Kriminaalasi 1-13-4185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-4185 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi R.T süüdistuses KarS § 169 järgi Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav , isikukood: XXX, elukoht: Xxx, EV R.T kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta. Varem karistatud kriminaalkorras 2-l korral, viimati – 08.09.2011 Harju Maakohtu otsusega KarS § 169 järgi vangistusega 4 kuud, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel, liitkaristusena vangistusega 7 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud. ÜKT tehtud. Alates 02.08.2012 tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Kersti Põld Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON KarS § 169 järgi ning mõista Süüdi tunnistada R.T talle karistuseks 6 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise aeg. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175; § 179; § 180 alusel välja mõista R.T-lt menetluskulud: sundraha 480 eurot, kaitsjatasu 237,60 eurot ja koopiate kulu 0,45 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-13-4185, sundraha ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg.1, 2, 3 p.2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 03.
- 2013.a. Asjaolud ja menetluse käik: Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et R.T olles kohustatud vastavalt Harju Maakohtu 30.01.2008 otsusele tsiviilasjas nr 2-07-7375 alates 08.03.2006 maksma igakuiselt Xxxkasuks elatusraha 148,15 eurot (2318 krooni) oma poja Xxx(sündinud xxx) ülalpidamiseks kuni viimase täisealiseks saamiseni, alates 2011 septembrist kuni käesoleva ajani hoidub kuritahtlikult kõrvale temale kohtu poolt pandud elatusraha maksmise kohustusest. Nimelt jättis pikema aja vältel määratud elatusraha maksmata. R.T on nimetatud perioodi jooksul maksnud elatusraha 2012 aastal ühel korral. Olles töövõimeline isik ei ole aktiivselt tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel. 2012 aastal oli töötuna arvel Eesti Töötukassas 3 kuud. Töötades mitteametlikult on olnud sissetulekuid, kuid elatusraha maksnud ei ole, mistõttu elatusraha võlgnevus 2013 märtsi seisuga on 14 742,46 eurot. Seega pani R.T toime kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisel, so KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kaitsja seisukoht: Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendamata, kuna pole leidnud tõendamist, et R.T oleks jätnud elatise maksmata kuritahtlikult. R.T tegevus täidab küll objektiivse koosseisu tunnuse – elatise mittemaksmise, kuid tema tegevuses puudub kuritahtlikkus ning täidetud ei ole ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Ei ole tõendatud tahtlust lapse ülalpidamiseks elatist kuritahtlikult mitte maksta. Kui R.T on olnud sissetulek, siis on ta 2 oma elatise tasumise kohustust täitnud. Samuti puudus ja puudub R.T vara, mida ta pidanuks kasutama lapsele elatise maksmiseks. Vaesuse eest ei ole alust süüdistatavat kriminaalkorras karistada. Süüdistatav R. T oma süüd ei tunnistanud, kohtus enda ülekuulamist ei soovinud. R.T jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning nõustus asja arutamisega lühimenetluses. Täpsustavalt R.T möönis, et ei ole elatist maksnud, kuid selgitas ka, et alates 2011.a tekkis töövõimetus, ta jäi haiguslehele, kui tööleping lõppes, siis ravis end ise. Siiani tarvitab ravimeid, probleemid on seoses liigestega. Tal on olemas mingi sissetulek, kõht on täis, kuid nii suurt summat ei ole kuskilt võtta. Maksis elatist ühe korra –
- a aprillis. Last ei ole näinud ning ei saa ka tema kasvatamisel osaleda, kuigi tahaks. Praegu ta töötab, kuid teeb tööd, mis ei mõju liigestele, eeldatavasti peaks käesoleval kuul palka saama 700 eurot. Elatist saaks maksta vastavalt sellele, kui palju ta teenib. Suvel saab kindlasti maksta 140 eurot kuus. Kohus uuris järgnevaid tõendeid: Kannatanu Xxx avaldus koos lisaga /tl 2-4/, millest nähtub, et süüdistatav on kuritahtlikult kõrvale hoidnud süüdistuses nimetatud perioodi jooksul elatusraha maksmisest. Harju MK 30.01.2008 otsusega mõisteti kannatanu kasuks elatis poja Xxx ülalpidamiseks 148,15 eurot kuus alates 08.03.2006, võlgnevus seisuga 30.04.2012 on 13 112,81 eurot. lisatud õiend täitemenetluse käigu kohta, mille kohaselt R.T hoiab täitemenetlusest kõrvale. Kokku on kohtutäituri konto vahendusel tasutud 5 korral 661 eurot. 