lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt
§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 10.03.
lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli pohiosas muu hulgas väärteo luhike ̈ ̃ kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse
näeb ette, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus ning paring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele, sealjuures peab märkest nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Toimides tõendi kogumiseks tehtava menetlustoimingu tegemisel selliselt, et toimingu tegemine on hoitud menetlussubjekti eest saladuses, eesmärgiga varjata andmetöötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest, vastab toiming KrMS § 1261 sisustatud jälitustoimingu mõistele.
Ka juhul, kui kohus leiab, et sellisel viisil kogutud tõendi kogumine ei ole vastuolus
§’ga 32, tuleb siiski hinnata tõendi lubatavust käesolevas menetluses, Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega KrMS §-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. 2.
Väärteoasja otstarbekuse kaalutlusel lõpetades tuleb lähtuda kriminaalmenetluso ̃igusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. 2.
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Esitatud kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud, et otsuses toodud teo toimepanemise koht erineb väärteoprotokollile märgitud kohast, milleks on Pärnu mnt. Kaebuse esitaja seisukoha kohaselt tuleb võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tõlgendada isiku kasuks. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. Kohtuistungil tutvus kaebuse esitaja uuesti väärteoprotokolli ja otsusega ning möönis, et nimetatud dokumentides erinevusi ei ole muus osas kui, et väärteoprotokollis on märgitud ka liikumise suund, kuid otsuses mitte, samas väärteo toimepanemise kohad eelmärgitud menetlusdokumentides kattuvad. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik väärteo toime pannud Tallinnas, Pärnu maanteel Vineeri tn ja Magdaleena tn vahel, liikudes Magdaleena tn suunas. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et väärteo pani isik toime Pärnu mnt-l Vineeri ja Magdaleena tn vahel, Kesklinna linnaosas, Tallinnas. Seega on kohtuväline menetleja jätnud otsusesse märkimata „ “.
lg 1 p 1 kohaselt on menetlusdokumentideks kohtuvälises menetluses nii väärteoprotokoll kui ka kohtuvälise menetleja otsus.
Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse
Väärteoprotokoll on menetlusdokumendiks, mis sätestab väärteopiirid, mille raames otsus tehakse, kuid menetleja lõppotsusena saab käsitleda üksnes ja ainult väärteoasjas tehtud otsust. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 13.03.2008 otsuses nr 3-1-1-3-08, milles on märgitud ka seda, et väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht ning otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Esmalt märgib kohus, et väitega, nagu erineks väärteoprotokollis ja väärteootsuses väärteo toimepanemise aeg ega koht, ei nõustu. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on üheselt ära märgitud menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemise aeg kui ka koht ning andmed on üheselt mõistetavad ning omavahel kattuvad. Seega ei vasta tõele, et nad erinevad omavahel. Tõsi on see, et väärteootsusesse on kohtuväline menetleja jätnud märkimata, mis suunas menetlusalune isik sõidukit juhtides liikus ning kohus loeb selle märkimata jätmise 5 inimlikuks eksituseks. See aga ei too endaga kaasa kaitseõiguse rikkumist, kuivõrd muude väärteo toimepanemist tõendavate asjaolude kõrval ei ole tegemist puudusega, mis välistaks väärteoasja menetlemise või mille puhul saaks väärteoasja menetlemisel või otsuse koostamisel jaatada kohtuvälise menetleja poolset väärteomenetlusõiguse nõuete järgimata jätmist. Ammugi pole võimalik asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja on otsust tehes väljunud väärteoprotokolli piiridest. Menetlusaluse isiku taoline etteheide on otsitud, et vältida karistada saamist ning see tuleb jätta tähelepanuta. Väärteo toimepanemise koha väga täpne määratlemine ja liikumise suund võivad osutuda vajalikuks olukorras, kus on tegemist sellise väärteoga, mida saab toime panna vaid teatud kohas, n.t suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ajutise või alaliselt paigaldatud liiklusmärgi mõjualas, peatumise või parkimise keelu rikkumine kindlas kohas asetseva liiklusmärgi mõjualas, erinevad fooritsüklid jne. Sellisel juhul võib liikumise suunal olla tähendus, kuivõrd vastassuunas liikudes ei pruugi mõni piirang või keeld kehtestatud olla ja siis oleks liikumise suunal väärteo toimepanemise koha osas oluline tähendus. Käesoleval juhul süüdistatakse menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.t menetlusalusel isikul oli keelatud sõidukit juhtida, sõltumata sellest, kus see aset leidis ja millises suunas ta sõitis. Seega piisanuks väärteo toimepanemise kohana ka tänava nimetuse märkimisest, kuivõrd inkrimineeritud väärtegu ei ole teospetsiifiline, vaid kõige elementaarsema keelu rikkumine. Menetlusaluse isiku hinnangul seisneb kohtuvälise menetleja käitumises veel teinegi rikkumine. Nimelt nähtub väärteoprotokollist, et menetlustoimingu tegemist ei ole järgitud tõendite kogumise nõudeid ning rikutud on
Kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku suhtes kogutud tõendeid selliselt, et tõendi kogumiseks tehtava toimingu tegemine on hoitud menetlussubjekti eest saladuses ning selle eesmärgiks on olnud varjata andmetöötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest ning see vastab KrMS § 1261 jälitustoimingu mõistele.
