ee ja 51 572 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 32) 11.09.
  9. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 45 264 e-kirja @just.ee ja 36 757 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 33) 12.09.
  10. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 80 963 e-kirja @just.ee ja 18 846 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 34) 12.09.
  11. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 21 888 e-kirja @just.ee ja 61 331 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 35) 13.09.
  12. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 29 529 e-kirja @just.ee ja 2354 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 6 36) 13.09.
  13. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 46 690 e-kirja @just.ee ja 31 204 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 37) 17.09.
  14. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 10659 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 38) 17.09.
  15. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 103 774 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 39) 19.09.
  16. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 45 091 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 40) 20.09.
  17. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 44 381 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 41) 20.09.
  18. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 19 989 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 42) 22.09.
  19. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 302 019 e-kirja @just.ee ja 3668 e-kirja @pol.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele; 43) 28.09.
  20. a alates saatis aadressilt XXXXXX@XXX.XX laiali 86 617 e-kirja @just.ee domeeniga erinevatele meiliaadressidele. Samuti on F.U alates 21.09.08.a käivitanud oma elukohas (aadressil XXXXXX XXX, Tallinn) asuvast arvutist AS I. ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse meiliserverite vastu rünnakud, millega häiris ja takistas andmete edastamise ja sulustamise teel arvutisüsteemide toimimist. XXXXXX@XXXXX.XX automaatselt ja 44) 21.09.08.a alates saatis F.U meiliaadressilt masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee (5775 kirja), @riigikohus.ee (145 kirja), @hot.ee (2 kirja), pealkirjaga „XXX oigusteadlaste paevad”, mis sisaldasid teksti: „M + M sex partneri otsing A.. +XXX XXX XXXX”. 45) 28.09.08.a alates saatis F.U meiliaadressilt XXXXXX@XXXXX.XX automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressilt XXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee (1173 kirja), @riigikohus.ee (30 kirja), @mail.ee (4212 kirja). 46) 30.09.08.a alates saatis F.U meiliaadressilt XXXXX@XXXXX.XX automaatselt ja masspostitusena laiali e-kirju, mis näisid tulevat e-posti aadressiltXXXXXX@XX.XX erinevatele meiliaadressidele domeeniga @just.ee (1262 kirja), @riigikohus.ee (39 kirja), @mail.ee (1004 kirja). F.U on ajavahemikul 2007.a. august kuni 2008.a. september e-kirjade masspostitamisega oluliselt vähendanud AS I.e, Politseiameti, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja E. AS e-posti serverite andmesideühenduse kiirust, mis on rikkunud arvutivõrguühendust ning on häirinud ja toonud kaasa katkestused arvutisüsteemide töös. 1.5

§ 208

lg 2 p 2 (a lates 24.03.08.a

§ 208lg 2 p 2) järgi tunnistati F.U süüdi selles, et koostas 2006.a.

märtsist alates Tallinnas XXXXXX XXX arvutiprogrammi lähtekoodid ja arendas välja polümorfse „worm“(uss)-tüüpi arvutiviiruse, mida on nimetatud Win32/Allaple´iks ning asus seda alates 15.03.06.a. levitama internetti, kust see on ise edasi levinud. Arvutiviirus kasutab levimiseks nõrku kaughaldustarkvara Remote Administrator salasõnu ja operatsioonisüsteemi Microsoft Windows turvavigu. Win32/Allaple viiruse 7 eesmärgiks oli peale arvuti nakatamist alustada TCP SYN-tüüpi DDoS-rünnet (hajutatud teenustõkestusrünne) aadressi www.S..ee, www.XX.ee ja www.XXXXX.XX.ee vastu, mille eesmärgiks on andmete edastamise ja sulustamise teel takistada AS-i S. ja AS I. arvutisüsteemide toimimist. F.U on loonud arvutiviiruse Win32/Allaple ning on seda ründe- ja levimismeetodite täiustamisega edasi arendanud kuni 2007 septembrini, mis on võimeline levima iseseisvalt teistesse arvutitesse, et neid nakatades jätkata edasi levimist. Arvutiviirus kopeerib ennast korduvalt