lg 3 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber Juhindudes
S § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas RESOLUTSIOON B.S ik: XXX; elukoht: XXXX Süüdi tunnistada B.S väärteoasjas nr 4-18-1319 [2670,18,000572] Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) ööpäeva. Kohustada B.S ilmuma 02.05.2018.a kell 10:00 aresti kohaldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu arestimajja aadressil Pikk 18 Pärnu linn.
lg 5 p 2 alusel võtta ära B.S-ilt lisakaristusena sõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja B.S-ile ning jõustunult Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 113 lg 4 p 2. Menetluse käik 12.03.2018.a saabus Pärnu Maakohtusse menetlemiseks B.S väärteoasi nr 2670,18,000572. 16.03.2018.a määras kohus väärteoasjas kohtuistungi kuupäevale 12.04.2018.a. 12.04.2018.a kohus arutas väärteoasja ning kuulutas otsuse. B.S 1
lg 1 p 1 nõudeid ning isiku poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav
12.03.2018.a koostas kohtuväline menetleja väärteoasja kohtualluvusse saatmise määruse ning edastas väärteoasja nr 2670,18,000572 materjalid Pärnu Maakohtule taotledes B.S karistamist toime pandud rikkumise eest arestiga 20 ööpäeva ning juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et eelnevad karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud, isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, tal on hetkel kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest ja palus määrata B.S-ile
Kohtuistungil B.S tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi, selgitades, et kihutas selle pärast, et tal oli migreen ning rohud olid kodus, ei jälginud kiirust. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on leidnud B.S poolt
Kohtuistungil B.S tunnistas kiiruse ületamist, tema sõnul oli põhjuseks alanud migreenihoog ja soov jõuda koju, kus olid rohud. Ei jälginud kiirust. Valu on selline, et enne ära ei lähe, kui tablett võetud, samas tunnistas, et on selliselt liikluses teistele ohtlik. 24.02.2018.a koostatud kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juht Henry Murumaa teostas 24.02.2018.a kell 16.28 riikliku järelevalve korras B.S poolt juhitud mootorsõiduki XXXX sõidukiiruse mõõtmist Pärnu maakonnas Valga -Uulu maantee 99 km Valga suunas. Kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR 2X DP019673, DI012674, KC064118, KR020048 TTRS-17/00201, töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Seadme töökorda testiti 24.02.2018.a kell 10.15 ja seade oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt teostati mõõtmine asulavälisel teel hea nähtavusega valgel ajal. Ilmastik oli sademeteta, teeolud kuivad, sõiduk liikus kattega teel. Patrullauto/mõõtja asus Valga-Uulu mnt 99 km, liikudes 1 sõidurajal kiirusega 88 km/h. Mõõtmist teostati statsionaarselt paigaldatud seadmega, sõiduki sõidukiiruse 2
lg 1 p 1 kohaselt on suurimaks lubatud sõidukiiruseks asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 24.02.2018.a kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt on B.S poolt asulavälisel teel juhitud sõiduki sõidukiiruseks, ilma laiendmääramatuseta, mõõdetud 135 km/h. B.S tunnistab rikkumise toimepanemist. Seega on kohtu hinnangul tõendatud menetlusaluse isiku poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Lubatud sõidukiiruse järgimine on iga sõiduki juhi kohustus. B.S tunnistas kohtuistungil, et tahtis kiiresti koju saada ning ei jälginud kiirust. Aga ka sellises olukorras, arvestades, kui palju kiiremini lubatust menetlusalune isik sõitis, oleks iga keskmine autojuht teed jälgides aru saanud, et tema liikumise kiirus on lubatust suurem. Veelgi olulisem on välja tuua, et isiku enda kinnitusel oli kiirustamise põhjuseks halvenenud terviseseisund, mille parendamiseks on vajalik ravimite manustamine. On tavapärane eeldada, et kui juht tunneb, et tema tervislik seisund halveneb ja halveneb selliselt, et vajalik on ravimite manustamine ning, nagu migreenigi puhul üldteada, nende mõjumine võtab aega, siis juht enda ja kaasliiklejate ohutuse tagamiseks kas peatab sõiduki ja kutsub endale abi või äärmisel juhul jätkab liikluses osalemist korrigeerides enda sõidustiili haigushoole vastavaks ehk pigem sõites lubatud kiirusest aeglasemalt. Menetlusalune isik käesoleval juhul, tundes tervise halvenemist, otsustas jätkata sõiduki juhtimist ja jätkata seda eirates lubatud sõidukiirust. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et B.S pani rikkumise toime tahtlikult. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud süüteo eest karistada. Kohtumenetluse käigus kohus karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Arvestades, et isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 45 km/h, on isiku polt toime pandud väärtegu kvalifitseeritav
lg 3 järgi, mille kohaselt võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 5 p 2 kohaselt võib kohus lisakaristusena võtta
lg 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanijalt juhtimisõiguse kolmest kuust kuni kuue kuuni. B.S karistusregistri väljavõtte kohaselt on isikul kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemal juhul on tegemist liiklusrikkumisega ning mõlemal juhul on isikule ette heidetud (muuhulgas) lubatud piirkiiruse ületamist. Märkimisväärne 3
lg 3 alusel määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ilmselt avaldanud vajalikku eripreventiivset mõju ning isik on jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras taas rahatrahviga karistamine ei ole proportsionaalne ega vasta ka isiku süü suurusele. Lubatud piirkiiruse poole võrra ületamine on alati väga ohtlik ja potentsiaalselt väga raskete tagajärgedega, seda enam kui rikkumine on toime pandud talvistes oludes, kui teekatte olukord võib väga kiiresti muutuda. Kohtu hinnangul tuleb B.S karistada arestiga 10 ööpäeva s.o sanktsiooni alla keskmises määras, arvestades et menetlusalune isik kahetses toimepandut. B.S sõnul on ta alles asunud uuele töökohale. Isik kohtuistungil lubas rääkida tööandjaga aresti kandmisest. Sellest tulenevalt annab kohus menetlusalusele isikule aega teha vajalikud ümberkorraldused ja kohustab B.S ilmuma aresti kandmisele 02.05.2018.a. Arvestades, et isik ületas lubatud sõidukiirust 45 km/h võrra, olles sellises terviseseisundis, kus kohusetundlik ja adekvaatne juht peatab sõiduki ja kutsub endale abi ning arvestades, et tegemist ei ole esmakordse sihiliku suure sõidukiiruse ületamisega, on kohtu hinnangul asjakohane kohaldada B.S suhtes ka lisakaristust. Kohus leiab, et kuna isiku suhtes on varem kohaldatud lisakaristust ja peatatud juhtimisõigus kolmeks kuuks ning B.S ei ole teinud sellest järeldusi siis asja tehioludest lähtuvalt tuleb muuta karistusliiki karmimaks ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist neljaks kuuks mis vastab isiku süü suurusele ja omab vajaliku eripreventiivset mõju menetlusaluse isiku käitumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.