Obsah (14)

§ 214§ 215§200§74§ 257§ 64§ 75§ 201§ 68§ 73§ 121§ 29§ 199§ 56

1-11-6238 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. novembril 2011 Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-6238 Kohtukoosseis Kohtunik Velma

§ 214

lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi, K.E süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi, Maksim Maršalov süüdistuses

§ 215

lg 3 p 1, § 199 lg 1 järgi ja Vitali Vasin süüdistuses

§ 215

lg 3 p 1 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Tõlk Natalia Senkevitš Süüdistatav J.I isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, õpib , elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata, karistatud korduvalt väärteokorras, alates 28.10.2010 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus - varem kriminaalkorras karistamata;. - väärteokorras karistatud 13 korda. Kaitsja vandeadvokaat Milvi Söörd Süüdistatav K.E isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, kesk-eri haridus, töötab AS-is T , elukoht: xxx, alates 9.12.2010 kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus - Harju Maakohtu 10.11.2008 otsusega nr 1-08-8601 mõisteti

§200lg 2 p 7, Kr

MS §238 lg 2 ja

§74alusel tingimisi vangistus 2a katseaeg: 1a 6k.

- väärteokorras karistatud 11 korda. Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo Süüdistatav Maksim Maršalov 1-11-6238 isikukood: 39105020270, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidus, P operaator, elukoht: xxx, alates 13.12.2010 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus - kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Süüdistatav Vitali Vasin isikukood: 38812060316, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskharidus, töötab HR, elukoht: XXX, alates 13.12.2010 kohaldatud tõkendit - elukohast lahkumise keeld; Varasem karistatus - Varem kriminaalkorras karistamata; - väärteokorras 1 kehtiv karistus. Kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310, 311; 313 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.I (i.k. XXX)

§ 257

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat. 2. Tunnistada J.I (i.k. XXX)

§ 200lg 2 p.

9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) aastat. 3.

§ 64

lg 1 alusel liita

§ 257

ja

§ 200lg 2 p.

9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõistetud karistused lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) aastat.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes J.I-le vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.
2. J.I karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6 (kuus) päeva (26.10.2010-28.10.2010 ja 12.12.201014.12.2010) lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 6.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mitte pöörata J.I ’le mõistetud karistust osaliselt täitmisele, määrates, et kohesele ärakandmisele kuulub J.I vangistus tähtajaga 2 (kaks) kuud. Karistuse ülejäänud osa, so vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.I ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 7. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 kohustada J.I ’t järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 2 • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- 1-11-6238 osakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. 8. Võttes aluseks

§ 75lg 2 p.

2 kohus määrab, et J.I on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootikume.

1. Määrata J.I katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates
3. novembrist
5. J.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Rahuldada kannatanu LP’i (isikukood XXX) tsiviilhagi J.I vastu osaliselt ja mõista J.I-lt LP’i kasuks välja 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot ja 78 senti.
7. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista J.I-lt riigituludesse: • sundraha summas 695,05 eurot; • kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot; • kaitsjatasu summas 306,82 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 J.I tasuda menetluskulud kokku summas 1016,28 eurot ositi 3 (kolme) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.
8. Tunnistada K.E (i.k. XXX)

§ 257

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes K.E-le vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
2. K.E karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (8.12.2010-9.12.201) ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 17.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mitte pöörata K.E-le mõistetud karistust osaliselt täitmisele, määrates, et kohesele ärakandmisele kuulub K.E vangistus tähtajaga 2 (kaks) kuud. Karistuse ülejäänud osa, so vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui K.E ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 18. Võttes aluseks

§ 75

lg 1 kohustada K.E järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 1-11-6238 • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmed oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

1. Määrata K.E katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates
3. novembrist
5. K.E suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 alusel välja mõista K.E-lt riigituludesse: • sundraha summas 417,03 eurot; • kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot; • kaitsjatasu summas 306,82 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 K.E tasuda menetluskulud kokku summas 738,26 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.
7. Tunnistada Maksim Maršalov (i.k. 39105020270)

§ 201

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) kuud. 24. Mõista Maksim Maršalov (i.k. 39105020270)

§ 215lg 3 p. 1 süüdistuses õigeks. 25. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes Maksim Maršalovile vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva. 26. Võttes aluseks

§ 68

lg 1 Maksim Maršalov karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (12.12.201013.12.2010) ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva. 27.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Maksim Maršalov’le mõistetud karistust täitmisele, kui Maksim Maršalov ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates
2. novembrist
4. Maksim Maršalovi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. Rahuldada kannatanu MV(isikukood XXX) tsiviilhagi Maksim Maršalovi vastu täielikult ja mõista Maksim Maršalovilt MV kasuks välja 218 (kakssada kaheksateist) eurot ja 58 senti. Väljamõistetud summa kanda MV arveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbank’is.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 alusel välja mõista Maksim Maršalov’ilt riigituludesse: 4 • sundraha summas 417,03 eurot; • kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot; 1-11-6238 • kaitsjatasu summas 364,31 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 Maksim Maršalovil tasuda menetluskulud kokku summas 795,75 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.
7. Tunnistada Vitali Vasin (i.k. 38812060316)

§ 121järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud. 33. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes Vitali Vasin’ile vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud. 34. Vitali Vasin’i karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 (kaks) päeva (12.12.2010-13.12.2010) ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 35.

