lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi vangistusega 3 kuud 10 päeva,
lg1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust 30.10.18 Harju Maakohtu poolt mõistetud vangistusega (1aasta) ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuus vangistust,
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga ajavahemikul 16.11.18-15.05.2020 Tõkend: ei ole kohaldatud.; kahtlustatavana kinnipidamine: alates 31.03.2019.a. kell 21.05 süüdistuses
MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.U
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada V.U’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a. Kohaldada V.U ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada V.U kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista V.U’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 405 eurot; - kaitsjatasu summas 150 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
lg1 järgi (vargused 25.07.18 ja 27.06.18), samuti 16.11.2018 ta on süüdi mõistetud Harju Maakohtu otsusega (1-18-9292)
lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi (vargus 11.08.2018), uuesti, viibides 31.03.2019 kella 19:01 paiku aadressil X 3, Maardu linn, asuvas ja X AS-ile kuuluvas kaupluses Maardu X, võõra vallasasja omastamise eesmärgil, viibides müügisaalis võttis riiulilt 3 pudeli likööri ja 1 konjaki, pani need oma jope sisemisse taskusse. Seejärel ta möödus kassast, jättes tahtlikult tasumata kaupade eest kogumaksumusega 21,46 eurot, aga nimelt: 3 tk Canari Coconut Milk Liqueur 350 ml
lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav V.U tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et varguse pani toime alkoholijoobes. Kaitsja küsimustele vastates süüdistatav leidis, et vangistuse asendamine ÜKT’ga oleks kõige optimaalsem. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis V.U ’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3 ja mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.11.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda V.U ’i kinnipidamine, s.o alates 31.03.2019.a. Prokurör selgitas karistuse määra ja liigi taotlemisel asjaolu, et V.U’il on 3 kehtivat kriminaalkaristust, käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime viimase kohtuotsuse järgi määratuse katseaja jooksul. Ka isikul puudub ametlik töökoht. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et vaidlust ei ole süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas ning V.U’i süü on tõendamist leidnud. Kaitsja selgitas, et ta nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse liigi ja määraga, kuid ei nõustu, et isikut tuleb karistada reaalse vangistusega. Kaitsja selgitas, et isikul on probleemid alkoholiga, mis vajavad lahendamist. Kaitsja taotles vangistuse asendamist ÜKT’ga, kuna kahju ei tekitatud, tegu jäi katsestaadiumisse ning süüdistatava näol on tegemist noore inimesega. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et V.U’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodis on tõendamist leidnud. V.U’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 29-32/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et süüdistuses nimetatud kuupäeval kell 18:45 paiku läks ta Maardus X tänaval asuvasse kauplusesse X olles alkoholijoobes, sisenes müügisaali, võttis ostukorvi, liikus alkoholiosakonda, võttis riiulilt 3 pudelit likööri Canari, ühe pudeli konjakit Aramist ja ühe pudeli õlut Tuborg. Seejärel müügisaali riiulite vahel pani isik 3 pudelit likööri ja ühe pudeli konjakit oma jope sisemisse taskusse, suundus kassasse, maksis ühe pudeli õlu ja 2 sigaretipakkide eest ja jättis tahtlikult kauba eest tasumata, mis olid peidetud jope taskusse. Möödudes kassadest lähenes tema juurde turvatöötaja ning viibides turvaruumis andis ta turvatöötajale 3 pudelit likööri ja 1 pudeli konjakit. Isik lisas, et alkoholi soovis ta varastada enda tarbeks. 3 - X AS avaldusega /tl 3/, millest nähtuvalt on palutud vastutusele võtta isik, kes 31.03.2019.a kell 19:02 pani toime Maardu Xi kaupluses aadressil X 3 õigusvastase teo. Avaldusest nähtuvalt tagastati samal kuupäeval kaup rikkumata kujul kauplusele. -õigusvastase teo toimepanemise aktiga /tl 4/, millest nähtuvalt Maardu Xis aadressil X , Maardu välus meesterahvas müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata. Toodete maksumus kokku 21,46 eurot. - tunnistaja V P ütlustega /tl 5-8/, millest nähtuvalt turvatöötaja olles tööl 31.03.2019.a Maardu Xis nägi, kuidas meesterahvas, kellel seljas must jope, peas must müts, jalas mustad teksad ja mustad tossud võttis alkoholi osakonnas 3 pudelit Canari Coconut Milk Liquer, 1 pudeli Aramis V’d ja pani eelnimetatud kauba jope põue. Isik möödus kassaliinist eelnimetatud kauba eest tasumata ning kell 19:02 peeti isik turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. -isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga /tl 12-15/, mille kohaselt 31.03.2019.a kell 21:05 peeti kahtlustatavana kinni V.U seoses 31.03.2019.a kell 19:01 toimepandud varguse katsega. -karistusregistri väljavõttega, Harju Maakohtu 16.11.2018.a kohtuotsusega /tl 18-20, 21-22/, millest nähtuvalt on V.U ’i karistatud 3-l korral kriminaalkorras (kehtivad karistused), viimati 16.11.2018. a Harju Maakohtu otsusega
Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras, tal on 12 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas kahel korral
218 lg 1 järgi. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. - 23.07.2018.a otsus väärteoasjas nr 2316,18,002801 /tl 23-25/, millest nähtuvalt karistati isikut
-25.07.2018.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,18,005764 /tl 26-28/, millest nähtuvalt karistati isikut
Kohus leiab, et V.U ’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning V.U ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.U ’i süü kuriteokatsele, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Antud kuritegu jäi katsestaadiumisse, kuna isik peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kohus leiab, et V.U pani varguse katse toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada alkoholi. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt 4 asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav V.U pani toime teise astme kuriteo, mis jäid katsestaadiumisse. Isik pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava V.U’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav ei tööta, ka nähtub teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 36-37), et 2018.a oli isiku netosissetulek vaid 3243 eurot. Samuti juhib kohus tähelepanu, et isikut on väärteokorras korduvalt karistatud, millede eest mõistetud (tl 18-19). Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Kohus peab karistuse mõistmisel muuhulgas arvestama ka asjaolu, et V.U ’i karistati viimati Harju Maakohtu otsusega 16.11.2018.a.
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi,
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 1 kuu, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuulise katseajaga, ka allutati isik käitumiskontrollile. Seega saab järeldada, et V.U olles varem toime pannud kuriteo, kuid selle eest mõistetud tingimuslikult täitmisele pööramata vangistus, Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, varastatu väärtust ning asjaolu, et kuritegu jäid katsestaadiumisse on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Kohus peab põhistatuks karistada V.U ’i vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 1 kuu vangistust), seega on V.U ’ile mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt
65 lg 2-le peab kohus vajalikuks mõista liitkaristuse 16.11.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 2 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb 5 lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 31.03.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada V.U’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud 1 aasta 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabastati ta täies ulatuses katseajaga, pani ta uue süüteo toime katseajal, ei ole tingimuslik karistus pikemaajalist mõju avaldanud. Seega leiab kohus, et V.U’i väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine . Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus, käesolev kuriteo toimepanemine katseajal). , seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine tingimuslik vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime katseajal. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Isik ise tunnistas kohtule, et tal on alkoholismi probleemid, seega tekiks takistused ÜKT tegemisel. Kohus peab vajalikuks peatuda ka küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud ja kes katseajal pani toime uue kuriteo. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui V.U peeti kinni 31.03.2019.a ning toimetati 02.04.2019.a kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada V.U’i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada V.U ’i kinnipidamisest, s.o alates 31.03.2019.a. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V.U ’i tervislik seisund välistaks tema vangistuse, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Kaitsja selgitas, et isikul on probleemid alkoholiga ning süüdistatav peaks minema alkoholiravile. Ka nõustus süüdistatav, et tal on probleeme alkoholiga ning nõustus ravile minekuga. Kohus märgib, et isik viibis kuni käesolevas kriminaalasjas kinnipidamisele vabaduses ning juhul, kui ta oleks 6 soovinud alkoholiravile minna või end muul moel ravida, oleks tal see võimalus olemas olnud. Ka märgib kohus, et vanglas on kinnipeetavatele meditsiiniline abi tagatud. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 150 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a. on selle suuruseks 810 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot. Kohtu hinnangul ei esine V.U ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. V.U ’i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus juhindub KrMS § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.