1-11-9226/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtukoosseis Tiit N.N, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.N-i (N.N) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu N.N-i kaitsja Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) advokaat Valli Murdele tema poolt N.N-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista N.N-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. N.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „N.N 1-11-9226 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile korras. Edasikaebamise kord täitemenetluse seadustikus sätestatud KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud N.N mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 24.03.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes N.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise aja algus 18.04.2011 ja lõpp 14.02.
9. Tartu Maakohtu 27.03.2012 määrusega jäeti N.N vangistusest vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus leidis, et N.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kohus leidis, et N.N-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja lähisuhete olemasolu. Samas asus kohus seisukohale, et kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu lähisuhted varasemalt mõneti konfliktsed olnud, ei ole nende positiivne mõju vabanemisel garanteeritud. Positiivne on asjaolu, et süüdimõistetu on asunud vangistuses kuriteoriske maandavat sotsiaalabiprogrammi läbima. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Enamasti on talle karistuseks mõistetud tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga või üldkasulik töö. Käesolev vangistus on tema jaoks esimene reaalne vangistus, mis on mõistetud liitkaristusena varasemate kohtuotsustega mõistetud karistustest. Seega on käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo süüdimõistetu toime pannud käitumiskontrolli ajal. Vangistusest on süüdimõistetul kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järeldub, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Seega ei ole N.N pärast varasemate karistuste mõistmist ega ka käesoleva karistuse kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Kuna süüdimõistetu on kuritegude toimepanemisel kasutanud ka vägivalda, tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud ja uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud. Käesoleval juhul kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal järeldas kohus, et kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Seega tuleb süüdimõistetu võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda lugeda uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et ema oli talle vabanemisel töökoha lubanud, ei ole kohtule selle kohta garantiid esitatud ning samuti ei ole süüdimõistetu nimetanud ühtegi konkreetset töökohta. Seega ei saanud kohus kindla töökoha olemasoluga ka -2 - arvestada. Arvestades, et süüdimõistetu suhtes on käesoleval ajal suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leidis kohus, et tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda tuleb lugeda oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks. Nimetatud riskifaktorit suurendab see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes alkoholi tarvitamist, kuna mitmed süüteod on ta toime pannud just alkoholi tarvitanuna. Kuigi nüüdseks on süüdimõistetu oma alkoholi tarvitamise probleeme tunnistanud, on ta väidetavalt motiveeritud sellega vabanemisel tegelema ning soovib pöörduda ravile, ei tekkinud kohtul piisavat kindlust, et ta ei jätkaks vabaduses alkoholi tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kohus leidis, et süüdimõistetul tuleks siiski vangistuses enam oma probleemkäitumisega tegeleda ja läbida vastavad taasühiskonnastavad ja kuriteoriske maandavad tegevused, et probleemide ületamist toetada ja luua vabaduses hakkamasaamiseks paremad võimalused. Samuti tuleks süüdimõistetul vangistuses näidata, et ta on motiveeritud oma käitumist muutma ning on piisavaks enesedistsipliiniks ka võimeline. Asja materjalide põhjal tekkis kohtul ka kahtlusi sellest, kas vabanedes oleks süüdimõistetule tagatud piisavalt toetav ja samas ka distsiplineeriv suhtlusringkond, mis teda probleemidega tegemisel toetaks ega avaldaks omapoolset negatiivset mõju, eriti arvestades süüdimõistetu varasemate lähisuhete mõnetist konfliktsust, isapoolset võimalikku alkoholi liigtarvitamist ning varasemat kriminaalset tutvusringkonda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ega ole ka vangistuses suutnud alluda sealsele sisekorrale, on kohtul alust kahelda, kas ta suudaks nõuetekohaselt täita käesoleva ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu N.N-i kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul on kohus oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7, sest kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse N.N-i poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et N.N karistati karistuse kandmise ajal kolmel korral distsiplinaarkorras. Kaitsja hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et N.N kannab esimest karistust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et N.N ise teadvustab, et osaliselt moodustas tema sissetuleku varasemalt kuritegelik tulu ning ta on kindel, et vabanedes asub