lg 1, § 183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 1 vangistust 1 aasta Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsusega nr 1-18-550 mõistetud ärakandmata 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõisteti B.A-le liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 päev vangistust. Ärakandmata karistuseks on 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks otsustati lugeda B.A poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 04.01.
lg 2 p 2 mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 2-1 - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 9 - alluda elektroonilise valve tingimustele, elektroonilise valve pikkuseks 5 kuud;
Viru vangla muusikaterapeut A P esitas kohtule oma arvamuse B.A kohta ning toetab B.A ennetähtaegset vabanemist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta B.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta B.A ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 22.04.2021 kohtuistungil avaldas B.A, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on kindel, et ei hakka tarvitama narkootikume. Ta suudab mitte panna kuritegusid toime. Temale on toeks muusika, tüdrukusõber ja perekond. Täidab kõik kohtu poolt määratud nõudeid. Vabanemisel soovib minna xxx, läbida 10-kuulise raviprogrammi, panna ennast Töötukassasse arvele. Kaitsja palub vabastada B.A karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. B.A kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. Tal on juba kolmas karistus. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et need teod, mille eest teda on karistatud, on toime pandud, kas alaealisena või vahetult pärast 18 aasta vanuseks saamist. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Ta on hõivatud tööga. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisi treening“ ja „Viha juhtimine“, muusikateraapia programmi. Nii vangla iseloomustuses kui ka sellest viimati nimetatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava käitumine on muutunud vanglas paremuse poole. Ta on hakanud analüüsima oma varasemat käitumist ja tänu resotsialiseerivatele meetmetele teinud õiged järeldused. On omandanud oskuse edaspidi oma valikuid suunata, et olla seaduskuulekas. Ta on huvitatud võlgnevuste likvideerimisest. Vabanemise korral on tal võimalus võtta ennast arvele Töötukassas. Samuti ta saab teha tööd MTÜ -s. Tal on kindel elukoht ja see elukoht xxx on eemal varasemast 2 tutvusringkonnast ja selle mõjudest. Ta on andnud nõusoleku 10-kuuline alkoholi- ja narkosõltuvusest vabanemise programmi läbimiseks. Kaitsja leidis, et käesoleval ajal on võimalik ja on otstarbekas B.A vangistusest ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu, arvestades ka prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9272 tunnistati B.A süüdi
lg 1, § 183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 2 alusel, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud vangistust 1 aasta Pärnu Maakohtu 26.01.2018 otsusega nr 1-18-550 mõistetud ärakandmata 3 aasta 4 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõisteti B.A-le liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2018, s.o 1 päev vangistust. Ärakandmata karistuseks on 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks otsustati lugeda B.A poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 04.01.2019. Pärnu Maakohtu 26.01.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-550 tunnistati B.A süüdi
lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud, millest 1 kuu vangistust kuulus koheselt ärakandmisele. Ülejäänud karistuse osa, s.o 3 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust, on jäänud tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat 6 kuud. Kohus määras B.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
Kohtuotsus on jõustunud. Riigikohus oma 28.11.2018 määruses kohtuasjas nr 1-16-2295 (p 22) sedastas, et juhul, kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (
lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (
lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda
B.A pani kriminaalasjas nr 1-18-550 toime esimese astme kuriteo ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on B.A temale mõistetud karistusajast, 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust, ära kandnud 2 aastat 2 kuud ja 22 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et B.A avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3 Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. B.A käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. B.A soovib pärast vabanemist elada MTÜ-s xxx aadressil xxx. Seal on B.A võimalus läbida 10-kuuline alkoholi-ja narkosõltuvusest taastumise programm. MTÜ tegevjuht R K kinnitas valmisolekut võtta B.A elektroonilise järelevalve kohaldamisega majutus- ja nõustamisteenusele. Eluase on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav B.A osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud, töötab xxx. Alates 07.02.2019 saab psühhiaatrilist ravi. Ta läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening õigusrikkujatele“, „Viha juhtimine“. Ta läbis programmide kinnistavad vestlused. Pärast programmi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ läbimist otsustas B.A alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Pärast programmi „Viha juhtimine“ ning programmi jätkuvestluse läbimist ta mõistis agressiivse käitumise arengufaase. Parimaks lahenduseks enda jaoks leiab olevat olukorra vältimine või olukorrast ära kõndimine. B.A osales Muusikateraapia Keskuse poolt pakutavas muusikateraapias. Positiivseks loeb kohus ka seda, et B.A on motiveeritud töötama. Vanglas on tööga hõivatud. B.A on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuulub ema, ema elukaaslane, õde, vanaema, tädid. B.A alkoholi ja narkootikumide tarvitamise tõttu olid peres problemaatilised suhted. B.A kasutas oma ema suhtes füüsilist vägivalda. Vangistuses on omavahelised suhted mingil määral paranenud. Vangistuses ta hoidub kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest ja teeb pingutusi oma käitumise parandamisel. Osaleb noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames on preemiana hea käitumise eest käinud ka kodukülastustel. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et B.A on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust 4 pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. B.A puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. B.A ei ole eriala. Tal puudub motivatsioon eriala omandada. Lõpetamata on jäänud õpinguid xxx erialal ning xxx xxx erialal. Tal puudub majanduslik toimetulekuoskus. B.A ei ole enne vangistust ametlikult töötanud, elas pereliikmete rahast. Ta soovib tulevikus kolida teise riiki, kus kanepi tarvitamine on legaalne, et tarvitada seal. B.A ei soovi alkoholist loobuda täielikult. B.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab B.A kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kannab karistust narkootilise ainete vahendamise ning varguste eest. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, grupi mõju ning riskiv ja hoolimatu elustiil. Pärnu Maakohtu 11.12.2018 otsusega on B.A tunnistatud süüdi
lg 1, § 183 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta. Süüdistuse kohaselt müüs B.A 0,5 grammi marihuaanat alaealisele isikule, andis narkootilise aine kanep väikeses koguses ebaseadusliku edasi, varastas kauplusest alkoholi. Kuna nimetatud kuriteod pani B.A toime katseaja kestel, moodustas kohus
lg 2 alusel liitkaristuse Pärnu Maakohtu 26.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega. D. Timini käitumine, kuritegude arv ja raskus, kuritegude toimepanemine katseaja kestel, näitavad tema ohtlikkust ning annavad põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Seda enam, kui B.A ei soovi täielikult alkoholist ja narkootikumidest loobuda. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust teist korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemist võib B.A puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Ta kannab karistust ka alkoholi varastamise eest. Esimest korda tarvitas alkoholi 14 aastaselt. Enne vangistust tarvitas alkoholi peaaegu iga päev. B.A oli mitme-päevaseid alkoholi tarvitamisi, esines ka mäluauke. Alkoholijoobes sooritas ta vägivaldse kuriteo. Vangistuses on B.A läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" ning programmi kinnistavad vestlused, täitis Tagasilanguse ennetamise töövihiku. Pärast programmi läbiviimist otsustas B.A alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Käesoleval ajal ei soovi täielikult alkoholi tarvitamisest loobuda, kuna arvab, et t eatav tarvitamine on tema hinnangul normaalne. B.A tarvitab kanepit 13. eluaastast, tarvitas igapäevaselt. Ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, nende hulgas on amfetamiin, LSD-d, GBL, ecstasy, kokaiin. Tarvitas spice, seeni, rahusteid (kodeiin, xanax). Kannab karistust kanepi vahendamise eest. Vangistuses on B.A läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele" ning programmi kinnistavad vestlused, täitis Tagasilanguse ennetamise töövihiku. B.A tunnistab, et tal on probleemid narkootikumide tarvitamisega, aga ta ei ole valmis narkootikumidest täielikult loobuma. Tulevikus plaanib kolida kuskile, kus kanep on legaalne. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, analüüsides isiku suhtumist sõltuvusainete tarvitamisele, tema soov jätkata alkoholi ja narkootikume tarvitamist, kohus on seisukohal, et isik võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist, mis soodustab uute kuritegude toimepanemist. 5 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, tegutseb läbimõtlematult. Sooritatud kuritegudest rääkides õigustab ta oma tegusid. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused B.A tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks B.A ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos B.A puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu B.A tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.A vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistungil osales süüdimõistetu B.A kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 135,24 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 tuleb kõnealune menetluskulu B.A-lt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja A. Suubani tasu summas 135,24 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.