kõvakettale ja saadab teistesse arvutitesse infovoo, mille tulemusena kirjutatakse üle nakatunud arvuti käivitavat programmikoodi sisaldav mäluosa, mis hakkab talitama ründajale vajalikul moel. Lisaks teeb Win32/Allaple arvutisüsteemis olevale kaughaldustarkvarale Remote Administrator (Radmin) sõnastikurünnet arvutisüsteemi sisenemiseks salasõna äraarvamisega, ründe õnnestumisel kopeerib arvutiviirus ennast kõvakettale. Samuti nakatab arvutiviirus veebiserveris leiduvaid .htm ja .html faile, mis seejärel nakatavad kõiki arvuteid, mis vaatavad serveri veebilehti. Arvutiviirus käivitab automaatselt TCP SYN-tüüpi paketi saatmised domeeniaadressidele www.XX.ee, www.XXXXX.XX.ee ja www.S..ee 20 korda sekundis, rikkudes andmesideühendust kiiruse vähendamisega ja tõkestades ühendust veebilehe kättesaamatuks tegemisega, millega on F.U kahjustanud arvutivõrgu ühendust ja arvutisüsteemide toimimist. Lisaks teostab viirus HTTP-päringute ja SSL3-kätluspakettide saatmist kaks korda sekundis aadressidele www.XX.ee ja www.XXXXXX.XX.ee. F.U on arvutiviiruse levitamisega tekitanud AS-ile S. ja I. A/S varalist kahju järgmiselt:

  1. Arvutiviiruse tekitatud DDoS-rünne koormas alates 15.03.06.a. üle AS-i S. (www.S..ee) veebiserveri, millega on F.U kahjustanud arvutivõrgu ühendust. AS S.i arvutisüsteemid saavad kuni käesoleva ajani päringuid 70 megabitti sekundis, so 120 000 paketti sekundis. F.U poolt levitatud arvutiviiruse teostatud DDoS rünnaku tõttu on AS-le S. põhjustatud varalist kahju 1 352 766,56 krooni, mis viiruse tõrjumiseks tehtud kulutused ruuteseadmete ostmiseks, IT-administraatorite põhjendamatu tööajakulu ja AS-le S. lisandunud tasuline andmesidemaht.
  2. F.U teostatud DDoS-rünne koormas alates 22.06.06.a. üle I. A/S veebiserveri, millele olid suunatud massilised päringud domeenidele ww.XX.ee ja www.XXXXX.XX.ee. Sellega on F.U kahjustanud I. A/S arvutivõrgu ühendust ja arvutisüsteemide toimimist. I. A/S arvutisüsteemid saavad kuni käesoleva ajani päringuid 70 megabitti sekundis (ründe alguses 150 megabitti sekundis), so 120 000 paketti sekundis. Viirus levib ja DOS-ründed jätkuvad aadresside www.XX.ee ja www.XXXXX.XX.ee vastu käesoleva ajani. F.U on tekitanud I. AS-le varalist kahju 5 112 782 krooni, mis on I. A/S poolt tasutud T. OY poolt teostatud lisatööde kulud seoses rünnakute tõkestamisega, DDoS rünnakute vastase kaitse asjatundja P.. konsultatsioonikulud (mis on kantud seoses rünnete tõrjumise võimaluste väljaselgitamise ja lahenduste väljatöötamisega), I. A/S poolt tehtud DDoS rünnakutest tingitud internetipäringute filtreerimine ja täiendavad kulutused internetiühenduse loomiseks ning omamiseks veebiaadressile www.XX.ee suunatud internetiliikluse eraldamiseks muust I. A/S poolt hallatavasse infosüsteemi suunduvast internetiliiklusest. APELLATSIOONI SISU
  3. F.U taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks, märkides, et ta pole teinud seda, milles teda süüdistatakse. 8 Asja uue läbivaatamise vajalikkust põhjendab F.U alljärgnevalt. 2.1 Tal ei õnnestunud taotleda ekspertiisi määramist teistsuguse, süüdistusest erineva spetsialistiarvamuse esitamiseks. F.U leiab, et P. T., kelle arvamust spetsialistina on arvestatud, on politseitöötaja ja huvitatud asja teatud lahendustest. Kohus andis talle vähe võimalusi eksperdile küsimuste esitamiseks. Kohtuliku arutamise käigus kasutati ebaseaduslikult saadud tõendeid. Süüdistus on esitanud hulgaliselt tõendeid, mis kujutavad endast elektroonilist informatsiooni. Üldteada on aga, et elektroonilist informatsiooni on võimalik modifitseerida ja võltsida. Seetõttu ei saa kõiki tõendeid usaldusväärseks pidada. Seda on kinnitanud ka T. T.. Puuduvad seadusega sätestatud mistahes protseduurid, mis võimaldaksid võltsimist vältida. 2.2 Kohtuliku arutamise käigus puudus tal võimalus pöörduda kohtu poole. Ta pöördus kohtu poole taotlusega oma seisukoha avaldamiseks pärast toimikuga tutvumist, kuid kohus andis korralduse tegutseda kaitsja kaudu. Tema kaitsja aga täitis oma kohustusi formaalselt. Advokaadi tegevuse peale on ta kaebuse esitanud. Talle ei antud kohtus viimast sõna. Kohtuliku arutamise käigus oli talle tõlgi abi antud ebapiisavas ulatuses. Ta ei suutnud mõista, milliseid tegevusi peab süüdistus silmas ja milles seisneb kuritegu. Tõlk tõlkis teksti sõna-sõnalt, ei seletanud talle sõnade tähendust. 