Obsah (8)

§ 199§ 202§ 3314§ 64§ 68§ 75§ 200§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-287 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Juhan Sarv Kohtukoosseis Vaidlu

§ 199

lg 2 p-de 4, 5, 7, 8, 9 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega;

§ 202

lg 2 p 2 järgi 6 kuu vangistusega ning

§ 3314

järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Lesnikovile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, ning kandmisele kuulus 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 31.07.2015 ja lõpp 28.07.

2. Tartu Vangla esitas 25.04.2018 Tartu Maakohtule A. Lesnikovi isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määrusega kohaldati A. Lesnikovi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta, kohustades A. Lesnikovi käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele (elukohaga Xxx , Tallinn) ka

§ 75lõikes 2 p-des 21, 4, 7 sätestatud kohustusi.

3.1. Maakohus asus seisukohale, et esinevad formaalsed alused A. Lesnikovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. A. Lesnikov kannab karistust Harju Maakohtu 19.04.2016 otsuse alusel, millega mõisteti süüdimõistetule 3 aasta pikkune liitkaristus. Varasemalt on A. Lesnikovi karistatud Harju Maakohtu 07.05.2012 otsusega

§ 200lg 2 p 4 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust. Eeltoodust tulenevalt on süüdimõistetut karistatud Harju Maakohtu 19.04.2016 otsusega tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega, mis saab kantuks 28.07.