08.09.2011.a kohtuotsusest nähtub, et R.T on KarS § 169 alusel süüdi tunnistatud. Kannatanu Xxx ütlused koos lisadega /tl 7-15/. Tõendab kannatanu avalduses sisalduvat ning lisadena on kannatanu välja toonud kriminaalkohtu ja tsiviilkohtu otsused, mille kohaselt on süüdistatav kohustatud elatusraha maksma ning ei ole seda siiani teinud. Võlg on 13 112,81 eurot. R.T ei ole ka lapsele kingitusi teinud, kannatanu kasvatab last üksinda. Avaldusele lisatud ka 10.02.2010 Harju Maakohtu otsus, mille kohaselt on R.T KarS § 169 alusel süüdi tunnistatud. R.T kahtlustatavana antud ütlused /tl 16-18/, millest nähtub, et süüdistatav ei leia, et on toime pannud süüdistuses nimetatud kuriteo, kuid annab ütlusi asjaolude kohta, et ei ole elatusraha maksnud ning kirjeldab mittemaksmise põhjuseid. Selgitas, et last toetas oma võimaluste piires. Alates 2001 kuni 2010 tal ei ole olnud põhitöökohta. Kaks korda on Xxx pöördunud politseisse, R.T suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. 10.02.2010 ja 08.09.2011 karistati teda kriminaalkorras elatusraha mittemaksmise eest. Peale esimest karistust maksis elatusraha tööandja kaudu, töötas seal üheksa kuud. Seejärel jäi uuesti töötuks ning ei olnud võimeline elatusraha maksma. Juulis 2012 sai töökoha Soomes. Tegeles juhutöödega. Muidu oli tema sissetulek umbes 200 eurot kuus. Kinnisvara ega autosid tal ei ole. Tahtlikult ei hoia maksmisest kõrvale. Vastus teabepäringule /tl 43-44/, mis tõendab, millise perioodi jooksul on süüdistatav süüdistuses nimetatud perioodi jooksul olnud Eesti töötukassas arvel. Oli arvel 21.02.17.05.2012, 25.10.-24.11.2010, 21.12.2009-25.09.2010, 06.06.-06.07.
- R.T-le ei makstud töötuna arvelolekute ajal töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Vastuse koostamise ajal (15.08.2012) ei ole R.T töötuna ega tööotsijana arvel. Õiend täitemenetluse käigu kohta /tl 61/, mis tõendab, mis seisus on täitemenetlus ning kui suur on tekkinud võlg tingituna elatusraha mittemaksmisest. Nõude tasumata jääk 2013.a märtsi lõpu seisuga on 14 742,46 eurot. Kohtu järeldused: 3 Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava ning kannatanu antud ütlusi, asub järgmisele seisukohale. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et R.T ei oleks maksnud elatist oma alaealisele lapsele. Ülalpidamiskohustuse rikkumist R.T ka ise ei eitanud, kuid ta on kinnitanud, et see ei olnud kuritahtlik. Võimaluse piires on maksnud. Vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-92-01; 3-1-1-95-03 on ülalpidamiskohustuse rikkumine kuritahtlik, kui elatusraha ei maksta pikema ajal jooksul. Pikemaajaline maksmata jätmine võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või on nt. aastate jooksul makstud elatist üksnes mõnel kuul. Perekonnaseaduse § 102 lg.2 sätestab kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine ja nimelt Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt (Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. R.T-lt mõisteti elatusraha välja Harju Maakohtu 30.01.2008.a. otsusega. Isegi kui eeldada, et enne nimetatud otsuse jõustumist R.T ei olnud kohustatud elatusraha maksma, siis kindlalt tekkis see kohtuotsuse jõustamisega 2008.a., kuid sellest ajaperioodist kuni käesoleva ajani pole oma kohustust täitnud. Seega KarS§ 169 sätestatud kuriteo toimepanemine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist (enda ja oma vara asukoha varjamist, elukoha sagedast vahetamist eesmärgiga takistada elatusraha reaalset sissenõudmist jne.). Kuriteo objektiivse külje võib süüdlane realiseerida ka tegevusetuse teel ning kohus leiab, et selliselt on ka R.T poolt KarS§ 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu tõendamist leidnud. Harju Maakohtu 30.01.2008.a. kohtuotsusega mõisteti R.T-lt välja elatusraha igakuiselt 2318 krooni kuus, see on 148,15 eurot. Seda kohustust ei ole R.T asunud täitma vaatamata sellele, et tal on laekumised AS-ilt XXX, Eesti Haigekassa poolt makstava hüvitise näol, laekumised nähtuvad Swedbank AS kontoväljavõtetelt. Seda, et tal ei olnud tahtlust asuda maksma tõendab ka Xxx pöördumine kohtutäituri poole ja 28.04.2008.a. algatas kohtutäitur Harju Maakohtu otsuse alusel täitemenetluse, mille tulemusena õnnestus kannatanul 20112012.aastal R.T-lt kohtutäituri vahendusel saada viie makse näol 661 eurot. 28.03.2013.a. seisuga oli R.T võlgnevus 14 742,46 eurot. Töötukassas on R.T arvel olnud 21.02.-17.05.2012, 25.10.-24.11.2010, 21.12.200925.09.2010, 06.06.-06.07.
