1-11-12789/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12789 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.G (G.G ) kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu G.G kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, advokaat Kaja Kiilole tema poolt G.G -le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista G.G -lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest 86,40 eurot riigituludesse.
7. G .G tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „G.G 1-11-12789 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 07.05.2013 määrusega vabastati G.G temale Tartu Maakohtu 22.11.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt 1 aasta pikkuse katseajaga ning talle pandi kohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ning narkootikume. G.G vabanes vanglast tingimisi ennetähtaegselt 17.05.
11. 24.05.2013 saabus Tartu Maakohtusse erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata G.G suhtes täitmisele karistuse ärakandmata osa, kuna G. G tarbis katseajal alkoholi – esimesel registreerimisel 20.05.2013 tuvastati tal joove 1,144 promilli.
12. Tartu Maakohtu 31.05.2013 määrusega pöörati G .G -le Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistus KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus märkis, et kriminaalhooldaja ettekande kohaselt tarbis G. G katseajal alkoholi: esimesel registreerimisel 20.05.2013 tuvastati tal joove 1,144 promilli. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt põhjendas G. G alkoholitarbimist eelmisel päeval olnud venna sünnipäevaga, kus ta oli tarbinud pudeli džinni. Erakorralisele ettekandele on lisatud 20.05.2013 alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokoll, milles kajastatu kohaselt näitas indikaatorvahend G. G joovet 1,144 promilli. Nimetatud protokolli on andnud G.G omakäelise selgituse, tuues alkoholi tarbimise põhjenduseks eelmisel päeval toimunud venna sünnipäeval pudeli džinni tarvitamise. 4.
14. Maakohus leidis, et süüdimõistetu G.G on jätnud täitmata talle Tartu Maakohtu 07.05.2013 määrusega pandud kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi. Ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust kohustuse täitmata jätmiseks G .G ei olnud. Maakohtu hinnangul ei välista asjaolu, et psühhiaater V.H. 28.05.2013 väljastatud teatise kohaselt külastas G.G psühhiaatrit 28.05.2013 ja talle teostati alkoholsõltuvusravi protseduur ning korduvvisiit on 19.06.2013, KarS § 76 lõikes 5 sätestatu täitmist ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu
15. G. G kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja G .G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. 5.
16. Määruskaebuse kohaselt rikkus süüdimõistetu alkoholi mittetarvitamise kohustust mõni päev peale vabanemist, kuid inimlikult vabandatavaks võib lugeda asjaolu, et süüdimõistetu tarvitas alkoholi seoses perekondliku sündmusega. Kaitsja arvates on kriminaalhooldusametnik liiga kergekäeliselt esitanud erakorralise ettekande taotlusega pöörata karistus täitmisele. Kaitsja leiab, et katseajal järelevalve all oleks ühe aasta jooksul olnud võimalik jälgida ja suunata G.G käitumist. Kriminaalhooldusametnik oleks pidanud aitama süüdimõistetul sotsialiseeruda, töökohta leida ja alkoholiprobleemi lahendada. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et G.G on alkoholiprobleemi teadvustanud, pöördunud ise seoses alkoholisõltuvusega psühhiaatri poole ning raviga alustanud. Kaitsja leiab, et G. G karistuse täitmisele pööramine ei ole ühiskonna huvides. Käesoleval juhul on nii kriminaalhooldusametnik kui kohus läinud kergema vastupanu teed ning pööranud karistuse täitmisele, jättes tähelepanuta asjaolu, et peale vabanemist ei teosta G.G üle keegi järelevalvet ning vangistusest vabanedes on tema tagasitulek tavaellu oluliselt raskem. See toob omakorda kaasa ohu, et G. G jätkab uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning G .G kaitsja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub 2 maakohtu määruse põhjendustega ning leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja G.G karistuse täitmisele pööramata jätmiseks.
18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et G.G poolt alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumine on vabandatav ning süüdimõistetu sotsialiseerimise huvid annavad aluse tema karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et G .G selgitused alkoholi tarvitamise kohta venna sünnipäeval ning lubadused edaspidi alkoholiprobleemiga tegelda ei õigusta kohtu poolt katseajaks määratud kohustuste rikkumist. Tuleb rõhutada, et G.G oli vabanemisel teadlik talle pandud kohustusest alkoholi mitte tarvitada, kuid ometigi, olles esimesi päevi kriminaalhooldusel otsustas ta kõikeeiravalt ennast joobeseisundisse viia. Kuna G.G on vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustust tahtlikult rikkunud vaid lühikese aja jooksul pärast vanglast vabanemist ning kõik eeldused tema karistuse täitmisele pööramiseks KarS § 76 lg 5 alusel on täidetud, on ringkonnakohtu hinnangul kaitsja etteheited kriminaalhooldaja poolt G.G resotsialiseerumise huvidega mittearvestamise ja erakorralise ettekande ennatlikkuse kohta alusetud ja põhjendamatud. KarS § 76 lg 5 ei näe ette võimalust ennetähtaegselt vabanenud ja tahtlikult katseaja nõudeid rikkunud süüdimõistetutel katseaega pikendada või karistust täitmisele pööramata jätta, mistõttu on maakohtu otsustus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel G.G karistus täitmisele pöörata igati põhjendatud ja seaduslik.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20. G.G kaitsja advokaat K. Kiilo on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt G .G-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat K. Kiilole Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 86,40 eurot, sh käibemaks 14,40 eurot, G.G-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu G .G-lt välja. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Agu Timmi