1. Enne nimetatud otsust oli A. Lesnikovi karistatud Harju Maakohtu 07.05.2012 otsusega vangistusega üle 1 aasta. Formaalsed eeldused on seega täidetud. 3.
2. A. Lesnikovil on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalselt vangistust kannab kaheksandat korda. Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja A. Lesnikovi suhtes kohaldatud karistusjärgsele käitumiskontrollile, pani süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal toime uue kuriteo. Maakohus, hinnates süüdimõistetu varasemat elukäiku, leiab, et A. Lesnikovi käitumises on välja kujunenud ilmne kuritegelik muster, kuna ta on oma elust 21 aastat kandnud vangistuses karistust, kuid vaatamata sellele, ei ole ta oma eluviisi muutunud. Hinnates A. Lesnikovi senist käitumisviisi, saab järeldada, et süüdimõistetule on õigusvastane käitumine eluviisiks, mida ei ole suutnud muuta ka mõistetud karistused ning seeläbi on A. Lesnikov ohtlik kogu ühiskonnale. Süüdimõistetust lähtuv oht on eelkõige teiste isikute varale. Uute kuritegude toimepanemise peamiseks riskiks on narkosõltuvus, tal on diagnoositud sõltuvushäire. 3.
3. Vangistuse jooksul on A. Lesnikov läbinud sotsiaalprogrammi Jõud muutuda ning osalenud vangla tööhõives. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt loobus A. Lesnikov vabanemiseelsest nõustamisest, põhjendades loobumist asjaoluga, et ta on piisavalt kaua vangistuses karistust kandnud ja teab ise, kuidas vabaduses käituda. A. Lesnikovil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 14.09.2017 vanglaametnikega ebaviisaka käitumise ja solvavate väljendite kasutamise tõttu. Lisaks kohaldati Tartu Vangla 21.08.2017 käskkirjaga A. Lesnikovi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna A. Lesnikov ähvardas oma kambrikaaslase ära tappa. Võttes arvesse A. Lesnikovi varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, ei olnud maakohus veendunud, et A. Lesnikov on valmis vabaduses oma käitumist suunama vastavalt ettenähtud reeglitele ja aktsepteerima kehtivat õiguskorda. 3.
4. Vangla esitatud materjalide kohaselt on A. Lesnikovil vabanemise korral kindel elukoht oma vanemate juures aadressil Xxx , Tallinn. Tegemist on A. Lesnikovi isale kuuluva 1-toalise korteriga, mille suurus on 9 m
5. Maakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on A. Lesnikovi vanemad andnud nõusoleku poja vabanemise korral tema elama asumiseks aadressile XXX, Tallinn. Süüdimõistetu on nimetanud antud aadressi enda elukohana ka enne käesolevat vangistust. A. Lesnikovi kohtule antud selgituste kohaselt ei ole keegi nõus tema elama asumisega nii väikesele elamispinnale. A. Lesnikov küll omab eeltoodud aadressil sissekirjutust, kuid tal ei ole reaalselt võimalust sinna elama asuda ning ta soovib minna Rootsi. Samas ei ole maakohtu hinnangul usutavad A. Lesnikovi selgitused Eestist lahkumise kohta. Selgitustest järelduvalt ei ole A. Lesnikovil selget ettekujutust kuhu, kuidas ja mida tegema ta läheb. Kuna selget plaani välismaale minekuks ei ole, on maakohtu arvates ilmselge, et A. Lesnikov jääb Eestisse. Eestis on A. Lesnikovil olemas kindel elukoht oma vanemate juures ning valmisolekut süüdimõistetu elama asumisega Xxx korterisse on A. Lesnikovi ema väljendanud kriminaalhooldajale 16.03.2018 vestluses. Elukohana nimetas A. Lesnikov nimetatud aadressi ka siis, kui kohus vaatas läbi materjale tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu arvates usutavad A. Lesnikovi vastuolulised selgitused selle kohta, et vanemad ei ole nõus tema elama asumisega Xxx asuvasse korterisse. 3.
6. Vabanemise korral puudub A. Lesnikovil garanteeritud töökoht, mille olemasolu pidas maakohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. A. Lesnikov on varasemalt korduvalt toime pannud kuritegusid narkosõltuvusest tingituna ja materiaalse kasu saamiseks. Maakohus pidas A. Lesnikovi väljavaateid töö leidmiseks vähesteks hariduse, tööoskuste ja -kogemuste tõttu. A. Lesnikovil on teatav sisstulek tagatud töövõimetuspensioni näol. 2 Vaatamata asjaolule, et A. Lesnikovi vanemad on töövõimetuspensionärid, on nad nõus poega tema vabanemise korral ka materiaalselt toetama. K-Raha andmetel on A. Lesnikovil rahalisi nõudeid ligikaudu 6292 euro ulatuses ja vabanemisfondis 226 eurot. 3.
7. Maakohus, arvestades A. Lesnikovi varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, käitumist karistuse kandmise ajal, aga osaliselt ka vabanemisjärgseid elutingimusi, on seisukohal, et kuivõrd varasemad karistused ei ole A. Lesnikovi käitumisharjumusi suutnud muuta, puudub igasugune alus arvata, et sellel korral on A. Lesnikovile mõistetud karistus avaldanud vajalikku mõju ja temast lähtuv oht ühiskonnale on maksimaalselt maandatud. A. Lesnikovi puhul on tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, eesmärgiga maandada maksimaalselt temast lähtuvaid kuriteoriske, teostada tema üle järelevalvet (ühiskonna turvalisuse tagamise eesmärgil) ja aidata kaasa tema resotsialiseerumisele. 3.
8. Karistusjärgset käitumiskontrolli

§ 871lg 3 alusel on põhjendatud kohaldada A.

Lesnikovi suhtes 1 aasta, mis on piisav, et toetada A. Lesnikovi resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb A. Lesnikovil täita

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Täiendavalt tuleb süüdimõistetule määrata kohustus mitte omandada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, mis on vajalik selleks, et A. Lesnikov hoiduks edasiselt narkootikumide ebaseaduslikust käitlemisest, sealhulgas omandamisest, hoidmisest ja tarvitamisest. Täiendava kohustusena tuleb A. Lesnikovil asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul alates vabanemisest – seeläbi on võimalik tagada, et A. Lesnikovil oleks regulaarne sissetulek, mis võimaldaks igapäevaselt toime tulla. Samuti tuleb keelata A. Lesnikovil suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ning narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide maksimaalseks maandamiseks on vajalik, et A. Lesnikovi suhtlusringkonna moodustaksid inimesed, kes ei ole kriminaalkorras karistatud ja ei oma kokkupuuteid narkootikumide tarvitamise või ebaseadusliku käitlemisega. Välistada tuleb lähedased isikud. Suhtlemine eelnimetatud isikutega on lubatud üksnes kriminaalhooldaja nõusolekul. Määruskaebus ja vastus määruskaebusele

