4-18-240/16

4-18-240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-240 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Andres Parmas Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi B.K väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Kohtuistungi toimumise aeg
4. märts 2018 Apellant Menetlusalune isik B.K elukoht XXX) Kohtistungile ilmunud isikud Menetlusalune isik B.K Lind, liikmed Ivi Kesküla ja (ik XXX, RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
5. veebruari 2018 otsus muutmata ja menetlusaluse isiku B.K apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni saab esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusalune isik saab esitada kassatsiooni ainult advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2018 otsusega tunnistati B.K süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning teda karistati 6- päevase arestiga. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus aresti kandmise ositi kahe päeva kaupa. Arest tuleb ära kanda hiljemalt
8. maiks
9. Otsuse kohaselt juhtis B.K
10. detsembril 2017 kella 08:16 ajal Tallinnas Õismäe tee 155a ja Ehitajate tee vahel mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki 1 4-18-240 juhtimisõigust. B.K oli ka varem (s.o
11. jaanuaril 2017) sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud. Kohus leidis, et B.K on teo toime pannud tahtlikult, kuna isik oli juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Lisaks on B.K varem korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud:
12. märtsil 2017 karistati teda LS § 201 lg 2 alusel 10 -päevase arestiga, mis asendati 10 tunni üldkasuliku tööga,
13. detsembril 2015 karistati teda samal alusel rahatrahviga 800 eurot ning
14. veebruaril 2012 rahatrahviga 440 eurot. Lisaks on B.K karistatud
15. aprillil 2017 LS § 203 ja LKindl § 81 alusel rahatrahviga 40 eurot. Maakohus pidas paljasõnaliseks B.K istungil esitatud väidet, et ta istus rooli erandkorras, kuna magas sisse ja tal oli vaja jõuda tööle. Nimelt ei ole B.K liiklusregistri väljavõtte kohaselt kunagi mootorsõiduki juhtumisõigust omanud ning teda on korduvalt lubadeta sõidu eest karistatud. Seega pole B.K reeglite rikkumine erandlik, vaid ta on teadlikult vastava kategooria juhtimisõigust omamata juhtinud mootorsõidukit vähemalt alates
16. aastast. Maakohus leidis, et B.K rikub liiklusreegleid sihilikult ja järjekindalt ning sellise vastutustundetu käitumisega näitab, et ta ei hooli teda ümbritsevast keskkonnast ja teiste inimese elust, tervisest ja varast. Kohus märkis, et kuigi seni mõistetud rahatrahvid on B.K tasutud, on menetlusalune isik nende maksmisega viivitanud – näiteks on
17. detsembril 2015 määratud trahv tasutud alles
18. oktoobril
19. B.K väidet, et tema elukohast on halb ühendus linnaga, pidas maakohus paljasõnaliseks ja ennastõigustavaks, kuivõrd XXX Tallinnasse liigub nii marsruuttakso kui rong. Samuti leidis kohus, et B.K puudub piisav huvi juhilubade tegemiseks. Nimelt antakse LS § 106 kohaselt juhtimisõigus isikule, kellel ei ole karistatust LS §-des 201, 223, 224, 226, § 227 lg-tes 2-4, § -des 234, 236 või 237 sätestatud väärtegude eest. Karistusregistri seaduse § 24 kohaselt kustuvad karistusandmed kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest […] on möödunud 1 aasta. Arvestades, et B.K on varasemalt korduvalt karistatud ja ta on määratud rahatrahvide tasumisega viivitanud, ei ole tal ilmselgelt olnud piisavalt huvi juhtimisõiguse omandamiseks. B.K on varasemalt karistatud ka üldkasuliku tööga. Samas andis B.K maakohtu istungil selgitusi, et ta ei saa üldkasulikku tööd teha, kuna ta käib tööl ja teenib lisaraha, aidates sõpra ehitusel. Kuivõrd üldkasuliku töö määramiseks on nõutab isiku nõusolek, ei saa B.K-le mõistetavat karistust üldkasuliku tööga asendada. Lisaks leidis kohus, et kuna eelmisel korral aresti asendamisel üldkasuliku tööga ei ole B.K -le soovitud mõju avaldanud, ei ole samalaadse või kergema karistuse mõistmine talle põhjendatud. Maakohus asus seisukohale, et B.K süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi B.