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata Vitali Vasin’le mõistetud karistust täitmisele, kui Vitali Vasin ei pane 3 (kolme) aastase pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates
2. novembrist
4. Vitali Vasini suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista Vitali Vasin’ilt riigituludesse: • sundraha summas 417,03 eurot; • kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 14,41 eurot; • kaitsjatasu summas 268,45 eurot. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 Vitali Vasinil tasuda menetluskulud kokku summas 699,89 eurot ositi 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt võrdsetes osades.
6. Võttes aluseks KrMS § 310 lg 2 jätta kannatanu LP’i (isikukood XXX) tsiviilhagi summas 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot – mis seisnes sõiduauto Mazda 323F registrinumbriga XXX uute võtmete valmistamise kulus läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.
7. Toimida käesolevas kriminaalasjas olevatõenditega järgmiselt: • CD-plaat – mis asub kriminaaltoimiku juures – jätta toimikusse. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.I 1-116238 menetluskulud“, „K.E 1-11-6238 menetluskulud“, „Vitali Vasin 1-11-6238 menetluskulud“ või „Maksim Maršalov 1-11-6238 menetluskulud“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtule kaudu. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis kättesaadav
9. detsembril 2011 kell 5 1-11-6238 16:
11. SÜÜDISTUS J.I ’t süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema 24.10.2010 kella 22.00 ajal Tallinnas aadressil XXXasuva maja trepikojas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult K.E-ga, nõudis õigusliku aluseta SF varalise kasu – vähemalt 1000 krooni (s.o 63,91 euro) üleandmist, sealjuures K.E, kes tutvustas ennast SF Aleksandrina, lõi SF korduvalt rusikaga näo, keha ja kõhu piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi näol, samuti ähvardades, et viivad ta metsa, kui ta raha ei anna, milline ähvardus oli seoses füüsilise ründega käsitletav tervisekahjustuse tekitamise tõsiseltvõetava ähvardusena. Peksmise järel nõuti aga vähemalt 10 000 krooni (639,14 euro) üleandmist väitega, et viivitamise korral nõutav rahasumma suureneb. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures koos Vitali Vasiniga peksis V Š , kes oli selles kohas sõitnud lumehange oma isale LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse ja nahaalused verevalumid. Kannatanu peksmise ajal, s.o ajal kui V.Š peksmist jätkas Vitali Vasin, tungis J.I kooskõlastamata Vitali Vasiniga sõiduautosse Mazda 323F reg nr XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L.P kuuluva automaki Panasonic maksumusega 2500 krooni (159,78 eurot), viis selle oma autosse ning seejärel jätkas kannatanu peksmist, s.t kasutas vägivalda õiguspärase valduse murdmiseks ja võõra asja äravõtmise vahendina, kuivõrd asja äravõtmist näinud V.Š ei saanud tema peksmise tõttu takistada sõiduautosse tungimist ja sealt automaki äravõtmist. K.E süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 24.10.2010 kella 22.00 ajal Tallinnas aadressil XXXasuva maja trepikojas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J.I-ga , kes tutvustas ennast kannatanule S.F Olegina, nõudis õigusliku aluseta SF varalise kasu – vähemalt 1000 krooni (s.o 63,91 euro) üleandmist, sealjuures K.E, kes tutvustas ennast S.F Aleksandrina, lõi SF korduvalt rusikaga näo, keha ja kõhu piirkonda, tekitades viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – verevalumi näol, samuti ähvardades, et viivad ta metsa, kui ta raha ei anna, milline ähvardus oli seoses füüsilise ründega käsitletav tervisekahjustuse tekitamise tõsiseltvõetava ähvardusena. Peksmise järel nõuti aga vähemalt 10 000 (639,14 euro) krooni üleandmist väitega, et viivitamise korral nõutav rahasumma suureneb. 6 1-11-6238 Vitali Vasin’it süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema koos J.I-ga 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures peksis V Š , kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Peksmise käigus nõudis ta V.Š sõiduki võtme üleandmist ja kui kannatanu nõudmisele ei allunud, vaid viskas selle lumehange, otsis seni peksmist pealt vaadanud Maksim Maršalov võtme üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Vitali Vasin koos sõiduauto rooli istunud Maksim Maršaloviga sõiduautosse Mazda 323F, reg nr XXX ja koos M.Maršaloviga kasutas sõiduauto omavoliliselt, sõites sellega Maardu linnas ringi, ja jättis selle hiljem maha Maardus aadressil Keemikute 41 asuvale parkimisalale. Maksim Maršalov’it süüdistatakse ja ta anti kohtu alla seoses sellega, et tema 10.03.2010 ajavahemikul kell 16.30 kuni 19.00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas aadressil Kivimurru 9 asuva XXX Keskkooli riietusruumist MV kuuluva ja RV kasutuses olnud mobiiltelefoni №kia 5800, maksumusega 3420 krooni (218,58 eurot), lõpetades selliselt kannatanu valduse asja üle, hiljem müüs telefoni pandimajja 1400 krooni eest ning kulutas raha oma tarbeks. Samuti süüdistatakse Maksim Maršalovit ja ta anti kohtu alla seoses võõra asja omavolilise kasutamisega vägivallaga: 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures ründas Vitali Vasin koos J.I-ga V Š , kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LPkuuluva sõiduautoga Mazda 323F, lüües kätega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š l vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Kui peksmise käigus nõuti V.Š lt tema kasutuses olnud ja LP kuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX võtme üleandmist, millele nõudmisele kannatanu ei allunud ja viskas võtme lumehange, otsis seni peksmist pealt vaadanud Maksim Maršalov võtme sõiduki omavolilise kasutamise eesmärgil üles, misjärel lõpetati kannatanu peksmine ja kästi tal sõiduauto juurest ära minna, mida kannatanu vägivalla mõjul ka tegi. Seejärel istus Maksim Maršalov sõiduauto Mazda 323F, reg nr XXXrooli ja koos Vitali Vasiniga kasutas sõiduauto omavoliliselt, sõites sellega Maardu linnas ringi, ja jättis selle hiljem maha Maardus aadressil Keemikute 41 asuvale parkimisalale.
12. MENETLUS KOHTUS Käesolevas kriminaalasjas toimus istung 8 ja
13. novembril
14. Süüdistatav J.I selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale 7 1-11-6238 inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav kinnitas, et tema tunnistab oma süüd selles, et ta nõudis kannatanu SF’ilt raha, samuti peksis ta ühte kannatanut ja võttis maki ning seetõttu tunnistab ta ka tsiviilhagi summas 159,78 eurot s.o maki maksumus. Samti taotles J.I kohtus enda ülekuulamist, selgitades kohtu esitatud küsimustele, et SF’il oli tema ees võlgnevus ja ta tahtab pöörata kohtu tähelepanu ka sellele, et kannatanu ise on oma ütlusi muutnud. F ’le andis tema – J.I võlgu 1500 krooni, 500 krooni viimane tagastas ja 1000 krooni jäi tagastamata, mingist 10000 kroonist neil juttu ei olud ja mingit intressi ta viimaselt ei küsinud. Raha laenas ta SF’ile kaheks nädalaks, raha hakkas ta tagasi viimaselt nõudma siis, kui SF ära kadus, peksti viimast sellepärast, kuna kannatanu keeldus ja inimese moodi tema – J.I juba proovis ja SF hakkas ebakorrektselt käituma ja seetõttu tuli viimast lüüa. Autoga juhtunu osas tunnistab tema – J.I end süüdi, maki võttis ta vist selleks, et oli vihane ja alkoholijoobes. Süüdistatava J.I kaitsja Milvi Söörd märkis, et kuna SF ja J.I vahel oli võlasuhe ja, kuna kannatanu võlga vabatahtlikult ei tasunud siis nõutigi võlga ja võla nõudmist teostati mitte seaduslikus korras st. kasutati vägivalda s.o , sellest tulenevalt ei ole ta nõus väljapressimise koosseisuga ning teisele s.o 12.09.2010.a. episoodile J.I vastu vaielnud ei ole. Oma viimases sõnas süüdistatav J.I märkis, et tema siiralt kahetseb tehtut, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, lubades, et ta midagi sellist enam toime ei pane. Süüdistatav K.E selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end osaliselt süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav kinnitas, et süüdi tunnstab ta end selles, et nõudis kannatanu SF’ilt raha, kuid viimast lõi ta ainult korra, mitte mitu korda. Samuti taotles K.E kohtus enda ülekuulamist, selgitades kohtu esitatud küsimustele, et J.I palus teda endaga kaasa minna nimelt viimane seletas talle, et inimene, kes võttis talt raha kadus kuhugi ja, siis läks tema – K.E J.I ’ga kaasa. Varem ta F ei tundnud, kannatanu käitus ebakorrektselt s.t käitus mitte nii nagu vaja ja nimelt hakkas viimane jämedusi rääkima nemad tahtsid inimlikult asju ajada, kannatanu aga mitte. Seda, kas J.I kannatanule raha andis või mitte tema ei näinud, aga ta uskus Sergeid, kui viimane talle ütles, et kannatanu on võlgu. Kaitsja Rein Kiviloo esitatud küsimustele selgitas süüdistatav K.E , et tema on vabaabielus, omavahel neil lapsi ei ole, aga naisel on laps teise mehega, aga tema – K.E töötab ja aitab last kasvatada. ÜKT-d on ta valmis tegema, ta on seda varem teinud ja täitmisega probleeme olnud ei ole. Süüdistatava K.E kaitsja Rein Kiviloo märkis, et süüdistatav end kohtueelsel uurimisel süüdi ei tunnistanud, kuid nüüdseks on selgitanud, et ta kannatanu F ikka ühekorra lõi, samuti on viimane väitnud, et kambamehe mõttes nõudis ta kannatanult ka raha ning seetõttu ta kaitsjana leiab, et K.E sellise tegevusega on süüteo toime pannud, kuid süüdistus

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi põhjendatud ei ole, sest tegemist on hoopis omavoliga st.