- R.T-le ei makstud töötuna arvelolekute ajal töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. R.T sõnul tema tervislik seisund ei võimalda teha igasugust tööd, ta on otsinud iseseisvalt tööd, aga ei ole seda leidnud. Tema sõnul tekkis töövõimetus 2011.aastast, jäi haiguslehele, kuid seda ei olnud mõtet pikendada. Korra nädalas käib tööl. Kui tööleping lõppes, ravis end ise edasi, siiani tarvitab rohtusid. Tal on probleeme liigestega – tööd saab teha nii palju, kui käed lubavad. Tal on olemas mingi sissetulek, et kõht oleks täis, kuid nii suurt summat ei ole kusagilt võtta, kommunaalmakseid jõuab tasuda. Kohtu hinnangul on R.T väide tema töövõimetuse kohta paljasõnaline, ta ei ole seda tõendanud, toimikusse ei ole lisatud ühtegi arstitõendit. Küll nähtub kohtutoimikust, et seisuga 16.08.2012.a ei maksta R.T-le pensioni ega muid riiklikke toetusi. R.T 4 Swedbanki kontväljavõttel on näha, et perioodil 2011-2012 on ta saanud sissetulekut, sellest on kohtutäituri vahendusel jõudnud kannatanuni viiel korral kokku 661 eurot. Järele jäänud summa on R.T järjepidevalt oma kontolt välja võtnud. Ta on suutnud hankida sissetulekut oma tarbeks – on maksnud kommunaalarveid, samuti endale ostnud toitu, süüdistatav on töötanud mitteametlikult, kuid elatusraha maksnud ei ole. Varasemalt on R.T lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest süüdi mõistetud kahel korral. Nimetatud loetelu pigem kinnitab kohtu jaoks veenvalt, et R.T puudus igasugune soov ja tahtmine nimetatud laekumistest tasuda kas või osaliselt oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Vanem on kohustatud ülal pidama oma last kõikidest sissetulekutest või vara näol, mis tal on olemas. R.T sõnul on ta võimeline tegema ainult teatud liiki tööd seoses oma tervisega, kuid ta on võimeline töötama. Kui vaadata Töötukassa kodulehte ( www.tootukassa.ee), siis seal nähtuvalt on üle 1400 tööpakkumise ning ei ole eluliselt usutav, et R.T ei ole aastate vältel leidnud endale mitte mingisugust tööd, mis ei koormaks tema väidetavalt haigeid liigeseid ning ei oleks seotud füüsilise tegevusega. Kohus rõhutab ka siinkohal asjaolu, et elatusraha mittemaksmine ei oleks kindlasti kuritahtlik, kui R.T oleks oma sissetulekutest kas või mingigi osa tasunud, kuid ta on tasumist ignoreerinud täielikult. Seda, et tegelikkuses tal mingid vahendid elatusraha maksmiseks on olemas, kinnitas ka R.T ise istungil, väites, et tal on olemas mingi sissetulek, mis võimaldab ära elada, kuid nii suuri summasid, et maksta elatusraha, ei ole tal kuskilt võtta. R.T poolt öeldu kinnitab aga, et ta on võimeline täitma ülalpidamiskohustust, kuid jätnud sellel siiani täitmata. Vanem peab ülalpidamiskohustust täitma, kasutades kogu oma vara. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et R.T perioodil, mil ta süstemaatiliselt ei maksnud lapsele elatist, olid mingid sissetulekud. Olukorras, kus temalt oli välja mõistetud elatis, mida ta ei olnud nõuetekohaselt tasunud, pidanuks R.T ka osa kas või mitteametlikest sissetulekutest kasutama ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et R.T teos puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja R.T on toime pannud KarS§ 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milline seisneb igakuise elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena, arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. R.T on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral KarS §169 järgi, tema vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Võttes arvesse, et R.T sissetulekud on minimaalsed ning võlgnevus elatusrahade näol väga suur, ei näe kohus võimalust karistada R.T rahalise karistusega, läbi mille tema rahaline olukord muutuks veel keerulisemaks. Seega tuleb tal mõista karistus, milline on seotud vabaduse piiramisega, kuid arvestades, et tegemist on varem sarnaste kuritegude toimepanemise eest karistatud isikuga. Kohus peab vajalikuks mõista isikule reaalne lühiajaline vangistus, kuivõrd varasemad karistused ei ole tulemusi andnud. Esmalt, s.o 10.02.2010.a Harju Maakohtu otsusega on isikule kohaldatud tingimisi katseaega koos käitumiskontrollile 5 allutamisega, seejärel on mõistetud 08.09.2011 Harju Maakohtu otsusega liitkaristus vangistuse näol, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Vaatamata eelnevatele mõjutusvahenditele on R.T jätkanud oma pahatahtlikku käitumist – ta hoiab jätkuvalt kuritahtlikult kõrvale oma alaealisele lapsele elatusraha maksmisest. Kohus juhindub KrMS § 238; § 313; § 315 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 6