koheselt tööle. N.N on kohtule väga põhjalikult selgitanud, kuidas ta kavatseb oma elu korraldada. N.N soovib osaleda kriminaalhoolduse poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, sest ta teadvustab, et vajab spetsialistide abi igapäevases elus adapteerumiseks. Ka praegusel ajal osaleb N.N vanglas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning on hõivatud majandustööga. Kaitsja arvates ei saa eeltoodud asjaoludel teha selget järeldust, et N.N-i i suuda alluda seaduslikule korrale. Kaitsja hinnangul ei ole kohus piisavalt arvestanud, et N.N on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma, mida kinnitab N.N-i soov osaleda vabaduses sotsiaalprogrammides. Kohus ei ole ka piisavalt arvestanud, et käesoleval ajal on N.N põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest järeldustest peamine on, et ta ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest sai aru, et eelnevad aastad on ta sisuliselt kaotanud. N.N on arvamusel, et vabaduses suudab ta sulanduda normaalsesse ühiskonda. Kaitsja arvates jättis kohus täielikult arvestamata eelnimetatud asjaolud ning omistas liiga suure tähtsuse sellele, et N.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud. -3 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et N.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on N.N-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Samuti ei ole maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt üksnes määruskaebuses esitatud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
11. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus omistas liialt suurt tähelepanu N.N-i poolt toimepandud kuriteo asjaoludele ja distsiplinaarkaristustele. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et KarS § 76 lg-s 3 on määratletud asjaolud, mida tuleb süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hinnata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et kõiki nimetatud sättes toodud asjaolusid tuleb hinnata kogumis ning süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmine ei tähenda koheselt seda, et kohus oleks jätnud midagi hindamata. Ringkonnakohus leiab, et järjepidev ja korduv samalaadsete süütegude – peamiselt varavastaste – toimepanemine N.N-i poolt takistab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nii on N.N korduvalt karistatud nii kuritegude (sealhulgas varavastased ja isikuvastased teod) kui ka väärtegude (sealhulgas alkoholiseaduse rikkumised ja varavastased süüteod) toimepanemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab, et vaatamata korduvatele kuritegude toimepanemisele ja nende eest mõistetud karistustele, ei ole N.N senini suutnud seaduskuulekalt käituda, mis tõepoolest annab alust arvata, et N.N-i suhtes ei ole senini mõistetud karistused eesmärki täitnud. Siinjuures ei muuda tekkinud veendumust ka asjaolu, et N.N, vaatamata korduvatele varasematele karistustele (rahaline karistus, vangistuse asendamine üldkasuliku tööga, tingimisi vangistus), kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et kuriteo, mille eest N.N käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal, mis annab tõepoolest alust kahelda, et vabanedes tingimisi ennetähtaegselt vangistusest suudaks N.N läbida sellel korral katseaja edukalt.
12. Lisaks peab ringkonnakohus N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist takistavaks asjaoluks ka tema distsiplinaarkorras karistatust. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu arvamusega ning leiab samuti, et isiku õiguskuulekuses, kes on karistuse kandmise ajal range järelevalve tingimustes jätkanud rikkumiste toimepanemist, on alust tõsiselt kahelda.
13. Kaitsja on määruskaebuses välja toonud ka asjaolu, et N.N teadvustab seda, et varasemalt moodustas osaliselt tema sissetuleku kuritegelik tulu ning ta on kindel, et asub vabanedes koheselt tööle. Ringkonnakohus tunnustab N.N-i soovi pöörduda kuritegelikult teelt, nagu ka asjaolu, et N.N soovib tegeleda alkoholi liigtarvitamisest tingitud probleemiga. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ning leiab, et N.N-i ebastabiilne või ebamäärane majanduslik seisund on käsitletav riskifaktorina. -4 - Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et N.N puudub vabaduses kindel töökoht. Samas on N.N varasemalt kuritegusid toime pannud just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ühtlasi on N.N suures ulatuses tasumata nõudeid. Lisaks on N.N-i suhtes riskifaktoriks ka alkoholi tarvitamine, kuna N.N-i väitel on alkoholi tarvitamine olnud kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks. Kuigi N.N on motiveeritud alkoholiprobleemiga tegelema, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik olla veendunud selles, et vabaduses N.N saaks vajalikku ravi ja vabaneks nimetatud probleemist ning tal ei oleks tagasilanguse perioode. Puutuvalt N.N-i soovile läbida vabaduses sotsiaalprogramme, märgib ringkonnakohus, et N.N on võimalik jätkata täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammide läbimist ka vangistuses.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et N.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning N.N tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
15. N.N tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Tiit N.N Aarne Sarjas -5 - Mati Kartau