§ 257järgi kvalifitseeritav kuriteoga.

8 1-11-6238 Oma viimases sõnas süüdistatav K.E märkis, et tema kahetseb tehtut, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et tema tahab vabadusse jääda, kuna tal on töö ja neiu. Süüdistatav Maksim Maršalov selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas kohtule, et telefoni tema ei varastanud vaid omastas, võttes selle lihtsalt maast ülesse ning auto kasutamise episoodi kohta märgib ta seda, et roolis ta istus, aga autoga nad midagi teha ei kavatsenud, sõita ja lõhkuda nad seda ei kavatsenud vaid nad tahtsid seda ainult ümber paigutada. Samuti taotles Maksim Maršalov kohtus enda ülekuulamist, selgitades et telefoni leidis ta riietehoiust, põrandalt pingi alt. Nimelt mõtles ta, et see telefon on kellegi tema trennist sõbra oma, aga seda see polnud ja pärast juba müüs ta selle maha ning kanntanu MVesitatud tsiviilhagi summas 218,58 eurot vastu ta ei vaidle ja tunnistab seda, samuti ei vaidle ta vastu tsiviilhagile summas 147 eurot s.o uute võtmete maksumuse osas. Kaitsja Gennadi Kull esitatud küsimustele selgitas süüdistatav Maksim Maršalov, et ÜKT-d on ta nõus tegema, kui seda talle määratakse, muidu töötab ta veel firmas Haapsalu R ehitajana. Oma viimases sõnas süüdistatav Maksim Maršalov märkis, et tema kahetseb kõike, selgitades, et kõik sai toime pandud emotsioonide ajel, paludes kohtul leebemat karistust. Süüdistatava Maksim Maršalov kaitsja Gennadi Kull avaldas, et kriminaalasjas esinevate tõendite osas tal vastuväiteid ei ole, pidades neid lubatavaks, kuid tema hinnangul I episoodis kvalifikatsioon pole õige, varguse episoodi ei ole suudetud tuvastada ning seda on ka möönnud ka prokurör. Nimelt on Maksim Maršalov ise tunnistanud, et telefoni ta leidis ja seejärel võõrandas selle ning seetõttu tuleks antud tegu ümber kvalifitseerida

§ 201järgi.

Mis puudutab II episoodi, siis auto omavolilist kasutamist pole Maksim Maršalov kunagi omaks võtnud vaid viimane on väitnud, et kui löömine lõpetati, siis kannatanu läks kohalt minema ning auto jäi tee peale kurvi pooleldi lumehange ja see oli teistele liiklejatele ohtlik ning seetõttu viisid nad auto parklasse. Samuti tahab ta kaitsjana juhtida tähelepanu sellele, et tegelikult käituti normaalse inimese päraselt nimelt jäeti võtmed autosse ja samuti jäeti lahti tagumine uks, asjaolu, et kannatanu läks ise kohapealt ära, kinnitab viimane ka oma ütlustes. Sellest tulenevalt palub ta Maksim Maršalov’i õigeks mõista, arvestades

§ 29esinevat hädaseisundit.

Süüdistatav Vitali Vasin selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 08.11.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end süüdi osaliselt ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav märkis, et süüdi ei tunnista ta end selles, et võttis autot kasutada, selgitades, et ta soovis autot ainult ümber parkida. Enda ülekuulamist Vitali Vasin ei taotlenud, kuid vaatamata sellele selgitas kohtu esitatud küsimustele järgmist ja nimelt peksis tema Vjatselav S ’it sellepärast, et ta oli viimase peale sel momendil vihate, viimane oleks nende sõidukile otsa sõitnud ja teda haaras tol momendil viha. Samuti tunnistab ta tsiviilhagi summas 147 eurot s.o uute võtmete maksumus. Oma viimases sõnas süüdistatav Vitali Vasin märkis, et tema kahetseb tehtut, selgitades, et teod sai toime pandud siis, kui ta oli kuri, paludes kohtul maksete tasumise võimalust osade kaupa. Süüdistatava Vitali Vasin kaitsja Jugans Grossmann avaldas, et tema toetab oma kolleegi arvamust, asudes seisukohale, et antud juhul on olnud tegemist hädaseisundiga ja nimelt kannatanu lahkus sündmuskohalt, viimase auto oli lumehanges ja see oli ohtlik teistele liiklejatele. Käesoleval juhul ei olnud süüdistatavatel eesmärgiks autoga sõita, vaid eesmärgiks 9 1-11-6238 oli auto lumehangest välja tõmmata, parkida korralikku kohta, selgitades, et antud asjaolu on kinnitanud Vitali Vasin ka eeluurimisel. Eeltoodust tulenevalt asub ta seisukohale, et Vitali Vasin tuleb antud süüdistuses õigeks mõista.

1. UURITUD TÕENDID Kohus kontrollis otsuse tegemisel järgmisi kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõendeid: 3.
2. 24.10.2010 episoodi osas – J.I ja K.E - kannatanu SFi ütlused /I kd tl 2-5; 7-11; 58-63/ - S.F poolt esitatud MSNi sõnumitevahetus /I kd tl 12-20/ - äratundmiseks esitamise protokoll fotoga, SFK.E /I kd tl 53-57/ - S. F patsiendikaart nr 59746 /I kd tl 6/ - tunnistaja G F ütlused /I kd tl 49-52/ - tunnistaja TA ütlused /I kd tl 145-150/ - läbiotsimisprotokoll, J.I elukohas ja abiruumides 08.12.2010 /I kd tl 72-82/ - läbiotsimisprotokoll K.E elukohas ja abiruumides /I kd tl 95-111/ - 2 foto koopiat kahtlustatava K.E ülekuulamise protokolli lisana /I kd tl 123-124/ - asitõendi, K.E elukohast läbiotsimisprotokolliga ära võetud mälupulk sellel olevate failidega, vaatlusprotokoll fotodega /I kd tl 151-157/ - kahtlustatava J.I ütlused /I kd tl 29-36; 43-46; 64-69/ - kahtlustatava K.E ütlused /I kd tl 116-119; 120-126/ 3.
3. 10.03.2010 episoodi osas – M. Maršalov - kannatanu MVütlused ja ülekuulamise käigus esitatud dokumendid /I kd tl 162-168/ - kannatanu RV ütlused /I kd tl 170-173/ - tunnistaja OM ütlused /I kd tl 174-175/ - tunnistaja S Š ütlused /I kd tl 180-183/ - tunnistaja S. Š poolt kohtueelsel ülekuulamisel väljaantud ostu-müügileping /I kd tl 184/ - jälitustegevuse protokoll /I kd tl 185/ - kahtlustatava Maksim Maršalov ütlused /I kd tl ; 186-190/ 3.
4. 12.12.2010 episoodi osas – J.I, V. Vasin, M.Maršalov - kannatanu V Š ütlused /II kd tl 1-3; 15-18/ - kannatanu V. Š koostatud skeem tema ülekuulamise protokolli lisana /II kd tl 19/ - V. Š isiku läbivaatuse protokoll / II kd tl 4-9/ - V. Š vigastuste dokumenteerimise kaart /II kd tl 12/ - asitõendi, s/a Mazda 323, reg nr XXX, vaatlusprotokoll fotodega /II kd tl 24-38/ - teade V.Š kuuluva telefoni leiu kohta /II kd tl 22/ - kannatanu LP´i ütlused /II kd tl 41-43; 63-65/ - tunnistaja K L ütlused /II kd tl 44-47/ - tunnistaja K. L koostatud skeem tema ülekuulamise protokolli lisana /II kd tl 48/ - tunnistaja V Z ütlused /II kd tl 49-52/ - tunnistaja V S ütlused /II kd tl 60-62; 53-57/ - V. S koostatud skeem tema ülekuulamise protokolli lisana /II kd tl 57/ - kahtlustatava J.I ütlused /II kd tl 72-75; 77-79/ - kahtlustatava Vitali Vasin ütlused /II kd tl 85-87; 89-91/ - kahtlustatava Maksim Maršalov ütlused /II kd tl 97-99; 100-102; 104-106/ 10 1-11-6238
5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatavate J.I , K.E , Vitali Vasin’i ja Maksim Maršalov’i poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud ütlusi, asub alljärgnevatele seisukohtadele: 4.
6. 24.10.2010 episood - J.I süüdistus

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja K.E süüdistus

§ 214

lg 2 p 1 ja 4 järgi Käesolevas kriminaalasjas on esitatud J.I ’le süüdistus

§ 214

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja K.E-le on esitatud süüdistus

§ 214

lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.o millise eest seadusandja näeb karistusena ette nelja - kuni kaheteistaastase vangistuse.