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, ei olnud tema kahetsus kohtu hinnangul siiras. Kohus leidis, et isik, kes korduvalt paneb toime samaliigilisi väärtegusid ega suuda eelnevatest karistustest õppust võtta ja esitab kohtus ennastõigustavaid vabandusi, ei saa oma tegu siiralt kahetseda. Kohtu hinnangul on B.K avaldatud vabandus kantud soovist saada kergem karistus. Ka süü tunnistamine oli kohtu hinnangul tingitud pigem n -ö väljapääsmatust olukorrast. 2 4-18-240 Eeltoodust tulenevalt hindas kohus B.K süüd alla keskmise jäävaks. Kuivõrd B.K on varasemalt karistatud nii rahatrahvide kui üldkasuliku tööga, ei pidanud kohus võimalikuks mõista talle kergemaliigilist karistust ning pidas põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks 6-päevase aresti. Tulenevalt asjaolust, et B.K on tiheda graafikuga töö määras kohus, et B.K tuleb talle mõistetud arest kanda kahe päeva kaupa. Aresti ärakandmise tähtajaks määras maakohus
20. mai
22. B.K esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub talle otsusega mõistetud arest asendada rahatrahvi või üldkasuliku tööga. B.K põhjendab oma taotlust tiheda töögraafiku ja elukoha ümberehituse vajadusega. Ta selgitab, et tal on nädalas vaid üksikud vabad päevad ning äsja soetatud suvila vajab ümberehitust. Tööpäevad on tal pikad, algavad varakult ega võimalda tal aresti kanda. Kokkuvõttes leiab B.K, et aresti kandmine põhjustaks töökoha kaotuse. Veel selgitab B.K , et ta on aru saanud oma veast ja eelmistest karistustest, kahetseb eelnevaid rikkumisi ning on muutnud oma ellusuhtumist ja teinud oma tegudest järeldused. Ta lisab, et on tasunud trahvid ja lubab teha kõik, et selline olukord enam ei korduks. Praegu jääb pere autot kasutama tema elukaaslane. Juhilubasid asub ta tegema pärast seda, kui karistused kantud. B.K kordab veel, et
23. detsembril 2018 autorooli istumine oli erandjuhus. B.K leiab, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole rahatrahv sobiv karistusliik, kuigi tal on eelnevad rahatrahvid tasutud ja neid pole olnud palju. Arest on Riigikohtu praktika kohaselt viimane võimalik meede. B.K hinnangul pole maakohtu mõistetud karistus proportsionaalne, kuna antud olukorras aresti mõistmine võib viia töökoha kaotuseni ja perekonnaga seotud kahjulike tagajärgedeni. B.K kinnitab, et ta on teadlik, et järgmine juhtimisõiguseta juhtimine toob talle kaasa kriminaalvastutuse KarS § 4231 järgi, mistõttu on uute rikkumiste toimepanemine välistatud. Sellest tulenevalt puudub ka vajadus teda karistada raskemalt kui rahatrahviga.
24. Ringkonnakohtu
25. märtsi 2018 istungil osales menetlusalune isik B.K , kes jäi oma apellatsiooni juurde. Kohtu küsimustele töö ja töö graafiku kohta selgitas B.K , et töötab XXX, kus viimasel kahel kuul on töögraafik olnud väga tihe, töötajatele on võimaldatud üksikud vabad päevad ning graafiku koostamisel töötajatel eriti kaasarääkimise võimalust ei ole. Ka ringkonnakohtu istungile tulemine oli B.K võimalik üksnes kokkuleppel kolleegiga. Valmisolekut teha üldkasulikku tööd, mida tal maakohtule antud selgituste kohaselt polnud võimalik teha, põhjendas B.K lisatööst (s.o sõbra abistamis est ehitustöödel) loobumisega. Selle kohta, et kaebusele lisatud maksekorralduste kohaselt oli ülekandeid teinud keegi teine, selgitas B.K asjaoluga, et tema konto oli ülekannete tegemise ajal võlgnevuste tõttu arestitud. Maksjaks oli tema vanaema, kelle kontole kanti vajalik summa raha ja seejärel maksti võlgnevused ära. 3 4-18-240 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga ning kuulanud ära menetlusaluse isiku, leiab, et maakohtu mõistetud karistuse muutmine pole põhjendatud.
27. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks karistada B.K rahatrahviga. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Maakohus pidas vajalikuks B.K karistamist just arestiga põhjusel, et ta juhtis autot juhtimisõigust omamata hoolimata sellest, et teda on samalaadsete väärtegude eest varem karistatud nii rahatrahvide kui üldkasuliku tööga. Sellest järeldas maakohus, et varasemad karistused ei ole mõjutanud B.K uut õigusrikkumist mitte toime panema. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on põhjendatud. B.K karistused ei näita, et ta paneks väärtegusid toime väga sageli, kuid samalaadseid rikkumisi on ta pannud toime pikema aja jooksul. Lisaks on viimasel ajal õiguserikkumised just sagenenud –
28. aastal on ta juhtinud mootorsõidukit vastava õiguse puudumisest hoolimata kahel korral. See koos B.K selgitusega, miks ta
29. detsembril 2017 autot juhtis, näitavad, et ikka ja jälle on ta leidnud, et vajadus autot juhtida kaalub üles asjaolu, et tal juhtimisõigus puudub. B.K on mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omata karistatud kahel korral rahalise karistusega ning ühel korral arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga. Pärast rahaliste karistustega karistamist on B.K taas kahel korral autot juhtinud, kuigi tal juhtimisõigust ei ole. Selline korduv õigusrikkumine pärast mitut rahalist karistust näitab, et rahalised karistused ei mõjutanud teda uusi rikkumisi mitte toime panema. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et B.K on rahatrahvid tasunud. Kuigi B.K on süüd tunnistanud, oma tegu kahetsenud ja kinnitanud vigade mõistmist nii maakohtu kui ringkonnakohtu istungil, ei pea ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtule seda veenvaks , kuna seni on samalaadsed õigusrikkumised jätkunud pika ajavahemiku jooksul. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult valinud karistusliigiks aresti.
30. Apellatsioonis on B.K taotlenud alternatiivselt aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus nendib, et maakohtul ei olnud võimalikki karistada B.K üldkasuliku tööga. Nimelt saab KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada aresti üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on B.K korduvalt kinnitanud, et ei pea üldkasuliku töö tegemist võimalikuks. Kuigi apellatsioonis on B.K avaldanud soovi teha üldkasulikku tööd, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust aresti üldkasuliku tööga asendada. Esiteks peab ringkonnakohus oluliseks seda, et B.K leidis maakohtus, et tal ei ole võimalik üldkasulikku tööd teha. Teiseks on oluline, et B.K -le Harju Maakohtu
31. märtsi 2017 otsusega LS § 201 lg 2 alusel mõistetud 10 -päevase aresti asendas kohus üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata pani B.K
32. aastal toime uue samalaadse väärteo.
33. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on aresti mõistes arvestanud võimalikult suures ulatuses B.K töökohustustega. Kohus määras, et arest on võimalik kanda ära ositi vähemalt 4 4-18-240 kahe päeva kaupa. Lühemateks osadeks ei olnudki kohtul võimalik mõistetud aresti jagada – KarS § 66 lg 1 näeb ette, et järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ka on kohus määranud karistuse kandmiseks suhteliselt pika tähtaja: karistus tuleb ära kanda hiljemalt
34. maiks
35. Seega andis maakohus kuuepäevase aresti kandmiseks aega kolm kuud otsuse tegemisest. Sellega on maakohus andnud B.K -le võimaluse leida endale sobivaimad ajad karistuse kandmiseks. Seega ei takista karistuse kandmist see, et B.K väitel on tal nädalalõpud ehk kaks päeva korraga harva vabad. Apellatsiooni kohaselt on B.K vabadel nädalalõppudel hõivatud ehitustöödega oma maja juures. Soovi oma maja ehitusega tegeleda ei saa kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi pidada asjaoluks, mis annaks alust karistuse muutmiseks. Karistus kujutabki endast isiku õiguste piiramist toimepandud süüteo eest ja selle kandmine peabki tekitama süüdlasele mingeid ebamugavusi.
36. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p -le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. 5