2.3 Kohtuliku arutamise käigus rikuti tema õigust erapooletule kohtulikule arutamisele. Ammu enne kohtust materjalide saamist esitas ta avalduse asendada kohtunik. Tema avaldusele ei vastatud sisuliselt. F.U on veendunud, et kohtunik oli võimeline tegema otsuse vaidlusaluse asja sisu mittepuudutavatel motiividel, ta ei saanud olla erapooletu, kuivõrd otsustamise protsessi on kaasatud kõrvalised faktorid. J. Vernikova poolt on mitu aastat tagasi tehtud otsus väärteoasjas, milles tunnistati süüdi sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta vaidlustas otsuse ja II astme kohus rahuldas tema taotluse ning juhtimisõiguse äravõtmine asendati rahatrahviga. Need sündmused mõjutasid kohtuniku otsust käesolevas asjas. 2.4 Tal puudus võimalus kaitsta end kriminaaljälituse vastu. Tema kaitsjate tegevus viis selleni, et ta ei saanud võimalust esitada kohtule oma seisukoht kriminaalasja faktide osas. Kaitsja takistas ka kohtuistungi protokolliga tutvumist. 2.5 Apellandi hinnangul ületas kriminaalasja menetluse aeg mõistliku tähtaja piirid. Kriminaalasjade algatamise kuupäevadeks on 17.08.2004; 29.08.2007 ja 01.04.2008.a. Tänaseks ületab menetluse kestus kõikides asjades 2 aastat. See aeg ei ole mõistlik. 2.6 Kohtuliku arutamise käigus rikuti süütuse presumptsiooni. On eeldatud tema süüd kahju tekitanud tegudes. Samuti välistab kohtuniku erapoolik suhtumine süütuse presumptsiooni. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 3.1 Prokurör leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmiseks puudub alus. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. 9 3.2 Süüdistatav F.U ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ning taotlesid kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni väidetega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 4.1 KrMS § 341 lg 1 kohaselt on ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saatmiseks juhul, kui kohtuistungil tuvastatakse KrMS §-s 339 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kohtukolleegium selliseid rikkumisi ei tuvastanud ning ka apellatsioonis ühelegi niisugusele rikkumisele sisuliselt ei viidata. KrMS § 339 lg 1 p 9 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks kriminaalasja arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida süüdistatav ei valda. Nimetatud rikkumisega on teatud mõttes puutumuses F.U väide, mille kohaselt kohtuistungil oli talle osutatud tõlgi abi ebapiisav, tõlk tõlkis teksti sõna-sõnalt, kuid ei seletanud mõistete tähendust. Kohtukolleegium osundab siinjuures KrMS § 161 lg-le 6, mis sätestab, et tõlk on kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. See tähendabki sõna-sõnalt tõlkimist ega mitte enamat. Tõlgil puudub kohustus seletada lahti erialaste mõistete sisu, kommenteerida teksti või viia läbi õigusnõustamist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.U-le tõlgi abil tagatud õigus saada aru toimuvast temale arusaadavas keeles ning kohtuistungi protokollide kohaselt ei ole märkusi tõlkimise puudulikkuse kohta esitatud. Seega puudub maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saatmiseks KrMS §-s 341 lg-s 1 tähendatud alus. 4.2 Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt tühistatakse kohtuotsus ja kriminaalasi saadetakse esimese astme kohtule uuesti arutamiseks juhul, kui tuvastatakse kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes ning seda rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. Kohtukolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi ka KrMS § 339 lg 2 mõttes. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. 4.3 F.U väidab, et tal ei õnnestunud taotleda ekspertiisi määramist teistsuguse, süüdistusest erineva spetsialistiarvamuse esitamiseks. Apellatsioonis viidatakse ka spetsialist P. T.i võimalikule huvitatusele kriminaalasja lahenduse käigust. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalasjas on läbi viidud kolm infotehnoloogilist ekspertiisi ekspertide T. L. ja S. P. poolt /I kd tl 95-104; III kd tl 59-65 ja IV kd tl 64-85/. Ka on teostatud kolm erinevat arvutiandmete vaatlust, seda P. T.i kui spetsialisti juuresolekul. Eksperdid on kohtuistungil ekspertiisiaktide kohta selgitusi andnud, spetsialist P. T. on kirjeldanud arvutiandmete vaatluse käiku. Süüdistataval F.U-le i ole olnud mingeid takistusi eelpoolnimetatud isikutele küsimuste esitamiseks, esitatud küsimustele on ta ka vastused saanud. Kohtuistungil ei ole kohtumenetluse pooled, nende hulgas süüdistatav tõstatanud küsimust ekspertide ebapädevusest või kallutatusest, täiendavate või kordusekspertiiside läbiviimiseks ei ole süüdistatav ega tema kaitsja taotlust esitanud. Siinkohal peab rõhutama, et ekspertide sõnul on kontrollitud võimalust, mille kohaselt F.U arvutit on kasutatud vahendava arvutina, kuid viited sellisele võimalusele puudusid. 