§ 214

järgi seisneb väljapressimine varalise kasu üleandmise nõudmises, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda s.t antud seisukohale on jõudnud Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-88-03. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistaja ja kaitsjate vahel vaidlus J.I ja K.E teo kvalifitseerimise osas. Süüdistus on esitatud

§ 214

(Väljapressimine) järgi, kaitsjad asusid seisukohale, et tegu tuleb kvalifitseerida

§ 257(Omavoli) järgi.

Vaidlust ei ole selles, et etteheidetava teo toimepanijad olid J.I ja K.E, et nad nõudsid kannatanu SF raha üleandmist ja nad kasutasid raha üleandmise nõudmiseks vägivalda. Antud fakti loeb kohus tõendatuks ka . K.E on üksnes selgitanud, et tema ei löönud kannatanut küll nii mitu korda, kui on temale esitatud süüdistuses kirjas, kuid, kannatanu suhtes vägivalla kasutamist ta ei eita. Kohus märgib, et antud juhul ei ole oluline, kas süüdistatav lõi kannatanut ühel, kahel või kolmel korral ja nimelt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et igasugune teise inimese suhtes nii füüsilise kui ka vaimse s.o ähvardamine - vägivalla tarvitamine on kuritegelik ning sellest tulenevalt ei pea kohus antud kontekstis oluliseks, mitu korda üks või teine süüdistatav kannatanut lõi. Seega pole vaidlust kuriteo toimepanijates ja kuriteosündmuses. Kohus nõustub prokuröriga, et väljapressimist ja omavoli eristab see, kas süüdistatavatel on tõeline või oletatav nõudeõigus kannatanu vastu, või mitte. Ka Riigikohus on 20. juuni 2003 otsuses nr 3-1-1-88-03 juhtinud tähelepanu sellele, et 11 1-11-6238 Kohus leiab, et käesolevas asjas oli J.I ja kannatanu SF’i vahel reaalne võlasuhe. Seda on kinnitanud nii süüdistatav J.I oma ütlustes (kd I tl 29-36, 4346, 64-69), samuti kohtus antud ütlustes, kus ta on järjekindlalt väitnud, et laenas S F 1500 krooni. Prokurör on vastustanud sellele kannatanu S F vastuolulised ütlused (kd I tl 2-5, 7-11, 8-63), samuti SF MSN’i sõnumivahetuse väljavõtet (kd I tl 12-20). Kohus nõustub prokuröriga, et kui tegemist oleks narkootikumide müügist saadava tulu väljanõudmisega, ei oleks tegemist tõelise või oletatava õigusega

§ 257tähenduses.

Samas leiab kohus, et kriminaalasjas ei ole vastuvaidlematult tõendamist leidnud, et J.I ja K.E nõudsid SF narkootikumide müügist saadavat tulu. Prokurör tugineb väitel, et tegemist on narkootikumide müügist saadava tuluga, kannatanu SFi Kannatanu SF on andnud 25.10.2010.a. ütlusi selle kohta, et 26.10.2010.a. toimunud ülekuulamisel selgitas kannatanu SF veelkord, et (kd I tl 7-11) 29.11.2010.a. andis kannatanu SF ütlus selle kohta, et (kd I tl 8-63) Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu SF andnud kogu kohtuliku eeluurimise vältel erinevaid ütlusi selle kohta, kuidas sai alguse tema ja J.I vaheline konflikti aluseks olev võlasuhe, kord on kannatanu väitnud, et tema soovis laenu saada kontserdipiletite ostmiseks ja hiljem selgitanud, et J.I ees tekkinud võlg oli seotud narkootikumide – marihuaana müügiga seoses, tekkinud asjaolu seab kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas kahtluse alla kannatanu ütluste usaldusvääruse. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatuga tuleb kriminaalmenetluses tõusetunud kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, sellest tulenevalt peab kohus antud hetkel usaldusväärsemaks süüdistatavate J.I ja K.E antud selgitusi tekkinud võlasuhte olemasolu kohta, kuna nad on vastavuses SF’i 25.10.2010 ütlustega. 12 1-11-6238 Kohus juhib tähelepanu sellele, et vaatamata asjaolule, et kannatanu SF’i on kohtueelsel uurimisel eelnevalt hoiatatud kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluste ja ütlustest andmise keeldumise eest ja, et viimane on andnud erinevaid ütlusi käesolevas kriminaalasjas olevate asjaolude kohta ei ole see aluseks asumaks seisukohale, et J.I ja K.E poolne kannatanu SF suhtes teostatud käitumine oleks olnud õiguspärane. Kohus loeb käesolevas kriminaalasjas tõendatuks asjaolu, et kannatanu SF’i ja süüdistatava J.I vahel oli võlasuhe s.t J.I ’l oli võla nõudmise õigus kannatanu SF suhtes olemas, antud asjaolu kinnitavad kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditest: (kd I tl 53-57), (kd I tl 49-52, 145-150), (kd I tl 29-36, 43-46, 64-69), tõlked (kd I tl 116-119, 120-126, 151-157) ning Käesoleva kriminaalasja materjalidest ei nähtu, kuidas kriminaalasja materjalide juurde on tõendina tekkinud milline on tõlgitud ka eesti keelde ja, milline asub kriminaalasja kd I tl 12-20 seetõttu puudub kohtul võimalus hinnata ja kontrollida antud tõendi kogumise üldtingimustele vastavust ning sellest tulenevalt ei saa kohus antud tõendit lugeda usaldusväärseks. Eeltoodut arvestades, asub kohus seisukohale, et tuvastatud ei ole väljapressimise objektiivne koosseis, kuid nii J.I kui ka K.E poolt 24.10.2010.a. kella 22.00 ajal kooskõlastatud kannatanu SF suhtes vägivalla kasutamine, viimase metsa viimisega ähvardamine ja viimaselt raha nõudmine s.t selline isikute käitumine on kuritegelik ja kohtu hinnangul inkrimineeritav

§ 257

järgi s.o K.E kuritegeliku käitumise kvalifitseerimisel arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et K.E oleks teadnud, asjaolu, et J.I ’l tegelikult ei oleks olnud seaduslikku õigust kannatanult oma võlga tagasi nõuda. Süüdistatav K.E on kohtulikul uurimisel selgitanud, et vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole. Samuti asub kohus seisukohale et käesoleva kriminaalasjas kohtueelses ja kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud ühist kinnitust asjaolu, et süüdistatavate ja kannatanu vahel tekkinud võlasuhe oli seotud narkootilise aine müügist saadud rahaga, antud seisukohta kinnitavad üksnes kannatanu SFi eeluurimisel antud vastuolulised ütlused, seda ka osaliselt. Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid J.I ja K.E süü ja seetõttu tuleb J.I

§ 257

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja K.E

§ 257järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.

