Obsah (5)
§ 209§ 199§ 345§ 266§ 181KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 16.veebruar 2010.a. Kriminaalasja number 1-09-17845 Koht
§ 209lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.
Süüdi tunnistada E.
§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada E.
§ 345lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada E.
§ 266lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada E.
§ 181järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kar
S § 64 lg 1 järgi liita mõistetud üksikkaristused raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka eelvangistus 2.-3.06.2009, s.o 3 päeva ja lõplikuks kantavaks karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Välja mõista riigituludesse E.F-ilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35
- s)krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 3850 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, mille lisandub käibemaks 770 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 80.50 krooni ja ekspertiisitasu katteks 1440 krooni ja 1200 krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Süüdi tunnistada O.A KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Süüdi tunnistada O.A KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi liita mõistetud üksikkaristused, lugedes kergema karistuse kaetuks 3 raskeimaga, ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 4.06.2009.a otsusega mõistetud 3 kuuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse asumise päevast. Välja mõista riigituludesse O.A-lt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 95.35 (üheksakümmend viis kr 35
- s)krooni postikulude katteks ning kaitsjatasuks 1400 (üks tuhat nelisada) krooni, mille lisandub käibemaks 280 krooni ja veel toimiku paljundamise kulu kaitsjale, mis on 36.40 krooni. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Juhul, kui ei kasutata vabatahtlikuks hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad rahalised kulud kohtutäituri juures. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ka H.S, kelle suhtes kohtuotsust vaidlustatud ei ole. E.F mõisteti KarS prg. 209 lg 2 p.1,4 järgi süüdi selles, et tema esitas 17.03.2009 varalise kasu saamise eesmärgil internetikeskkonnas isepankur.ee selle registreerunud kasutajana pakkumuse laenulepingu sõlmimiseks (laenutaotluse) hammaste kordategemiseks summas 4500 krooni, esitades enda kohta valeandmeid ametikoha, tööstaaži ja netopalga kohta, sest kandis vanglas karistust 12.11.2007 kuni 30.01.2009 ning ei ole omanud töökohta ega saanud palka, millest tasuda internetikeskkonnas võetavad rahalised kohustused. Selle tulemusena tehti tema laenutaotlusele 13 pakkumist, mille hulgas R. K. andis E.F-ile laenu 3000 krooni, mille tagasimaksed E.F pidi tegema 01.05.2009 kuni 01.07.2009. R. K.a isepankur.ee arvelt kanti laenusumma E.F arvele, kes kandis laenatud summa laenutaotluse kehtivuse viimasel päeval 19.03.2009 üle enda arveldusarvele Eesti Krediidipangas, jättes täitmata enda kohustused laenuandja ees. E.F pole 19.03.2009 laenatud raha tagastanud ja sai seega varalist kasu 3000 krooni. KarS prg. 345 lg 1 järgi on E.F mõistetud süüdi selles, et tema 26.07.2009 kella 05.20 ajal esitas Järvamaal Väätsa vallas Reopalu külas Pärnu-RakvereSõmeru maantee 88. kilomeetril politseiniku nõudmisel sõidudokumentide kontrolli käigus 22.07.2009 müügilepingu, millega tõendas omandi- ja kasutusõigust sõiduautole Opel Omega registreerimismärgiga XXX XXX, mida ta juhtumisõiguseta juhtis. Müügileping on võltsitud, kuna müüja allkiri ei vasta A. P. allkirjale ning pole kirjutatud tema poolt. KarS prg. 199 lg 2 p.7,9,4 järgi mõisteti E.F süüdi järgmistes varguse episoodides: - 09.05.2009 öösel vastu 10.05.2009 tungis sisse akna lahtikangutamise teel Järva maakonnas XXXX vallas XXXX linnas XXXXXXXX XXX asuvasse XXXX 4 XXXXXXXXXXXXXXXX kuuluvasse T. J. kontorihoonesse, kust varastas elektriradiaatori väärtusega 1146 krooni. Vargusega tekitas E.F XXXX XXXXXXXXXXXXXXXX varalise kahju 1146 krooni. - 12.05.2009.a kella 02 paiku tungis sisse XXXXX linnas XXXXXXXX XXX/XX hooneühistus „XXXXXXXXX” A. S. kuuluvasse garaažiboksi nr XX ja varastas sealt neli firma NOKIA lamellrehvi, mõõtmetega 225/50/R17 kogumaksumusega 8000 krooni ja vaheseinas oleva ava kaudu kõrvalboksi nr 16 tungides T. I. kuuluva muruniiduki „Partner P51-450S”, maksumusega 2800 krooni. Luku lõhkumisega tekitas varalise kahju 80 krooni. - 23.05.2009 kella 01:30 paiku varem varguse toimepannud isikuna, tungis rippluku lõhkumise teel sisse Järva maakonnas XXXX linnas XXXXXXXX XXX asuvasse XXXXX XX lattu, seejärel kutsus enda juurde H.S-i sõiduautoga ja ühiselt varastasid nad sealt kaks muruniidukit MTD Murray maksumusega kokku 5980 krooni; murutrimmeri HLT 26 CDSY väärtusega 1950 ja 3 pakki laminaatparketti, kokku summas12544. 