← Eesti

4-19-2344/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. oktoober 2019 4-19-2344 Juhan Sarv Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus R.R-ile (isikukood XXX) asenduskaristuse kohaldamiseks Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. oktoobri
  3. a määrus R.R Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri
  7. jaanuari
  8. a otsusega väärteoasjas nr 2590,15,005140 karistati R.R liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 12 trahviühikut summas 48 eurot eurot. Otsus jõustus
  9. veebruaril
  10. aprillil 2019 esitas PPA Ida prefektuur Viru Maakohtule avalduse R.R-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Avalduse kohaselt on R.R trahvisummast tasunud 37 eurosenti. Täitemenetluses ei ole temalt õnnestunud rahatrahvi sisse nõuda. Avaldusele on lisatud Rakvere kohtutäitur Raigo Pärsi teatis täitmise võimatuse kohta. Teatise kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu. Võlgnikul puudub ametlik töökoht. Tema sissetulekuks on pension, mida ei saa selle väiksuse tõttu arestida. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestidud, kuid neil ei ole piisavalt raha.
  11. Viru Maakohtus
  12. augustil 2019 toimunud kohtuistungil, kus arutati kohtuvälise menetleja avaldust rahatrahvi asendamiseks, avaldas R.R, et ta on maksejõuetu ja tema sissetulekuks on pension. Üldkasulikku töö tegemise võimaluse kohta märkis ta, et tema tervis on vilets ning pigem kannaks ta aresti. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Viru Maakohus rahuldas
  14. oktoobri
  15. a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas R.R-ile PPA Ida prefektuuri
  16. jaanuari
  17. a otsusega mõistetud rahatrahvi 11 trahviühiku ulatuses ehk summas 47 eurot 63 senti ühe päeva arestiga.
  18. Kohus märkis, et R.R on väärteoasjas nr 2590,15,005140 määratud rahatrahvist tasumata 47 eurot 63 senti. R.R on töötu, talle kuuluvad pangakontod on arestitud ning tema ainsaks sissetulekuks on pension, mida kohtutäitur ei saa pensioni väiksuse tõttu arestida. Eeltoodust tulenevalt ei ole perspektiivi, et R.R tasuks trahvi mõistliku aja jooksul. Seega tuleb KarS § 72 alusel asendada rahatrahvi tasumata osa 47 eurot 63 senti ühe päeva arestiga. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  19. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.R, kes palub kohtumääruse tühistada.
  20. R.R märgib kõigepealt, et kohtumäärus on õigustühine. PPA Ida prefektuuri
  21. aprilli
  22. a taotluses paluti
  23. veebruaril 2016 määratud rahatrahvi 40 euro asendamist.
  24. jaanuaril 2016 mõistetud rahatrahvi 48 euro asendamist ei ole taotletud. 48 euro suuruse rahatrahvi osas asenduskaristuse määramine on täiesti uue karistuse väljanuputamine orjastamise eesmärgil, kuna väärteootsuse teinud ametnik teadis tema maksujõuetusest.
  25. R.R toonitab ka, et temal on 57 aastat üldstaaži: 30 aastat kodanlikus Eesti Vabariigis, 15 aastat ENSV-s, 12 aastat NSVL-s, sh 15 aastat kaevuristaaži ja 30 aastat tervist kahjustavat staaži. Järelikult pension peaks olema suurem kui 840 eurot, kuid kodanlased on selle ära röövinud ja jätnud talle sandikopikad – 393 eurot kuus. Sellest summast rahatrahvi määramine on seadusvastane, ebainimlik ja orjanduslik karistusmeede. Rahatrahvi nõue on ka aegunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebus jääb tagajärjetuks.
  27. Nõustuda ei saa R.R väitega, mille kohaselt taotleb sissenõudja PPA Ida prefektuur praeguses menetluses
  28. veebruari
  29. a lahendiga määratud rahatrahvi (40 euro) asendamist. PPA Ida prefektuuri
  30. aprilli
  31. a taotlusest ning sellele lisatud materjalidest (kohtuvälise menetleja otsusest ja kohtutäituri teatisest rahatrahvi täitmise võimatuse kohta) nähtub selgelt, et sissenõudja taotleb R.R-ile PPA Ida prefektuuri
  32. jaanuari
  33. a otsusega määratud rahatrahvi (48 euro) asendamist arestiga. Tõsi, PPA on taotluses märkinud trahvi suuruseks 40 eurot, kuid see on ilmne ebatäpsus. Samuti on väär R.R arvamus, et sissenõudja on trahviotsuse kuupäevaks märkinud
  34. veebruari
  35. Taotluses on sõnaselgelt mainitud, et rahatrahv jõustus
  36. veebruaril
  37. PPA Ida prefektuuri
  38. jaanuari
  39. a otsus jõustuski
  40. veebruaril
  41. Maakohus tuvastas õigesti, et R.R on PPA Ida prefektuuri
  42. jaanuari
  43. a otsusega mõistetud rahatrahvist tasunud üksnes 37 eurosenti ja tasumata on 47 eurot 63 senti. Vara, millele sissenõuet pöörata, T. Veermaal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused, mis tulenevad KarS § 72 lg-st 1, täidetud. 2

(3)
  1. Tasumata trahviosa asendas esimese astme kohus põhjendatult arestiga. R.R on rahatrahvi tasumiseks olnud aega enam kui kolm ja pool aastat. Tartu Maakohtu
  2. augusti
  3. a istungil ja ka määruskaebuses väljendas R.R selgelt, et rahatrahvi tal võimalik tasuda ei ole ning tema hinnangul ei ole rahatrahvi mõistmine ja sissenõudmine tema väikese sissetuleku tõttu üldse põhjendatud. Ehk siis on selge, et rahatrahvi sissenõudmine R.R-ilt ei ole võimalik ning otstarbekas on asendada tasumata trahviosa arestiga.
  4. Olgu ka märgitud, et antud juhul ei saanud maakohus ega saa ka ringkonnakohus vaagida KarS § 72 lg-s 1 toodud alternatiivset võimalust asendada R.R rahatrahv üldkasuliku tööga. Kõnealust alternatiivi saab kohaldada vaid isiku nõusolekul, kuid R.R on maakohtu istungil kohtule vastanud, et tervisest tulenevalt ta üldkasulikku tööd ei teeks ja pigem kannaks aresti. Seda, et tervis takistaks aresti kandmist R.R ei maininud. Samuti tuleb silmas pidada, et R.R tuleb arestikambris veeta vaid üks päev.
  5. Viimaseks käsitleb ringkonnakohus R.R väidet, mille kohaselt on tema rahatrahvi sissenõue aegunud. Nii see ei ole. Otsuse täitmise aegumise sätestab KarS § 82, mille neljanda lõike kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui seda ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Käesolevas asjas ei ole märgitud aegumistähtaeg veel käes, kuna PPA Ida prefektuuri
  6. jaanuari
  7. a otsus jõustus
  8. veebruaril
  9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a määruse muutmata ja R.R määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.