4.2. 10.03.2010 episood – Maksim Maršalov’i süüdistus

§ 199

lg 1 järgi Käesolevas kriminaalasjas on Maksim Maršalov’ile esitatud süüdistus

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.o , millise eest näeb seadusandja karistusena ette

§ 199lg 1 koosseisu kohaselt on .

13 1-11-6238 Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et 10.03.2010.a. sattus Maksim Maršakov’i valdusesse kannatanu MV’le kuulunud ja RV kasutuses olnud mobiiltelefon №kia 5800, millise Maksim Maršakov hiljem maha müüs. Antud fakti loeb kohus tuvastatuks Maksim Maršakov’i nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel antud ütlustega (kd I tl 186-190), (kd I tl 162-164), , (kd I tl 165-168), (kd I tl 170-172), (kd I tl 173175), (kd I tl 180-183), (kd I tl 184) ja (kd I tl 185). Seega pole vaidlust kuriteo toimepanijas ja kuriteosündmuses, samas on süüdistaja ja kaitsja vahel vaidlus, kas Maksim Maršakov’i tegu tuleb kvalifitseerida

§ 199

lg 1 järgi vargusena või

§ 201järgi omastamisena.

Nimelt on Maksim Maršalov’i kaitsja Gennadi Kull kohtuliku menetluse käigus asunud seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastamist leidnud, et asjaolu, et Maksim Maršalov oleks varastanud eelpool märgitud telefoni vaid viimane hoopis omastas ning seetõttu tuleks viimasele

§ 199

lg 1 järgi inkrimineeritud süütegu ümber kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

Ringkonnaprokurör N. Miilvee jäi seisukohale, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud ja seda isegi siis, kui kohus peaks tuvastama, et süüdistatav ei võtnud mobiiltelefoni mitte kannatanu kotist vaid riidekapi põrandalt, juhtides kohtu tähelepanu sellele, et kannatanu valdus antud asja üle ei olnud sel hetkel veel kadunud ning antud asjaolu tõendavad kannatanute eeluurimisel antud ütlused. Kohus nõustub ringkonnaprokuröriga, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud süüteo kvalifitseerimisel on keskne nn valduse murdmise küsimus. Vaatamata sellele, et Maksim Maršalov on andnud selgitusi selle kohta, et tema algselt arvas, et tegemist on ta sõbra Sergei telefoniga, millise ta tahtis viimasele tagastada ei ole siiski käesolevas kriminaalasjas tekkinud vaidlust selles üle, et Maksim Maršalov’i valdusesse sattunud mobiiltelefon №kia 5800 ei oleks olnud talle võõras asi. Seadusandja on valduses oleva eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus selgitab, et varguse objektiivne koosseis eeldab võõra vallasasja ära võtmist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-15-10 on selgitanud, et Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanu M. V eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et (kd I tl 162-163). Kannatanu R. V on eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et 14 1-11-6238 (kd I tl 170-171). Süüdistatav Maksim Maršalov on selgitanud, et “ (kd I tl 186-190) Kuivõrd eeltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatav ja kannatanu ei viibinud Tallinna XXX Keskkooli riietumisruumis üheaegselt, ei saanud süüdistatav toime panna ka kannatanule kuulunud mobiiltelefoni №kia 5800 valduse murdmist. Olemasolevate tõendite järgi kaotas kannatanu valduse telefonile enne kui Maksim Maršalov telefoni leidis. Kohus leiab, et telefoni leidmine ja üleskorjamine iseenesest ei ole omastamine. Küll aga muutus see omastamiseks hetkest, kui Maksim Maršalov sai teada, et tegemist ei ole tema sõbra telefoniga ja otsustas ikkagi telefoni endale jätta ja veel enam – kasutas talle mittekuuluvat omaniku käsutusõigust ja müüs selle 1400 krooni eest RA. Viimane asjaolu on tõendatud tunnistaja S Š ütlustega (kd I tl 180-183 ja ostu-müügilepinguga (kd I tl 184). Seetõttu nõustub kohus Maksim Maršalov’i kaitsja Gennadi Kull seisukohaga, et Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritud süütegu tuleb ümber kvalifitseerida

§ 201lg 1 järgi.

Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid Maksim Maršalovi süü ja seetõttu tuleb ta

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada.

4.3. 12.12.2010 episood – Vitali Vasin’i ja Maksim Maršakov’i süüdistus

§ 215

lg 3 p 1 järgi ja J.I süüdistus

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus võõra ja Maksim Maršalov’i puhul veel , mõlemale isikule inkrimineeritud süütegu on kvalifitseeritud

§ 215

lg 3 p 1 järgi ning J.I-le on sama sündmuse raames esitatud süüdistus

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi.

Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et J.I , Vitali Vasin ja Maksim Maršalov viibisid 12.12.2010.a. kella 01.00 kuni 02.00 vahel Maardus aadressil XXX asuva hoone juures. Kohates alkoholijoobes kannatanu V Š ’it, kes oli salaja võtnud oma isale kuulunud sõiduauto Mazda reg XXXja sõitnud sellega lumehange, tarvitas J.I viimase suhtes füüsilist vägivalda ning võttis V Š ’i isa L. P ’ile kuulunud sõiduautost Mazda reg XXXära automaki Panasonic väärtusega 159,78 eurot, pannes selle oma sõiduautosse, seejärel jätkas kannatanu peksmist, samuti loeb kohus käesolevas kriminaalasjas tuvastatuks asjaolud, et süüdistatav Vitali Vasin saades aru, et kannatanu on alkoholijoobes, tarvitas viimase suhtes füüsilist vägivalda – lüües kannatanut käega näkku ning peapiirkonda ning rusikaga kõhtu, sõitis hiljem – peale kannatanu lahkumist sündmuskohalt koos Maksim Maršakov’iga viimase poolt maast – lumehangest leitud – eelpool märgitud sõiduauto Madzda reg nr XXXMaardu linnas ringi, jättes sõiduki maha Keemikute 41 Säästumarketi kaupluse ees asuvale parkimisalale. Antud faktid loeb kohus tõendatuks kannatanu (kd II tl 1-3, 15-18), (kd II tl 19), 15 1-11-6238 (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), (kd II tl 24-28), (kd II tl 22), (kd II tl 41-43, 63-65), II tl 44-47) ja (kd II tl 48), (kd II tl 49-52), (kd II tl 53-57, 60-62), (kd (kd II tl 57), (kd II tl 72-75, 77-79) sh , (kd II tl 85-87, 89-91) sh , (kd II tl 97-99, 100-102, 104-106) ja süüdistatava Maksim Maršalov’i kohtus antud ütlustega. Kohtuliku menetluse käigus süüdistatavad Maksim Maršalov ja Vitali Vasin end nendele inkrimineeritud

§ 215

lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos süüdi tunnistanud ei ole, süüdistatavate kaitsjad Gennadi Kull ja Jugans Grossmann on kohtuliku menetluse käigus asunud seisukohale, et isikud s.t Maksim Maršalov ja Vitali Vasin tuleb antud kuriteo episoodis esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna viimased tegutsesid hädakaitse seisundis, milline on õigusvastasust välistavaks asjaoluks, ringkonnaprokurör N. Miilvee vaidles kaitsjate poolt antud hinnangule vastu asudes seisukohale, et mõlema isiku süü on tõendamist leidnud ning isikutele inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud.