1. Tartu Maakohtu 06.06.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Lesnikov, kes palub tühistada maakohtu määruse, kuna maakohus on tuginenud vananenud andmetele ning süüdimõistetul puudub elukoht. Vanemad keelduvad teda enda juurde võtmast. Puuduvad tingimused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Süüdimõistetu toob välja, et sellise suurusega korteris ei ole võimalik perel elada, kriminaalhooldaja on valesti aru saanud süüdimõistetu emast, et nad on nõus poja enda juurde elama võtma. A. Lesnikov soovib elama minna Rootsi, kus ta töötaks ehitusel abitöölisena ja saaks head palka. Süüdimõistetu ei näe perspektiivi jääda Eestisse. Süüdimõistetu esitab elukoha puudumise kohta tõendi – XX, Tallinn ruumi registreeritud isikute nimekirja.
2. Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 29.06.
3. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna süüdimõistetul puudub karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks vajalik elukoht.
5. Maakohus asus seisukohale, et A. Lesnikovi puhul on täidetud

§ 871lg 1 nõuded ehk A.

Lesnikov kannab praegu karistust tahtliku kuriteo eest, mille eest on mõistetud karistus üle 2 aasta, varasemalt on teda karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1 aasta vangistusega ning 3 samuti tuvastatud, et arvestades süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, tema elutingimusi ning neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus formaalsed eeldused nõuetekohaselt tuvastanud ning määruskaebuses seda ka ei vaidlustata.

1. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Lesnikov asub vabanemisel elama aadressile XX, Tallinn, milline korter kuulub kinnipeetava isale ning süüdimõistetu vanemad, kes seal elavad, on nõus sellega, et vabanedes võib poeg nende juurde elama asuda. Maakohtu istungil on süüdimõistetu väljendanud, et ei soovi sinna elama asuda, tahab minna Rootsi ning töötada seal. Samuti on vanemate korter vaid 9 m2 suur. Maakohus on aga lugenud, et süüdimõistetu soov minna Rootsi ei ole usutav ning tal puudub selleks kindel plaan. Süüdimõistetu on ka varasemalt nimetatud aadressile kolida soovinud, s.o ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamisel. Ringkonnakohus märgib, et käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud. Määruskaebusega koos on edastatud ringkonnakohtule ka süüdimõistetu isa Mihhail Lesnikovi ja süüdimõistetu ema Ljudmilla Lesnikova seisukohad, mille kohaselt ei ole nad nõus, et nende poeg asuks nende juurde elama, samuti puudub pojal nende korterisse sissekirjutus. Süüdimõistetu ema märgib, et kriminaalhooldusametnik on temast valesti aru saanud ning nad saavad võimaldada pojale ainult esmavajaliku. Seega ei ole võimalik käesoleval ajal asuda seisukohale, et süüdimõistetul on olemas elukoht, sest selle elukoha omanikud, kuhu pidi süüdimõistetu vabanemisel elama asuma, keelduvad süüdimõistetut sinna lubamast. Siinjuures ei ole rahvastikuregistri kanne sellele aadressile määrava tähtsusega. Seetõttu ei saa ringkonnakohus käesoleval ajal nõustuda maakohtuga, et A. Lesnikovil on elukoht ning tulenevalt sellest puudub käitumiskontrolli kohaldamise eeldus. Riigikohus on oma määruses nr 3-1-1-45-16 asunud seisukohale, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Käesoleval ajal ei ole teada, kuhu süüdimõistetu elama asub, kuna garanteeritud elukohta tal ei ole. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. (RKKKm nr 3-1-1-45-16, p 7) Kuna materjalide esitamise ajal oli elukoht küll olemas, kuid käesolevaks ajaks on see ära langenud, siis ringkonnakohtu hinnangul puudub A. Lesnikovil elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Tartu Maakohtu
3. juuni 2018 määrus tühistada ja jätta A. Lesnikovi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Määruskaebus rahuldada. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Juhan Sarv