48 krooni. - 24.05.2009.a südaöösel vastu 25.05.2009.a varem varguse toimepannud isikuna isikute grupis M. R. ja H.S-iga tungis tema poolt varem avatud laoruumi ja varastas sealt 17 pakki laminaatparketti maksumusega 117, kokku 1989 krooni. - 24.05.2009.a öösel vastu 25.05.2009.a varem varguse toimepannud isikuna isikute grupis M. R.ga tungis enda poolt varem avatud laoruumi ja varastas puuküttega saunakerise Harvia M3 6-13M väärtusega 3495 krooni, elektriküttega saunakerise Vega 8KW RV väärtusega 2399 krooni, murutraktori Partner P12597 hinnaga 24500 krooni, koguväärtuses 31055 krooni. - 28.05.2009 kella 02 paiku, varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos M. R.ga, tungis sisse ukse katteplekilt kruvide eemaldamise ja pleki eemale tõmbamise teel XXXX linnas XXX XX XX asuva OÜ K. angaari ja varastas sealt salaja mootorsae Oleo-Mac väärtusega 7795 krooni, elektrikaableid ca 100 meetrit väärtusega kokku 5000 krooni, padrunvõtmete komplekti väärtusega 700 krooni, pussnoa väärtusega 50 krooni, kaks paari näpitstange väärtusega a’75 krooni kokku väärtusega 150 krooni, kolm kruvikeerajat väärtusega a’25 krooni kokku väärtusega 75 krooni, plekikäärid väärtusega 150 krooni, 30 liitrise plastkanistri väärtusega 25 krooni, milles 10 liitrit saebensiini väärtusega 142 krooni, ketaslõikuri väärtusega 350 krooni, saevõtme väärtusega 35 krooni, saeviili väärtusega 10 krooni, 50 meetrise paraboolil pikendusjuhtme väärtusega 200 krooni. Kokku tekitas vargusega K. OÜ-le varalise kahju väärtuses 14 682 krooni. - 30.05.2009 kella 03 paiku varem varguse toime pannud isikuna, isikute grupis koos M. R.ga, tungis sisse seina katteplekilt kruvide eemaldamise ja pleki eemale tõmbamise teel XXXX linnas XXXXX XX K. asuvasse OÜ A. metallilattu ja varastas sealt salaja 60 kg vasejäätmeid väärtusega a’42,5 krooni kilogramm väärtusega kokku 2550 krooni. 5 - 19.06.2009 kella 17.30-st kuni 21.06.2009 kella 17.15-ni, täpselt kindlaks tegema ööl, varem varguse toimepannud isikuna, isikute grupis koos alaealise M. R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XXX X asuvasse N. W. ruumidesse aknaklaasi eemaldamise ja ukselukkude lõhkumise teel, samuti garaaži, kust varastas sõiduautolt Subaru registreerimismärgiga XXX XXX neli naastrehvi koos valuvelgedega väärtusega 16800 krooni ja autoraadio väärtusega 3000 krooni ning kontoriruumidest niiskusmõõtja väärtusega 12000 krooni ja traadilõikamiskäärid väärtusega 250 krooni. N. W. AS-le tekitati kokku varaline kahju 32050 krooni. Sissetungimise käigus samasse hoonesse, kus asub ka AS R. I., lõhuti selle firma kolme ukse lukud ja lõhuti üks aken, millega tekitati varaline kahju 7000 krooni. - 27.06.2009 varem varguse toimepannud isikuna ja isikute grupis koos alaealise M. R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XX XX elumajja akna lahtimurdmise teel, kust varastas akudrelli Metabo BSZ-12EURO originaalkohvris koos akulaadija ja akuga väärtusega 1900 krooni, kaks pakki 1,5 ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 1600 krooni, kaks pakki 2,5 ristlõikepindalaga elektrijuhet koguväärtusega 2400 krooni, kuumaõhupuhuri Black and Decker karbis väärtusega 600 krooni ning kõrvalhoonest tabaluku aasa läbilõikamise teel mootorsae Alko väärtusega 2500 krooni, alumiiniumist kaherattalise aiakäru väärtusega 500 krooni, tekitades T. T. kokku varalise kahju 9500 krooni. - 28.06.kuni 01.07.2009.a, eeluurimisel täpselt kindlakstegemata ööl tungis kahe seinalaua lahtikangutamisega teel M. M. kõrvalhoonesse XXXX linnas XXXXXXXX XX XX, avas seestpoolt ukse ja varastas kollast-rohelist värvi murutraktori Yard Man AG 6180 maksumusega 29 000 krooni. - 08.07.2009 öösel vastu 09.07.