§ 215

lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o näeb seadusandja karistusena ette kahe – kuni kümneaastase vangistuse. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad Maksim Maršalov ja Vitali Vasin eitanud seda, et nemad sõitsid nendele esitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu LP’ile kuulunud sõiduauto Mazda reg nr XXXning, parkisid selle süüdistuses märgitud aadressil Keemikute 41, Maardu asuvale parkimisalale, kuid viimased on selgitanud ja juhtinud tähelepanu sellele, et nendel puudus igasugune tahtlus märgitud sõiduautot või seal olnud esemeid endale võtta, tegid nad seda üksnes seetõttu, et - kannatanu V Š oli ise alkoholijoobes, lahkus sündmuskohalt, jättes sõiduauto osaliselt ohtliku kurvi ja lumehange ning nad otsustasid selle sealt ümber parkida. Karistusseadustiku § 29 kohaselt Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et on Riigikohus pidanud olukorda, 16 1-11-6238 on Riigikohus pidanud märkides, et Riigikohutu lahend nr 3-1-1-42-09 p 11. Eeltoodut arvestades peab kohus vajalikuks anda hinnang sellele, kas Maksim Maršalov’i ja Vitali Vasin’i tegevus s.t viimased võttes 12.12.2010.a. kannatanu V Š ’i isa sõiduauto Mazda reg nr XXX, millisega kannatanu oli sõitnud lumehange ja parkides selle lähimasse parklasse tegu võib olla õigustatud

§ 29hädaseisundiga, milline oleks õigusvastasust välistavaks asjaoluks.

Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub – seda nii kannatanute V Š ’i, LP enda kui ka tunnistajate KL, VZ, VS eeluurimisel antud ütlustest, et kannatanu oli alkoholijoobes sõitnud oma autoga Mazda lumehange, jättis selle peale tema suhtes vägivalla kasutamist sinna ja läks minema. (kd II tl 1-3, 19, 41-43, 44-47, 49-52, 53-57, 60-62) Samuti nähtub käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditest, et eelpool märgitud isikud on eeluurimisel andnud ütlusi selle kohta, et kannatanu V Š ei tulnud ka enne lumehange sõitmist auto juhtimisega toime, tagurdades otsa tema teele ettejäänud sõiduautole Audi, antud fakti kinnitab ka kannatanu V Š ise ( . Käesolevas kriminaalasjas on antud sündmusega seotud olnud süüdistatavad andnud ütlusi selle kohta, et tegelikult oli kannatanu peksmine tingitud just vihast kannatanu teo vastu, et viimane juhtis oma sõidukit, olles ise alkoholijoobes ja tekitades ohtu kaasliiklejatele, antud fakti kinnitab ka tunnistaja VS eeluurimisel antud ütlustega ja nimelt on viimane märkinud, et „ (kd II tl 53-57, 60-62). Süüdistatav J.I on järjepidevalt kinnitanud, et kannatanu ei olnud kaine ja sõitis autoga lumehange. (kd II tl 72-75). Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu V Š tunnistaja Krill Levin VS omakäeliselt joonistanud skeemid oma nägemuse kohta, milliselt sündmuskoht välja nägi, kuidas kannatanu ja süüdistatava sõidukid omavahel sündmuskohal paiknesid. Märgitud skeemid on omavahel sarnased ning nendelt nähtub, et kannatanu sõiduk sündmuskohal paiknes teel – vahetu kurvi läheduses, mis käesolevas asjas annab kohtul põhjuse asuda seisukohale, et antud kujul süüdistatavate poolt kannatanu kasutuses olnud sõiduki sinnajätmine oleks võinud tekitada reaalse ohu teiste kaasliiklejate elu ja tervisele, seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et antud sündmus leidis aset talvel, pimedal ajal, mil tavapäraselt on liikluses halb nähtavus ning käesoleval juhul jäi kannatanu sõiduk ka kurvi vahetusse lähedusse s.o piiratud nähtavusega kohta ning süüdistatavate Maksim Maršalov ning Vitali Vasin poolset kannatanu LP’ile kuuluva sõiduauto Mazda sündmuskohalt süüdistatavatele näiva lähimasse parklasse toimetamist, sinna jätmist s.t parkimist võib pidada antud juhul õiguspäraseks ning seda seoses sellega, et kohtu hinnangul süüdistatavad olid hädaseisundis, käesolevast kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et süüdistatavatel oleks olnud mingi võimalus muul viisil nendele näivat võimalikku reaalset ohtu likvideerida või abi paluda. Kohus loeb põhjendatuks süüdistatavate seisukohta selles, et juhul, kui viimased oleksid kannatanu sõiduki sündmuskohale jätnud. Riigikohus on 30. oktoobri 2006 otsuses nr 3-1-1-95-06 asunud seisukohale, et 17 1-11-6238 Kohus leiab, et hädaseisundi olemasolu ja õigustatuse puhul tuleb hinnata kahjustatud hüve ja kaitstava hüve proportsionaalsust. Käesoleval juhul oli kahjustatavaks hüveks sõiduauto ajutine kasutusõigus, kaitstavaks hüveks aga liikluse ja vara turvalisus. Kahjustatud hüve hindamisel omab tähendust ka selle hüve ulatus, ehk siis millisel määral süüdistatavad seda hüve kahjustasid. Tõenditest ilmneb, et süüdistatavad Maksim Maršalov ning Vitali Vasin sõitsid sõiduautoga lähimasse avalikku parklasse, seega kahjustasid nad hüve võimalikult minimaalsel määral. Samas oma tegevusega võisid nad ära hoida liiklusõnnetuse, mis oleks võinud kahjustada kolmandate isikute tervist ja vara ja kannatanu LPi vara (sõiduautot). Eelneva hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et vastavalt süüdistatavate ütlustele puudus neil huvi rikutava hüve (sõiduauto kasutamine) realiseerimiseks vaid nende tahe oli suunatud ainult sõiduauto turvalisse paika ümberpaigutamisele, mis leidis kinnitust ka nende tegevuses (sõidetigi autoga lähimasse parklasse). Samas on käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Vitali Vasin 12.12.2010.a. kella 01.00-02.00 vahel Maardus, XXX asuva maja juures peksis kannatanu V Š ’it, kes oli samas kohas sõitnud lumehange oma isale LP’ile kuulunud sõiduauto Mazda reg nr XXX, lüües kannatanu V Š ’ile käega näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millise tegevusega tekitas kannatanule füüsilist valu ning, mille tagajärjel tekkis V Š ’il vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse, samuti nahaalused verevalumid. Kohus loeb antud faktid tõendatuks (kd II tl 1-3, 15-18), (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), 43), (kd II tl 41(kd II tl 44-47), (kd II tl 49-52), (kd II tl 53-57, 60- 62), (kd II tl 72-75, 77-79), (kd II tl 85-87, 8991) ja (kd II tl 97-99, 100-102, 104-106) Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Maksim Maršalov tuleb temale esitatud süüdistuses

§ 215lg 3 p.

1 järgi õigeks mõista Vitali Vasinile on esitatud süüdistus

§ 215lg 3 p 1 järgi.

Kuivõrd tõendamist on leidnud tema poolt vägivald V Š vastu, kuid kohus leidis, et võõra asja omavoliline kasutamine ei olnud

§ 29

alusel õigusvastane, tuleb tema tegu ümber kvalifitseerida

§ 121järgi s.o s.o , millise eest seadusandja näeb .

Kohus leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistaksid Vitali Vasini süü

§ 121ettenähtud kuriteos ja seetõttu tuleb ta nimetatud kuriteos süüdi mõista.