Kohtuvälise menetleja tehtud otsuses on märgitud, et menetlus käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumise ning et väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh liiklusregistri andmetega. Kaebuse koostaja hinnangul on rikutud
nõudeid, mille kohaselt tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele, kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Menetlusaluse isiku väitel vastavat märget tehtud pole ja lisaks on tema kohta kogutud tõendeid varjatult, mis tähendab, et tema suhtes on teostatud jälitustoimingut, mis on väärteomenetluses keelatud. Seejuures selgitas kaebuse esitaja kohtuistungil, et temalt küsiti kinnipidamise järgselt dokumenti ja tuvastati, et tal juhtimisõigus puudus. Seega kontrolliti tema andmeid liiklusregistrist tema enda juuresolekul. Seejuures selgitas kaebuse esitaja ka seda, et ta ei käinud kohtuvälise menetleja juures väärteoasja materjalidega tutvumas. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud
sätestatut.
näeb ette, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele ning märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Antud sättest nähtub sõnaselgelt, et märke tegemise kohustus on ainult väärteoprotokolli ja kiirmenetluse otsuse puhul, aga mitte üldmenetluses tehtud otsuse puhul. Seega ei pea märget olema tehtud antud juhul kohtuvälise menetleja otsusele. Samuti leiab kohus, et käesoleval juhul ei olnud vajalik antud märget teha ka väärteoprotokollile. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses viide
viitab seaduseelnõu seletuskirja kohaselt sellele, et antud sätte loomise eesmärgiks oli reguleerida olukorda, kus menetleja tugineb registris olevatele andmetele, aga ei lisa väärteotoimikusse sellest registrist tehtud väljatrükki. Liiklusregistri andmetel on õiguslik tähendus. Ka päring nende andmete kohta on korratav. 6 Seega ei oleks vajalik teha nende kohta ka eraldi väljatrükki. Vajadusel on võimalik kaebemenetluses kohtus registriandmeid esitleda või teha väljatrükk, mida ka antud juhul on tehtud. Käesoleval juhul on aga väärteoasja materjalide juurde lisatud I.H kohta Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtuvad
Kohus peab menetlusalusele isikule vajalikuks selgitada sedagi, et isikul oli õigus ja võimalus minna kohtuvälise menetleja juurde ning tutvuda väärteoasjas kogutud tõenditega (sh Maanteeameti liiklusregistri päringu väljatrükiga) ning juba see asjaolu kinnitab, et käesoleval juhul ei ole tõendeid kogutud jälitustoimingutega. Menetlusalusele isikule allkirja vastu kätte antud väärteoprotokolli pöördel on üheselt arusaadavalt märgitud, et tal on õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga. Menetlusalusele isikule on tutvustatud ka tema õigusi, mille kohta on menetlusalune isik andnud ka oma allkirja, millega on ta tõestanud, et talle on neid selgitatud. Kui menetlusalune isik jätab oma õiguse realiseerimata, ei saa seda tegematajätmist omistada kohtuvälisele menetlejale. Samuti ei liigitu Maanteeameti liiklusregistri päringu väljatrükk ühegi kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud jälitustoimingu alla nagu väidab kaebuse koostaja. Väärteo toimepanemise tõendiks saavad olla riikliku registri andmed, kuivõrd need omavad õiguslikku tähendust. Vajadusel on menetlusalusel isikul võimalik teha päring liiklusregistrisse ise, sisestades kas oma isikukoodi või siis kasutades oma id-kaarti ja sisenedes Maanteeameti kodulehele või vajadusel saada riikliku registri andmete väljatrükk väärtegu menetlenud kohtuvälise menetleja käest. Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. LS § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse I.H-le ette mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, siis analüüsib kohus, kas I.H on 28.12.2019 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et I.H tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena ilma juhtimisõiguseta isiku poolt põhjusel, et isik on rikkunud LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, kuivõrd isikul puudus vastava kategooria juhtimise õigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole I.H kehtivad juhilubasid. Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt I.H seisuga 14.01.2020 juhtimisõigus puudus. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seda asjaolu ei lükka ümber ka väide, et isikul võisid „juhiload olla tegemisel, kuid käevigastuse tõttu jäid pooleli“. Niikaua kuni isikule ei ole vastava kategooria juhtimisõigust omistatud ja seda ettenähtud korras registrisse kantud, puudub isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluse pooled vaidlustanud, et I.H juhtis 28.12.2019 kell 15:28 mootorsõidukit xxx reg.märgiga xxx Tallinnas Pärnu mnt-l Vineeri tn ja Magdaleena tn vahel. Sealjuures ei olnud sel ajahetkel I.H aga vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. 7 Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et I.H on täitnud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu ehk juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, kuid sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgiga teostada süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub, s.o kavatsetult ning menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud
Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kelle puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik
p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. LS § 201 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o kuni 800 eurot või aresti kuni 30 päeva. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks
Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks
Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on menetlusalune isik avaldanud kahetsust menetlusaluse 8 isiku ülekuulamise protokollis. K aebuses asendus kahetsus aga etteheidetega kohtuvälises menetluses tehtud otsusele ja otsitud menetlusõiguse normide rikkumisele. Samuti on menetlusalune isik enda esitatud kaebuses palunud arvesse võtta asjaolu, et ta on teinud kohtuvälise menetleja ametnikega igakülgset koostööd süüasja lahendamisel ning samuti on tema meelest karistust kergendavaks asjaoluks süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Kohus peab igakülgsesse koostöösse puutuvalt vajalikuks märkida, et tegemist ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 kergendava asjaoluga. Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd süüteo asjaolusid väljaselgitava menetlejaga, kaasabi kaasosaliste vastu tõendite kogumisel või nende menetlejale paljastamisel vms. Käesoleval juhul peeti aga menetlusalune isik kinni ja tuvastati, et isikul puudub juhtimisõigus. Kuivõrd süüteo toimepanemise tuvastas politsei kasutades selleks enda käsutuses olevaid andmebaase, ei olnud vajadust kasutada tal süüteo toimepanijat tõendite kogumisel ega muu sarnase jaoks ning menetlusaluse isiku süü tunnistamine ei ole vaadeldav süüteo avastamisele kaasaaitamisena ning sellel ei ole asjas mingit tähtsust. Tegemist on registripäringu tulemusena tuvastatud faktilise asjaoluga, mida ei ole võimalik muuta ega mõjutada. Seejuures on menetlusalusel isikul õigus ütlusi anda, kuid selleks puudub tal kohustus. Samuti ei ole käesoleva juhtumi puhul tegemist ka kahjulike tagajärgede ärahoidmisega, kuivõrd tagajärgi ei ole tekkinud ega olekski saanud tekkida, ehk puudub situatsioon ning menetlusaluse isiku kindel käitumine, mis kahjuliku tagajärje tekkimise saanuks esile kutsuda ja puudub ka menetlusaluse isiku olukorrale vastav kahjulikku tagajärge ära hoidev käitumine. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks kahetsusega arvestada vaid kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil avaldatud kahetsuse osas. Seejuures on aga kohtuväline menetleja otsuse koostamisel kahetsusega juba arvestanud ja kohus ei saa sama asjaolu korduvalt arvestada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused süütegude toimepanemise eest, siis saab karistuse määrata ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja arvestatud on ka kergendava asjaoluga. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures võib mootorsõiduki juhina liikluses osaleda vaid isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kaebuse esitajal see õigus puudus. Kuigi kaebuse esitaja on õigustanud end sellega, et tal oli juhilubade tegemine pooleli, leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole pädev oma sõiduoskusele hinnangut andma, kuivõrd seda teeb vastava koolituse saanud eksamineerija ja selleks, et juhina liikluses osaleda, peab kaebuse esitaja ka oma sõiduoskusi ja liiklusalaseid teadmisi tõestama selleks ettenähtud korras, mille järgselt võidakse talle omistada ka juhtimisõigus. Isegi kui menetlusalune isik tõepoolest astus samme juhtimisõiguse saamiseks, ei välista see tema teo õigusvastasust, kuna teo toimepanemise ajal isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus puudus. Senikaua, kuni tal see õigus puudub, puudub tal ka õigus selle kategooria mootorsõiduki juhina liikluses osaleda. Seega kui liikluses peetakse kinni ja karistatakse isikuid, kes osalevad liikluses juhina selleks õigust omamata, tagatakse ka teiste liiklejate turvatunnet, millega tagatakse ka liikluskord. Käesoleval juhul teadis kaebuse esitaja, et tal juhtimisõigus puudub nagu ka seda, et selline käitumine on karistatav, mistõttu juhina liikluses osaledes seadis ta ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid, eirates seejuures teadlikult kõige elementaarsemat liiklusseaduses sätestatud keeldu ning pidi arvestama ka sellega, et keelu rikkumisele järgneb karistus. Seega, arvestades kaebuse esitaja keskmist süüd, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, siis on määratud karistuse määr ettenähtud 9 sanktsiooni keskmise määra lähedases määras täielikult põhjendatud ning kohus ei pea võimalikuks seda vähendada. Kaebuse esitaja on alternatiivina taotletud menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel
Kohus peab vajalikuks märkida, et menetleja võib
lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetada kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu arvates ei ole kaebuse esitajale inkrimineeritud süüteo puhul tegemist süüteoga, milles süüdlase süü ei ole suur. Tegemist on väärteoga, mille toimepanemise eest on lisaks võimaliku rahatrahvi kõrval karistusena ette nähtud ka arest. Seega ei saa olla tegemist väärteoga, mille toimepanemisel ei oleks süü suur. Puutuvalt teise alternatiivi, s.o avaliku huvi puudumisse väärteomenetluse jätkamiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et menetluse lõpetamiseks peavad esinema kaks asjaolu üheaegselt, s.t süü ei saa olla suur ja avalik huvi menetluse jätkamiseks peab puuduma. Kaebuse esitajale süüks arvatud teo puhul ei saa aga kuidagi asuda seisukohale, et avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks puuduks. Vastupidi, tegemist on massiliselt toime pandava süüteoga, mille süstemaatilise toimepanemise eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus KarS § 4231 järgi. Seega esineb avalik menetlushuvi isiku karistamiseks, sest väärtegu on toime pandud elusfääris, milles tuleb enda ja teiste turvalisuse tagamiseks kehtestatud reeglitest rangelt kinni pidada. Menetlusalune isik oli teadlik enda keelatud tegevusest, kuid sellele vaatamata eiras liiklusreegleid tahtlikult. Juhtimisõiguse saamise soov või juhtimisõiguse taotlemise katkemine käevigastuse tõttu ei ole argument, mis põhjendaks väärteomenetluse lõpetamist. Seega on sellise süüteo menetlemiseks avalik menetlushuvi oluliselt suurem kui mõne teise liiklusalase väärteo puhul, mistõttu puuduvad igasugused alused väärteomenetluse lõpetamiseks
Lisaks on kaebuse esitaja palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik korraga rahatrahvi täies ulatuses tasuda. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, s.t kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Vastupidi, kohtuväline menetleja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja on äriühingu juhatuse liige ja reklaamib ennast fotograafina, mis viitab töisele tegevusele ja sissetulekule. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt ei ole aga tema põhiline töövahend, ehk kaamera töökorras ja seetõttu ei ole tal võimalik sissetulekut saada. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud ning ta palub võimaldada selle tasumist ositi. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades trahvisumma suurust ja menetlusaluse isiku ütlusi oma majandusliku seisundi raskuse kohta, leiab kohus, et on võimalik menetlusalusel isikul siiski võimaldada trahv tasuda 10 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise tähtaja osas otsus tühistada ja muuta ning uue otsusega määrata rahatrahvi tasumine ositi. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.