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXXXX XX XX kõrvalhoone ukse lukustuse, s.o mutriga kinnikeeratud metalllati eemaldamise teel kõrvalhoonesse ja varastas voolikukäru koos 30 m voolikuga väärtusega 1000 krooni, vase- ning pronksidetailide puntra väärtusega 125 krooni, ja 2 rulli rohelist värvi aiavõrku väärtusega 1000 krooni rull, kokku 2000 krooni, tekitades T. T. kokku varalise kahju 3125 krooni. - 13.07.2009.a öösel vastu 14.07.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga, tungis Järvamaal XXXX linnas XXXXX X elumajja akna ees olnud kilesse augu rebestamise teel ning varastas seinalt õhksoojuspumba NORDIC ARCTIC -14 hoonesse paigaldatud osa väärtusega 24000 krooni, elektrihöövli SKIL väärtusega 790 krooni, tikksae väärtusega 500 krooni, valge isolatsiooniga 3x1,5 mm elektrijuhtme 100-meetrise kera väärtusega 1200 krooni, 30 meetrit neljasoonelist 4x1,5 mm kiudsoonega kummikaablit väärtusega 800 krooni, 10 meetrit kummikaablit 5x2,5mm väärtusega 200 krooni, Ericsson telefoni ilma varalise väärtuseta, tekitades vargusega kokku kahju 27490 krooni. - 18.07.2009 kuni 20.07.2009, eeluurimisega täpselt kindlaks tegemata öösel isikute grupis koos alaealise M. R.ga varastas Järvamaal XXXX linnas 6 XXXXXXX XXX X asuva XXXX XXXXXXXXXXX hoone välisseinalt õhksoojuspumba Fujitsu Arktic välimise osa väärtusega 15460 krooni. - 02.08.2009 öösel vastu 03.08.2009, isikute grupis M. R.ga ja O.A-ga, sisenes peidukohast võetud võtit kasutades Järvamaal Väätsa vallas XXXXXXXXXX külas asuvasse S. S. OÜ saeveski ruumidesse, kus lõhkus siseuste ning tööriista metallkapi ukselukud ja varastas ketaslõikuri Metabo väärtusega 1800 krooni; ketaslõikuri Makita väärtusega 1700 krooni; mootorsae Husqvarna 245 väärtusega 5000 krooni; elektriradiaatori väärtusega 1000 krooni; klammerdaja väärtusega 300 krooni; saebensiini 2x5 liitrit väärtusega 400 krooni; 5 paari töökindaid väärtusega 100 krooni; kõrvaklapid koos tööriietega väärtusega 1000 krooni; 2 nuga väärtusega 100 krooni; pastakad väärtusega 50 krooni; 2 mõõdulinti väärtusega 350 krooni; 10 tk teritus lõikekettaid väärtusega 600 krooni; hakkuri teritusseadme väärtusega 5947 krooni; 2 elektri kaitsekangi väärtusega 100 krooni. Vargusega tekitati S. S. OÜ-le varaline kahju 18447 krooni väärtuses, lõhkumisega tekitati varaline kahju kokku 1000 krooni väärtuses. - 05.08. öösel vastu 06.08.2009 isikute grupis koos alaealise M. R.ga tungis aknaklaasi eemaldamise teel ajavahemikul Järva maakonnas Koigi vallas XXXXX külas P. K. OÜ poolt renditavasse XXXXX katlamaja ruumidesse, kust varastas invertvooluallika Tecnica 164 väärtusega 3690 krooni, keevituskaablite komplekti 140A 16MM2 väärtusega 2200 krooni, 100 liitrit diiselkütet väärtusega 15.40 krooni liiter koguväärtusega 1540 krooni, 10 liitrit bensiini väärtusega 16.15 krooni liiter koguväärtusega 161.50 krooni, kompressori koos spiraalvooliku ja õhupüstoliga väärtusega kokku 5750 krooni, elektritööriistade koti, milles tester väärtusega 1000 krooni, 2 juhtmekoorijat väärtusega kokku 1250 krooni, 5 kruvikeerajat väärtusega kokku 625 krooni, 3 paari lõiketange väärtusega kokku 645 krooni, 2 näpitsad väärtusega kokku 400 krooni, 4 isoleerpaela rulli väärtusega kokku 160 krooni ja 10 sulavkaitset väärtusega kokku 250 krooni, mootorsae Partner väärtusega 6500 krooni, kolm kanistrit väärtusega kokku 510 krooni ja 20 m elektrijuhet väärtusega kokku 220 krooni. Vargusega tekitati P. K. OÜ-le varaline kahju 25 001.50 krooni ning tööriistakapi luku lõhkumisega 125 krooni, kokku 25126.50 krooni. KarS prg. 266 lg 2 p,1,3, järgi mõisteti E.F süüdi selles, et tema 02.08 öösel vastu 03.08.2009.a isikute grupis M. R.ga luugi lahtimurdmisega sisenes valdaja tahte vastaselt Järvamaal XXXX linnas XXXXXXXX XX XX FIE T. S. hamburgerikioskisse, kus varastas 10 pakki Estrella kartulikrõpse väärtusega 15 krooni pakk koguväärtusega 150 krooni, 15 purki energiajooki Red Bull väärtusega 20 krooni purk koguväärtusega 300 krooni, 1 kg kanapihve väärtusega 42 krooni, 10 hamburgerikuklit väärtusega 2.50 krooni kukkel koguväärtusega 25 krooni ja 5 kg jäätist väärtusega 100 krooni. Omavolilise sissetungimisega tekitas M. R. FIE T. S.le kahju esemete vargusega 617 krooni väärtuses ning aknaluugi lõhkumisega 400 krooni väärtuses. - 05.08.