18 1-11-6238 J.I ’le esitatud süüdistus

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises s.o ning, millise eest seadusandja näeb karistusena ette . Käesolevas kriminaalasja menetledes asub kohus seisukohale, et tõendatud ei ole asjaolu, et J.I oleks temale süüks arvatud teo toime pannud grupis, samuti, et viimase näol oleks tegemist isikuga, kes on varem toime pannud väljapressimise s.t eeltoodut arvestades kohus selgitab, et J.I osalust väljapressimises kohus ei lugenud tuvastatuks ning sellest tulenevalt on vajalik ka süüdistatava poolt toime pandud teo ümber kvalifitseerimine

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja nimelt kohus juhib tähelepanu alljärgnevale: Kohus loeb tõendatuks asjaolud, selles, et J.I ’t 12.12.2010.a kella 01–02 vahel Maardus aadressil XXX asuva maja juures peksis V Š , kes oli selles kohas sõitnud lumehange oma isale LPkuuluva sõiduautoga Mazda 323F, reg nr XXX, lüües käega talle näkku ning pea piirkonda ja rusikaga kõhtu, millega tekitas V Š füüsilist valu, ning mille tagajärjel tekkis V Š vasaku kõrva ja alumise huule piirkonnas turse ja nahaalused verevalumid. Samuti loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kannatanu peksmise ajal, s.o ajal kui V. Š peksmist jätkas Vitali Vasin, tungis J.I kooskõlastamata Vitali Vasiniga sõiduautosse Mazda 323F reg nr XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. P kuuluva automaki Panasonic maksumusega 2500 krooni (159,78 eurot), viis selle oma autosse ning seejärel jätkas kannatanu peksmist, s.t kasutas vägivalda õiguspärase valduse murdmiseks ja võõra asja äravõtmise vahendina, kuivõrd asja äravõtmist näinud V. Š ei saanud tema peksmise tõttu takistada sõiduautosse tungimist ja sealt automaki äravõtmist. Antud faktid loeb kohus tõendatuks: (kd II tl 1-3, 15-18), (kd II tl 4-9), (kd II tl 12), (kd II tl 24-28), (kd II tl 41-43), (kd II tl 44-47), 49-52), (kd II tl 53-57, 60-62), 31.01.2011.a. tl 72-75, 77-79), ja 02.02.2011.a. (kd II tl ja (kd II (kd II tl 85-87, 89-91), (kd II tl 97-99, 100-102). Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasja episoodis ei ole tekkinud vaidlust selle üle nagu J.I poolt sõiduautost Mazda reg nr XXXolnud automakk ei oleks olnud süüdistatavale võõras vallasasi, antud fakti loeb kohus tõendatuks ka kannatanute V Š ja LP eeluurimisel antud ütlustega. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust ka selle üle, et J.I ungis kannatanu tahtevastaselt sisse viimase isale kuulunud sõidukisse. Kannatanu tahte vastasuse loeb kohus tuvastatuks kannatanu poolt eeluurimisel 12.12.2010.a antud ütlustega, mille järgi kannatanu V Š kinnitas, et „ . 19 1-11-6238 (kd II tl 1-3). Samuti on kannatanu kohtueelsel uurimisel 14.12.2010.a. toimunud ülekuulamisel selgitanud, et (kd II tl 1518) Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-12-09 on juhtinud tähelepanu sellele, et ning . Käesoleval kriminaalasjas loeb kohus tuvastatuks süüdistatava J.I poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ning süüdistatava poolt kannatanute tahtevastaselt automaki hõivamises, kuid kohus ei loe tõendatuks asjaolu, et J.I ja Vitali Vasin oleksid antud teo toime pannud grupis, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud, et nad oleksid eelnevalt oma tegevust kooskõlastanud, samuti et nende tegevus oleks suunatud ühisele eesmärgile rünnata kannatanut viimaselt vara ära võtmiseks või, et süüdistatav Vitali Vasin oleks teadnud, et J.I ’l on plaanis kannatanult vara ära võtta. Antud fakti ei kinnita kannatanud, tunnistajad ega süüdistatavad ise ning muid tõendideid antud fakti tuvastamiseks kohtu hinnangul kogutud ei ole. Seega leiab kohus, et J.I hõivas vägivalla abil V Š valduses olnud ja LP’ile kuuluva vara CD automagnetoola Panasonic iseseisvalt ilma teiste isikutega kooskõlastamata. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud et süüdistataval J.I ’l tekkis soov – kannatanult midagi ära võtta alles nende omavahel tekkinud konflikti käigus. J.I kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda oma soovi teostamiseks s.t kannatanu vastu suunatud vägivald oli seotud viimaselt ära võetud asja – automaki Panasonic – enda valduse kehtestamise seadmise eesmärgiga s.t süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald sai asja äravõtmise vahendiks. Kuivõrd CD automagnetoola Panasonic asus lukustatud sõiduautos, kuhu J.I tungis sisse valdaja tahte vastaselt, tuleb etteheidetav tegu kvalifitseerida

§ 200lg 2 p 9 järgi.

J.I süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5. KARISTUSTE PÕHJENDUS Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, nende isikuid, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus käesolevas kriminaalasjas karistust 20 1-11-6238 raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatavate poolset kahetsust nende poolt toime pandud tegude osas. Eeltoodut arvestades tuleb J.I , K.E, Maksim Maršalov’i ja Vitali Vasin’it karistada alljärgnevalt: 5.1. J.I karistus Tuvastamist on leidnud, et J.I on toime pannud ühe esimese astme kuriteo ja ühe teise astme kuriteo, mõlemad kuriteod on viimase poolt lõpule viidud, J.I süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, J.I näol on tegemist isikuga, keda varem kriminaalkorras karistatud ei ole, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks.

257 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks J.I karistamist rahalise karistusega ning seda seetõttu, et kohus peab silmas isiku majanduslikku olukorda – J.I on õpilane, viimane ei tööta st. rahalised vahendid temal puuduvad ning seetõttu oleks süüdistataval rahalise karistuse täitmine võimatu. Kohus asub seisukohale, et J.I ’t tuleb

§ 257

ja

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistada reaalse tähtajalise vangistusega ja nimelt

§ 257

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest peab kohus otstarbekaks karistada viimast vangistusega 2 aastat ja

§ 200

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat, kohaldades

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 sätestatut. Samuti arvestades, et J.I on isikuks, keda varem ei ole kriminaalkorras karistatud s.o kohtu jaoks isikut iseloomustavaks asjaoluks ning seetõttu peab kohus võimalikuks kohaldada

§ 74

lg 1 ja 3 sätestatut s.t võimalust mitte pöörata J.I’le mõistetud karistust osaliselt täitmisele, määrates, et viimase poolt kohesele ärakandmisele kuuluks 2 kuud vangistust ja ülejäänud osa karistusest tähtajaga 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva ei pöörata täitmisele, kui viimane ei pane toime 3 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud

§ 75lg 1 ja lg 2 p 2 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus leiab, et arvestades, et J.I ei ole varem kriminaalkorras karistatud pole tema suhtes täies ulatuses reaalse vangistuse ärakandmine põhjendatud, samas, kuivõrd ta pani toime kaks vägivaldset kuritegu, millest üks oli esimese astme kuritegu, samuti ilmnes menetluses tema puutumus narkootikumidega, tuleb tema suhtes kohalda šokivangistust kui tõsist hoiatust tema käitumise suhtes. 5.2. K.E karistus Tuvastamist on leidnud, et K.E on toime pannud ühe teise astme kuriteo kaudse tahtlusega, kuritegu on viimase poolt lõpule viidud, K.E süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, K.E näol on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras varajasemalt karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kohus ei pea

257 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest otstarbekaks K.E karistamist rahalise karistusega, kuna teda on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras karistatud, rahatrahv, mis talle on väärteo toimepanemise eest määratud on käesolevaks hetkeks tasumata s.t süüdistataval on juba riigi ees kohustusi, milliseid ta käesolevaks ajaks täitnud ei ole. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et isikul vaatamata sellele, et tal on töökoht Talod AS ei ole viimasel piisavalt rahalisi vahendeid olnud, et täita oma kohustusi ning sellest tulenevalt oleks temale rahalise karistuse mõistmine eesmärgipäratu ja viimaselt oleks rahalise karistuse täitmine võimatu. Kohus asub seisukohale, et K.E tuleb

§ 257järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega tähtajaga 2 aastat, kohaldades Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 74

lg 1 ja 3 sätestatut s.t mitte pöörata temale mõistetud karistust osaliselt täitmisele, määrates, et viimase poolt kohesele ärakandmisele kuuluks 2 kuud vangistust ja ülejäänud osa karistusest tähtajaga 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Vitali 21 1-11-6238 K.E ei pane toime 2 aasta pikkuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajal määratud

§ 75lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohus leiab, et arvestades, et K.E on varem kriminaalkorras karistatud

§ 200lg 2 p.

