1-11-2762/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Kriminaalasja number 1-11-2762 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.05.
3. a otsus Kriminaalasi Apellatsiooni esitaja M.G süüdistuses KarS § 120, § 122 ja § 214 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2, KarS § 266 lg 2 p 1 järgi süüdistatav M.G ik XXX, emakeeleks eesti keel, Eesti kodanik, XXXXXXXXXXXXX, eluk.XXXXXXX, XXXXX XX-X, ei Süüdistatav töötanud, kohtulikult karistatud 06.03.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,7,8; § 215 lg.2 p.1,2; § 120; § 122 järgi vangistusega 10 kuud, millest koheselt kandis ära 5 kuud, ülejäänud 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, katseaja lõpp 05.03.
4. Resolutsioon Jätta süüdistatava M.G apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord 1/ 3 Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu 27.05.
6. a otsusega mõisteti M.G süüdi KarS § 120, § 122, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 214 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. Nimetatud tegude eest karistati teda vastavalt 4 kuu, 1 aasta 6 kuu, 2 aasta, 4 aasta 3 kuu ja 2 kuu pikkuste vangistustega. . KarS § 64 lg 1 alusel mõistis maakohusliitkaristuseks 4-aastase vangistuse. KrMS § 238 lg.2 kohaldades vähendas kohus M.G-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi vangistus 2 aastat 8 kuud. Ühtlasi mõistis kohus M.G-lt kannatanute kasuks välja järgmised summad: K. OÜ kasuks 25,56 eurot (ehk 400 krooni), F. OÜ kasuks 422,52 eurot (ehk 6610,94 krooni), L. OÜ kasuks 111,73 eurot (1748,25 krooni), V. S. kasuks 31,96 eurot (500 krooni); KÜ V. kasuks 143,55 eurot (2246 krooni); S. M. kasuks 4,47 eurot (70 krooni); I. R. kasuks 1354,67 eurot (21 196 krooni); S. OÜ kasuks 811,68 eurot (12 700 krooni) ja J. S. kasuks 418,94 eurot (6555 krooni). Samuti mõistis kohus M.G-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud, kuid seda osaliselt – sundraha (695,05 euro) osas. Kaitsjatasu ja ekspertiisitasu jättis kohus riigi kanda.Kohus määras, et menetluskulu tuleb tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates
7. Maakohtu otsuse peale esitas M.G apellatsiooni, milles taotleb kahjunõuete hüvitamise ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Taotlust põhjendab M.G sellega, et talle on mõistetud pikaajaline vangistus ja vanglas tal töökoht puudub. Sellest tulenevalt taotleb ta tähtaja pikendamist ajani, mil tal on võimalik tööle asuda RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes menetluskulude ja kannatanutele makstava hüvitise ajatamine. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. Seadused ei näe kohtule ette võimalust lükata edasi hagejate kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise tasumist. Seega ei ole selles osas võimalik apellatsioonis esitatud taotlust rahuldada. Seoses riigi kasuks välja mõistetud menetluskuludega tuleb aga märkida, et maakohus on juba jätnud menetluskulud osaliselt riigi kanda ja ülejäänud osas pikendanud tasumise tähtaega – 30 päeva asemel on maakohus määranud menetluskulude tasumise tähtajaks 6 kuud. Sellest tulenevalt ei ole nimetatud osas alust maakohtu otsuse muutmiseks.
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 2/ 3 Sten Lind Meelika Aava Ivi Kesküla 3/ 3