öösel kella 02 paiku isikute grupis koos alaealise M. R.ga ja O.A-ga tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt XXXX vallas XXXXXX külas A. R. kuuluva XXXXXXXX talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust 7 varastas kolm 30-liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni. KarS prg. 181 järgi mõisteti E.F süüdi selles, et ta kutsus kaasa varguste toimepanemisele teadvalt 16-aastase M. R., mille tulemusena M. R. koos E.F-iga isikute grupis pani toime vargused 27.06.2009.a. , 19.06.2009.a., ajavahemikul 18.07.2009.a. kuni 20.07.2009.a. ja 23.07.2009.a. pani M. R. toime dokumendi võltsimise O.A mõisteti KarS prg. 266 lg 2 p.1,3 järgi süüdi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, isikute grupis koos M. R. ja E.F-iga ajavahemikul 05.08.2009 kella 02.00 ja 08.00 vahel tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt XXXX vallas XXXXXX külas A. R. kuuluva XXXXXXXX talu lukustamata suletud uksega puukuuri, kust varastas kolm 30liitrilist kanistrit erimärgistusega diiselkütust väärtusega kokku 900 krooni KarS prg. 199 lg 2 p. 4,7,8 ja 23 lg 3 järgi mõisteti O.A süüdi selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, oma sõiduautoga Mazda 626 registreerimismärgiga XXX XXX, millele oli kasutamiseks laenanud järelkäru, sõidutades teadvalt kuriteo toimepanemise kohale E.F ja M. R. ning lubades kasutada oma autot ning järelkäru varastatud esemete veoks, aitas ta füüsiliselt ja aineliselt kaasa sellele, et E.F ja M. R. isikute grupis panid toime varguse ajavahemikul 05.08.2009 kella 18.00 kuni 06.08.2009 kella 06.00 Järva maakonnas XXXXX vallas XXXXX külas P. K. OÜ poolt renditavas XXXXX katlamaja ruumides, kust varastati invertvooluallikas Tecnica 164 väärtusega 3690 krooni, keevituskaablite komplekt 140A 16MM2 väärtusega 2200 krooni, 100 liitrit diiselkütet väärtusega 15.40 krooni liiter koguväärtusega 1540 krooni, 10 liitrit bensiini väärtusega 16.15 krooni liiter koguväärtusega 161.50 krooni, kompressor koos spiraalvooliku ja õhupüstoliga väärtusega kokku 5750 krooni, elektritööriistade kott, milles tester väärtusega 1000 krooni, 2 juhtmekoorijat väärtusega kokku 1250 krooni, 5 kruvikeerajat väärtusega kokku 625 krooni, 3 paari lõiketange väärtusega kokku 645 krooni, 2 näpitsat väärtusega kokku 400 krooni, 4 isoleerpaela rulli väärtusega kokku 160 krooni ja 10 sulavkaitset väärtusega kokku 250 krooni, mootorsaag Partner väärtusega 6500 krooni, kolm kanistrit väärtusega kokku 510 krooni ja 20 m elektrijuhet väärtusega kokku 220 krooni. Vargusega tekitati P. K. OÜ-le varaline kahju 25 001.50 krooni ning tööriistakapi luku lõhkumisega 125 krooni, kokku 25126.50 krooni. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava E.F kaitsja adv. A.Rannaveski taotleb esitatud apellatsioonis E.F õigeksmõistmist KarS § 209 lg 2 p 1 ja 4 ning KarS § 181 järgi. Apellatsiooni põhjendused on järgmised: 1. Kaitsja arvates ei moodusta süüdistuses kirjeldatud käitumine süüteokoosseisu KarS § 209 lg 2 p-des 1 ja 4 järgi järgmistel motiividel: 8 Kelmuse objektiivne koosseis eeldab pettust, so tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomist. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna süüdistataval puudus kirjalik tööleping esitamiseks, siis temal töölepingut ei olnudki. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et sellel ajal kehtinud töölepingu seadus võrdsustas tegelikult tööle lubamise tööandja poolt töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest. Kirjaliku töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. E.F omas töökohta ning samuti toimus raha liikumisi süüdistatava pangakontol antud ajavahemikul, niisiis oli E.F varaline seisund selline, mis võimaldas laenu tagasi maksta. Ka kohus on oma otsuses põhjenduste osas selle välja toonud (lk 10 ). Isegi kui antud hetkel puudus süüdistataval kirjalik tööleping, tegi ta tööd, mille eest sai ka eelpoolnimetatud summad töötasuks. Kahe kuu töötasu oli mitmeid kordi suurem kui tagastamisele kuuluv summa. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et E.F-ile oleks nimetatud summad kingitud, laenatud vms, seetõttu tuleb uskuda E.F, et ta töötas ja sai selle eest töötasu. Kirjaliku töölepingu puudumine iseenesest ei saa olla kannatanu R. K.a eksitusse viimine. Internetikeskkonnas laenulepingut sõlmides ei nõudnud keegi temalt kirjaliku töölepingu esitamist laenu saamise eeldusena. E.F esitades laenutellimust esitles ennast olevat nii maksmisvalmis kui maksmisvõimelise. Süüdistataval oli algselt plaanis võetud laenusumma tagasi maksta. Kuna süüdistataval tekkisid rahalised raskused, jäid laenu tagasimaksed teostamata. Kohus on seepeale otsuses vaid konstateerinud, et kelmuse koosseis on täidetud, kuid motiveerinud seda ei ole. Millegagi pole tõendatud ja kohus ei ole kuidagi põhistanud, et E.F ei kavatsenud võetud laenu tagasi maksta. Kahjuks ei taotlenud E.F tasumise tähtaja pikendamist, kuna ei olnud teadlik sellisest võimalusest. Siiski ei tähenda asjaolu, et süüdistatav ei taotlenud laenu tagasimaksmiseks pikenemist midagi, sest süüdistatav ei ole teadavalt valesid asjaolusid esitanud, et R. K. vara üle antaks. Kohtu põhjendus nagu oleks E.F süü leidnud põhjendamist , ei saa vaadelda tõendina. Vastust uurija küsimusele, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ei saa käsitleda tõendina. Seetõttu ei saa ka väita, et süüdistatav on oma süüd kohtueelses menetluses tunnistanud. Kohus on oma põhjenduses väitnud, et , kuid ühtegi asjaolu, millega tõendatakse subjektiivset külge, kohus oma otsuses ei esita. Tegemist ei ole pettusega, vaid ebaõnnestunud tsiviiltehinguga, võetud tsiviilõiguslike kohustuste mittetäitmisega E.F poolt ja R. K.al on hagejana õigus esitada vastav nõue kohtusse tsiviilkohtupidamise korras. 9 2. Kaitsja arvates ei moodusta süüdistuses kirjeldatud käitumine süüteokoosseisu KarS § 181 järgi järgmistel motiividel: Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et E.F oleks kas füüsiliselt või psüühiliselt mõjutanud M. R.t eesmärgiga äratada viimases kuritegelikke soove. Kohus on oma otsuses põhjenduste osas selgitanud, et Nimetatud „ahvatlev teadaandmine“, nagu oleks varguse kaudu kergem võimalus raha teenida ei ole tõendatud. Asjaolu, et varastatud esemed müüs maha E.F ning hiljem andis osa saadud rahast M. R.le, ei saa käsitleda ahvatlemisena. Kohus on oma otsuse põhjendamisel selgitanud, et E.F kutsus kaasa varguste toimepanemisele teadvalt 16-aastase M. R., mille tulemusena M. R. isikute grupis koos E.F-iga pani toime mitmeid kuritegusid. Ei ole põhjendatud keskenduda küsimusele sellest, kas E.F oli teadlik M. R. alaealisusest või mitte, koosseisuliseks teoks on vaja tegu. Kaasatõmbamine kui tegu seisneb täisealise poolt toimepandud teos, millega täisealine mõjutab alaealist psüühiliselt või füüsiliselt (veenmine, hirmutamine, nõuanne, sundimine jms) ja mille eesmärk on tekitada alaealises soov kuritegu toime panna. Kuriteo ühine toimepanemine, samuti alaealise kihutamine või talle kaasaaitamine iseenesest ei tähenda veel kaasatõmbamist, kui ei ole tõendatud ja süüdistuses ära näidatud konkreetne kaasatõmbamistegu (RKKK 3-1-1-120-98). Kohtuotsusest ei nähtu, milline on see täpne kuritegu, millele on E.F M. R. kaasa tõmmanud. Samuti ei ole leidnud tõendamist E.F poolt M. R. psüühiline või füüsiline mõjutamine kuritegude toimepanemisele. E.F poolt M. R. aktiivne eesmärgistatud mõjutamine kuriteo toimepanemisele tuvastamata. on Teod, mille pani toime M. R., olid kantud viimase vabast tahtest. E.F ja M. R. panid üheskoos toime kuritegusid, kuid alaealise kuriteole kaasatõmbamist E.F poolt ei ole tuvastatud. M. R. näol on siiski tegemist noormehega, kellele ei ole kuritegelik käitumine võõras. Alaealine M. R. elab koos ühisel elamispinnal oma venna Julius O.A-ga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka antud kriminaalasjas oli episoode, kus vargil käisid vennad Julius O.A ja M. R. koos, seetõttu ei oleks kohane väita, et E.F on ahvatlenud ja mõjutanud M. R.s soovi hakata toime panema kuritegusid. Eeskuju selleks oli M. R.l olemas juba koduses igapäevaelus. 3. E.F-ile mõisteti lõplikuks kantavaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta teo ühiskonnaohtlikkusele ja süüdlase isikule. E.F on toime pannud vaid varavastased kuriteod ning ühtegi kuritegu toime pannes ei ole ta kasutanud vägivalda; vara on võimalik asendada. E.F näol on tegemist tööealise noormehega, kes tahaks jätkata oma haridusteed ning omandada elukutse. Elukutse omandamine aitaks tulevikus vähendada ka uue kuriteo toimepanemise 10 riski. E.F aitas aktiivselt kaasa kohtueelsele menetlusele ning kahetses puhtsüdamlikult tehtut. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav O.A vaidlustab temale mõistetud karistust ja taotleb mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellant märgib, et kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja kuritegude toimepanemine sai võimalikuks tema loomule omase mõjutatavuse tulemusel. Üksinda ei oleks ta neid kuritegusid toime pannud. Ta vahetas elukohta ja halbade sõpradega enam kokku ei puutu. Maakohus jättis kaalumata tema karistamist mittevabadusekaotusliku karistusega. Ta leiab, et vanglas viibides peab ta olema maksumaksja kulul, ise ei pea midagi maksma, kuid tema soov oleks ise karistust kanda. Süüdistatav ei soovi, et koos temaga kannaks kaudselt karistust ka maksumaksja. Palub tungivalt kaaluda ringkonnakohtul temale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sellise võimaluse annab seadus ja ta on ka ise sellega nõus. Kinnitab, et käitub tulevikus seadusekuulekana. Mittevabadusekaotuslik karistus annaks talle võimaluse tegeleda ka oma terviseprobleemidega, milliste olemasolu tõendamiseks lisab apellatsioonile rida dokumente. Tervis aga üldkasuliku töö tegemist ei takista. Ta on ka varem üldkasulikku tööd teinud, täitnud kõik temale antud ülesanded ning tööandjatel ei olnud temale pretensioone. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav O.A ja tema kaitsja ning ka süüdistatava E.F kaitsja esitatud apellatsioone. Prokurör vaidles neile vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 1. Kohtukolleegium leiab, et põhjendatult on maakohus mõistnud O.A-le karistuseks vangistuse, milline tuleb ka reaalselt ära kanda. Apellatsioonis esitatud taotlus mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on põhjendamatu. 1.1. Maakohtu istungil ei ole ei süüdistatav ega ka tema kaitsja taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kuna selline asendamine on võimalik ainult süüdistatava nõusolekul ja maakohtu istungil sellist tahet süüdistatav ei avaldanud, siis on ainetu heita maakohtule ette seda, et maakohus ei ole kaalunud tema karistamist üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium rõhutab siinjuures, et üldkasuliku töö kohaldamise võimalikkust peab kohus kaaluma just isikule vangistust mõistes (KarS prg. 69 lg 1). Seega on loomulik, et nõusolek üldkasuliku töö tegemiseks ja taotlus selle kohaldamiseks tuleb kohtule esitada just maakohtus. Küll leiab kohtukolleegium, et O.A ei ole isik, kellele vaidlustatud otsusega mõistetud vangistust on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huvisid. 11 Seega ei ole karistus oma eesmärki täitnud, mitte sellega, et isik on olnud võimeline mõistetud karistuse ära kandma, antud juhul varasemalt mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära tegema, vaid siis, kui isik ei pane enam toime kuritegusid. Nimelt väidab süüdistatav apellatsioonis, et ta on ka varem üldkasulikku tööd teinud, täitnud kõik temale antud ülesanded ning tööandjatel ei olnud temale pretensioone. Õige on see, et O.A täitis temale 16.04.2009.a. kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära 6.oktoobriks 2009.a., kuid fakt on ka see, et ta pani samal ajal , s.o. ÜKT tegemise ajal toime vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod. Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks olid tunnid tehtud, siis liitkaristuse mõistmise küsimust ei tõusetunud. Liitkaristus mõisteti O.A-le 4.06.2009.a. kohtuotsusega tingimuslikult mõistetud ja ärakandmata vangistuse liitmisega vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud vangistusele. Neid asjaolusid arvestades ei ole ka põhjendatud O.A-le mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga. See ei ole karistus, mis mõjutaks teda tulevikus mitte kuritegusid toime panema. Mis puutub süüdistatava poolt apellatsioonile lisatud tõenditesse, siis nendega arvestamine ei ole lühimenetluse norme arvestades lubatud. Seda on rõhutanud ka Riigikohus oma otsuses nr.3-1-1-91-07. Nimelt selgitas Riigikohus, et 2. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult mõistnud E.F süüdi KarS prg. 181 järgi ja on ka oma sellekohast otsustust põhjendanud. Nõustuda ei saa apellandiga, et ei ole tuvastatud, millised on konkreetsed kuriteod, millistele E.F alaealise kaasa tõmbas ning ka konkreetset kaasatõmbamistegu. Maakohtu otsusest on selgelt näha, millistele kuritegudele E.F M. R. kaasa tõmbas ja milline oli konkreetne kaasatõmbamistegu. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid oma otsuses ülekorrata ning nõustub maakohtuga, et need on piisavad tuvastamaks E.F käitumises KarS prg. 181 ettenähtud kuriteokoosseisu. Milliste tõenditega on maakohus E.F-ile KarS prg. 181 järgi etteheidetava kuriteo tõendatuks lugenud, on maakohtu otsuses loetletud ning otsuses on ka viited, kus toimikus vastavad tõendid asuvad. 12 3. Ka leiab kohtukolleegium, et E.F on mõistetud põhjendatult süüdi kelmuses. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses kirjeldatud laenuleping sõlmiti, et E.F süüdistuses märgitud andmed enda kohta esitas ning et ta määratud ajaks laenusummat tagasi ei maksnud. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selles, kas tegemist oli tavalise laenulepinguga, mis süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ebaõnnestus nagu seda väidab kaitsja või on tegemist kelmusega KarS prg. 209 mõttes. Kelmus on varavastane kuritegu ning selle üheks tunnuseks on varalise kasu saamine. Kohtukolleegium möönab, et olukordades, kus laenuleping on sõlmitud heas usus, tähendab see laenuvõtjale pigem varalisi kohustusi ja suuremaid väljaminekuid, kui seda on saadud laenusumma ning varalist kasu saab pigem laenuandja intressisumma võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-124-00 märkinud, et piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt tuleb silmas pidada, et sageli on KrK § 143 kirjeldatud kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga ning määravaks on asjaolu, millal tekkis süüdlasel tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist plaanis selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse teel eksitusse, on teiste kuriteokoosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega (p 6.2). Seejuures on Riigikohus ka selgitanud, et tahtluse tuvastamisel ei saa arvestada mitte ainult süüdistatavate ütlusi vaid hinnata tuleb ka nende käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Objektiivseteks asjaoludeks, mis viitavad kelmusele võivad olla näiteks kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase käsutuses olnud vahendid seda võimaldanuks, uute kohustuste võtmine, mis raskendavad juba olemasolevate täitmist aga samuti süüdlase käitumine varem esinenud analoogilistes situatsioonides jms.(p.6.3). Selline Riigikohtu seisukoht tuleneb eelkõige sellest, et naiivne on arvata ja loota, et isik, kes tsiviilõigusliku tehingu taha maskeerudes paneb tegelikult toime kelmuse karistusõiguslikus mõttes ise vabatahtlikult tunnistab, et ta ei kavatsenud juba laenulepingut sõlmides selle tingimusi täita ning raha tagasi maksta. Käesolevas kriminaalasjas on peamise tähendusega, kuidas mõtestada pettuslik tegu. Pettuslik tegu (petmine) seisneb selles, kui toimepanija enda käitumisega või väidetega mõjutab teise poole intellektuaalset kujutluspilti teatud esinevatest asjaoludest. Silmas tuleb pidada seda, et teatud tehingu sõlmimisel kinnitatakse samaaegselt ka nende asjaolude esinemist, mis on antud tehingule iseloomulikuks, st on just aluseks konkreetse tehingu sõlmimisele. Arutataval juhul on selleks just need andmed, millised süüdistatav enda kohta esitas ja millistes sisaldub ühtlasi ka väide, et ta on maksuvõimeline. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-98-09 öeldakse, et 13 Peamise tähendusega on just see, et väidetakse teatud asjaolude esinemist vahetult tehingu sõlmimise ajal – pettusliku teo olemuses ei muutu midagi, kui isik loodab/arvab, et tema poolt tõesena väidetud asjaolud tulevikus ikkagi saabuvad; tehingu teisele poolele väidab ta juba tehingu sõlmimise hetkel nende asjaolude esinemist, mis mõjutab vahetult tema (s.t teise poole) vaba tahtekujundust. Tähendust ei oma seega teo toimepanija ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi asjaolusid, mida teisele poolele väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab toimuma süüdlase poolt teadvalt, seega peab selles osas süüdlane tegutsema otsese tahtlusega. Kelmuse puhul on määravaks, et eksimusse viidu vaatamata tõusetunud kahtlustele laseb end motiveerida varakäsutuse tegemisele, sarnaselt kaudse tahtlusega ei ole seega eksimuse intensiivsus põhimõttelise tähendusega. Eksimusega kelmuse koosseisu mõttes ei ole tegemist seega mitte ainult siis, kui isik suhtub väidetud asjaolusse kindla teadmisega, vaid ka siis, kui ta väidetud asjaolus kahtleb, kuid vaatamata sellele kahtlusele võtab siiski ette varakäsutuse tegemise. Maakohtu poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele lisab kohtukolleegium omalt poolt veel seda, et maakohtu otsuse põhjendatust süvendavad sellised faktid, et süüdistatav ei teinud mitte ühtegi tagasimakset ja seda olukorras, kus ta väidetavalt omas tunduvalt suuremat sissetulekut kui seda oli võetud laenusumma. Seda, et süüdistataval olid varasematest kriminaalmenetlustest tasumata tsiviilhagid, milliseid menetleti täitemenetluses, ka seda teadis süüdistatav laenulepingu sõlmimise ajal, kui ta hindas oma maksevõimet. Samuti ei ole tõendatud, et süüdistatav oleks kasutanud saadud laenusummat sel sihtotstarbel, millise ta esitas laenutaotluses – hammaste korda tegemine. Ebaoluline ei ole ka fakt, et samal ajal tegeles süüdistatav süstemaatiliselt varguste toimepanemisega ja seda samuti varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtukolleegiumi seisukohast on põhjendatud alus järeldada, et süüdistataval oli juba lepingu sõlmimise ajal tahtlus seda tegelikult mitte täita ja et kannatanu tegi varakäsutuse eksimusse viiduna. Kelmuse objektiivsesse teokoosseisu kuuluv tunnus on vara üleminek petjale ning sellega kaasnev varaline kahju omanikule. Süüdlase saadud varaline kasu kujutab endast varalise kahju pöördmõistet (nn samasuse põhimõte). Varaline kasu selles tähenduses on varalise seisundi suurenemine/paranemine võrreldes varasemaga. Seejuures võib varalise seisu paranemine seisneda varalise kahju või varalise seisundi halvenemise ärahoidmises ka ajutiselt. Oma otsuses nr. 3-1-3-1-00 on Riigikohus selgitanud, et varaline kasu on mitte ainult pangalaenu saamine, vaid ka selle tagasimaksmise tähtaja pikendamine või ajatamine. 14 Pangalaenu saamine tähendab samal ajal aga varalist kahju pangale üksnes siis, kui laen on ebakorrektne - laenusaaja pettuse tõttu on pangal laenu tagasisaamise risk tavalisest suurem. Kelmus on lõpule viidud hetkest, mil kannatanule on tekkinud kahju - seega hetkest, mil varakäsutus on kaasa toonud kannatanu vara vähenemise ja toimepanija varalise seisundi vastavas osas suurenemise. Eeltoodud asjaolud ja seisukohad lükkavad ümber apellandi väited selles, et süüdistatavale kelmusena etteheidetud tegu oli tegelikult ebaõnnestunud tsiviiltehing. 4. E.F-ile konkreetse karistusmäära mõistmist on maakohus põhjendanud ja kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega. Kohtukolleegium jagab seisukohta, et olukorras, kus isik vabanedes karistuse kandmiselt hakkab lühikese asja möödudes toime panema samaliigilisi kuritegusid, peab temale mõistetav karistus olema rangem, kui eelmine karistus. Vastasel juhul võib tekkida arusaam, et justkui uute kuritegude toimepanemine leevendab kurjategija olukorda. Kõige raskem karistus on E.F-ile mõistetud vaidlustatud kohtuotsusega varguste toimepanemise eest – 3 aastat (lühimenetluse sätete järgi 2 aastat). Samas aga on varguse episoode 15. Kui arvestada, et seadusega on kehtestatud ainuüksi ühe raskendavatel asjaoludel toimepandud varguse eest vangistuse alammäär 1 kuu, siis ei ole alust rääkida ebaõiglaselt karmist karistusest. Täielikult liitmisel andnuks kõik vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistused kokku 5 aastat ja 1 kuu vangistust. Kohus mõistis E.F-ile liitkaristuseks karistuste osalise liitmise teel 3 aastat 6 kuud ja ärakandmisele kuuluvaks 2 aastat 4 kuud vangistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et puuduvad alused mõistetud karistuse vähendamiseks. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 10.detsembrist 2009.a. E.F ja O.A suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Ivi Kesküla