7 kirjeldatud kuriteos, mille eest teda karistati vangistusega tähtajaga 3 aastat. Karistus jäeti

§ 74

alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul ja kuigi ta läbis katseaja edukalt, ei teinud ta eelmisest karistusest piisavaid järeldusi. Siiski leiab kohus, et tema suhtes täies ulatuses reaalse vangistuse ärakandmine pole põhjendatud, samas, kuivõrd ta pani toime uue vägivaldse kuriteo toime suhteliselt lühikese aja möödumisel peale eelmise karistuse katseaja möödumist, tuleb tema suhtes kohalda šokivangistust kui tõsist hoiatust tema käitumise suhtes. 5.3. Maksim Maršalovi karistus Tuvastamist on leidnud, et Maksim Maršalov on toime pannud teise astme kuriteo, mis on kvalifitseeritud kohtu poolt

§ 201lg 1 järgi.

Kuritegu on lõpule viidud ja antud kuriteo episoodis isiku süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Maksim Maršalov’i näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kuigi Maksim Maršalov kinnitas kohtus, et ta töötab Haapsalu restauraatoris, puuduvad kohtul selle kohta tõendid, samuti ei olnud tal toimikusse lisatud tõendi järgi 2008 ja 2009. aastal maksustatavat tulu. Seetõttu leiab kohus, et tema karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud ja teda tulem karistada miinimumilähedase vangistusega. Arvestades Maksim Maršalov isikut peab kohus võimalikuks

§ 73

lg 1 ja 3 sätestatu kohaldamist s.t võimalust täielikult mitte pöörata Maksim Maršalov’ile mõistetud karistust täitmisele, kui tema ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 215

lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritud ja Maksim Maršalov’ile inkrimineeritud kuriteos tuleb Maksim Maršalov õigeks mõista. 5.4. Vitali Vasini karistus Tuvastamist leidnud, et Vitali Vasin on toime pannud teise astme kuriteo, mis on kvalifitseeritud kohtu poolt

§ 121

järgi, tegu on Vitali Vasin poolt lõpule viidud, antud kuriteo episoodis Vitali Vasin süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, Vitali Vasin näol on tegemist isikuga, kes on varem kriminaalkorras karistamata, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Kohus ei pea otstarbekaks Vitali Vasin’i karistamist rahalise karistusega, seda vaatamata sellele, et ta väitis, et töötab ettevõttes Plastitehas operaatorina. Vastavaid tõendeid ei ole kohtumenetluses esitatud samuti ei olnud tal toimikusse lisatud tõendi järgi 2009. aastal maksustatavat tulu. Kohus võtab süüdistatava Vitali Vasin’ile karistusliigi valiku tegemisel arvesse ka seda, et käesoleva kriminaalasjas tuleb isikul tasuda nii kohtueelse – kui ka kohtumenetluse kulud sh kaitsjatasud, sundraha, milline ei ole isiku jaoks küll karistus, kuid oma olemuselt võib menetluskulude maksmine olla süüdistatava jaoks tema majandusliku s.t igapäeva elu toimetuleku juures koormav, süüdistatav on kohtuliku menetluse käigus avaldanud ka, et tema ülalpidamisel on üks 1,5 aastane laps, kes vajab igapäevaselt tema hoolt ja seetõttu oleks süüdistatavale rahalise karistuse määramine eesmärgipäratu ja viimasel võib osutuda karistuse täitmine võimatuks. 22 1-11-6238 Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Vitali Vasin’it on

§ 121järgi kvalifitseeritud kuriteo eest otstarbekas karistada vangistusega tähtajaga 6 kuud, kohaldades Kr

MS § 238 lg 2 sätestatut. Samuti peab kohus võimalikuks

§ 73

lg 1 ja 3 kohaldamist s.t mitte pööra Vitali Vasin’ile mõistetud vangistust täitmisele, kui tema ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6. TSIVIILHAGID Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 . VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud lahend nr 3-1-1-60-07, et KrMS § 310 lg 1 KrMS § 310 lg 2 ja lg 3 kohaselt . Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu MV ja LP esitanud tsiviilhagid. MV on esitanud tsiviilhagi summas 218,58 eurot s.o temale kuulunud mobiiltelefoni №kia 5800 omastamise osas ja LP on esitanud tsiviilhagi kogusummas 306,78 eurot s.o 159,78 eurot temale kuulunud automaki Panasonic äravõtmise osas ja 147,00 eurot uute autovõtmete tegemise osas. Kohus asub seisukohale, et kannatanu MV esitatud tsiviilhagi on asjakohane ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Maksim Maršalov oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu MV’le eelpool märgitud rahasumma s.o 218,58 euro ulatuses ning sellest tulenevalt kuulub see süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Süüdistatav Maksim Maršakov kohtuistungil esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamisega. LP esitatud tsiviilhagi kogusummas 306,78 eurot loeb kohus põhjendatuks osaliselt ja nimelt seoses sellega, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et J.I oma kuritegeliku käitumisega – võttes kannatanu V Š suhtes vägivalla kasutades viimase valdusest ära kannatanu isa – LP’ile kuulunud automaki Panasonic – tekitas otsest materiaalset kahju viimasele – ära võetud vara – automaki - väärtuse s.o 159,78 euro ulatuses ning sellest tulenevalt kuulub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi märgitud summa osas rahuldamisele, süüdistatava J.I’lt kannatanu LP kasuks välja mõistmisele. Süüdistatav J.I 23 1-11-6238 kohtuistungil esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamisega. Kohus jätab läbi vaatamata kannatanu LP esitatud tsiviilhagi osaliselt summas 147,00 eurot s. Vastavalt kriminaalmenetluse materjalile oli nimetatud kahju tekkimine seoses Vitali Vasinile ja Maksim Maršalovile etteheidetud

§ 215lg 3 p.

1 kirjeldatud LP’ile kuuluva sõiduauto Mazda 323F registrinumbriga XXX omavolilise kasutamisega. Kuivõrd nimetatud episoodis mõistis kohus Maksim Maršalovi õigeks ja Vitali Vasinile teo kvalifitseeris kohus aga kehalise väärkohtlemisega (

§ 121

) ja sõiduauto Mazda 323F registrinumbriga XXXomavolilise kasutamises välistas kohus kriminaalõigusliku õigusvastasuse, tuleb LP tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 alusel 147 euro osas jätta läbi vaatamata. Samas on kannatanul õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 7. MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 . Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4, 5, 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses, KrMS § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, millised kuuluvad KrMS § 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 tulenevalt süüdistatavatelt välja mõistmisele riigi kasuks. Kohus leiab, et arvestades süüdistatavate isikuid ja nende sissetulekuid ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude vähendamist, samas on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi. Velmar Brett Kohtunik 24