10 Kohtulikul uurimisel on üksikasjalikult käsitatud ka vaatlusprotokollides fikseeritut süüdistatava ja tema kaitsja osavõtul. 4.4 Apellant leiab, et kõiki tõendeid ei saa usaldusväärseks pidada, kuivõrd elektroonilist informatsiooni on võimalik modifitseerida ja võltsida. Samas ei konkretiseeri aga F.U , millised tõendid tema arvates ebausaldusväärsed on. Kohtukolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas tõenditeks olevad logifailid on esitatud arvutisüsteemide IT- administraatorite poolt, kes on serverite omanike esindajateks kriminaalmenetluses. Tõendite usaldusväärsust on maakohus analüüsinud ja hinnanud, arvestanud sealjuures süüdistatava väiteid logifailide valikulise esitamise kohta ning leidnud, et puudub põhjus kahelda esitatud logifailide väljavõtete õigsuses, tegemist on objektiivse informatsiooniga, mida ei seostata konkreetse isikuga. Ajal kui logifaile uuriti, ei olnud veel välja selgitatud F.U seost DDoS rünnakutega, tunnistajate ütlustest tuleneb, et nimetatud andmed on kaitstud paroolidega, juurdepääs andmetele oli piiratud. Seega ei ole usutav, et keegi, saades juurdepääsu logifailidele, oleks neid tahtlikult moonutanud F.U süüdistamise eesmärgil (kohtuotsuse lk 14). Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, maakohtu järelduste kummutamise aluseks ei saa olla F.U üldsõnalised väited. 4.5 Kohtuistungi protokolli sisust lähtudes ei ole F.U-le tehtud takistusi oma taotluste ja väidete esitamiseks, tunnistajate ja ekspertide küsitlemiseks. Kohtuistungi protokolliga on F.U võimaldatud tutvuda, kriminaalasja materjalides puuduvad igasugused viited sellele, nagu oleks ta olnud ilma jäetud õigusabi teenusest või nagu oleks seda teenust talle puudulikult osutatud. 4.6 Mis puudutab apellandi kahtlusi kohtu erapooletuses, siis apellatsioonis esitatud arutlus selle üle on kohatu, F.U väited ei anna alust kohtu erapooletust kahtluse alla seada. Siinjuures peab märkima, et kohtumenetluse kestel ei ole F.U kordagi taandamistaotlust kohtuniku vastu esitanud. Kohtuniku taandumise alused on sätestatud KrMS §-s
  5. F.U väited seaduses sätestatud taandumisalustega ei haaku. 4.7 Eksitavad on apellandi väited ka selle kohta, nagu oleks tal puudunud võimalus pöörduda kohtu poole ning nagu poleks ta saanud esitada viimast sõna. Kohtuistungi protokollist nähtub üheselt, et pärast kohtuvaidlusi andis kohus F.U-le viimase sõna. Tema esinemine on protokollitud, keegi menetlusosalistest teda ei takistanud ega katkestanud /VI kd tl 297/. Viimase sõna kirjalik tekst on lisatud kohtuistungi protokolli juurde /VI kd tl 298-301/. 4.8 Kohtukolleegium ei nõustu F.U poolt esitatuga selles, et kriminaalasja menetlus on ületanud mõistliku tähtaja piirid. Lähtudes vaidlusaluse asja keerukusest ja mahukusest, kohtuliku menetluse tähtaegadest, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul riivatud F.U õigust kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et viimane kuritegu on F.U poolt toime pandud ajavahemikul 31.07.2007 – 30.09.2008.a. 4.9 Mis puudutab praktilist ja efektiivset õigusabi, mille puudulikkust F.U riigile ette heidab, siis on see üksnes süüdistatava enda subjektiivne arvamus, advokaadist kaitsja abi on olnud talle seaduses ettenähtud tingimustel tagatud. Apellatsioonist ei selgu, milles seisneb F.U arvates süütuse presumptsiooni rikkumine ning millest ta järeldab, et tema süüd kahju tekitanud tegudes on eeldatud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole asjas esinenud kahtlusi, mida tulnuks süüdistatava kasuks tõlgendada. Maakohtu otsus on igati põhjendatud ja seaduslik, F.U paljasõnalised väited, nende 11 hulgas väide, et ta ei ole süüdistuses esitatud tegusid toime pannud, ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. 4.10 Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 10.03.2010.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 12 Sten Lind

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.