1-18-9272/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-9272 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.H (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt A.H-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 31,20 eurot (sh käibemaks 5,20 eurot).
8. Mõista A.H-lt menetluskuluna välja 31,20 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. A.H tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 185 lg 1, § 183 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mille eest karistati teda ühe aastase vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu
13. jaanuari
14. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra. A.H-le mõisteti seega liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 4 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. A.H karistusaeg algas
15. jaanuaril
16. a ja lõppeb
17. juunil
18. a.
19. Viru Vangla esitas
20. aprillil
21. a Viru Maakohtule materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
22. Viru Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega jäeti A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
25. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht. Samuti toetavad lähedased. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on ta hõivatud tööga, saab psühhiaatrilist ravi ja on läbinud sotsiaalprogramme. On positiivne, et A.H on motiveeritud töötama ja hoiduma suhetest kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on osalenud ka noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames on hea käitumise eest käinud kodukülastustel. Sellest hoolimata ei ole maakohtu hinnangul tema retsidiivsusrisk siiski piisavalt madal. Tal puudub eriala ja motivatsioon seda omandada. Lõpetamata on kutseharidus. Tal puudub ka majandusliku toimetulekuoskus. Enne vangistust ta ametlikult ei töötanud, vaid elatus perekonna toest. Tulevikus soovib ta kolida välisriiki, kus kanepi tarvitamine on lubatud. Alkoholist ei soovi ta täielikult loobuda.
26. A.H omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta teistkordselt. Praegust karistust kannab narkootilise ainete käitlemise ja varguste eest. Otsuse kohaselt müüs ta alaealisele marihuaanat, andis kanepit edasi ja varastas kauplusest alkoholi. Need teod pani ta toime katseajal, mistõttu on alust arvata samalaadse käitumise kordumist. Seda enam, et ta narkootikumidest ja alkoholist loobuda ei soovi. Esmakordselt tarvitas ta alkoholi 14-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt alkoholi ja pani selle mõjul toime vägivallaga seotud kuriteo. Nagu öeldud, ta leiab, et mõningane tarvitamine on normaalne. Kanepit tarvitab ta alates 13-eluaastast. Sedagi tarvitas igapäevaselt. Ta on tarvitanud eriliigilisi narkootikume nagu spice, seened ja rahustid. Probleeme narkootikumidega tunnistab, kuid ei ole neistki valmis loobuma. Arvestades tema varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, analüüsides tema suhtumist nende tarvitamisse, on A.H puhul jätkuva tarvitamise ja seeläbi uute kuritegude oht suur. Puuduvad andmed, mille põhjal saaks väita, et tema hoiakud on vangistuses niivõrd muutunud, et kuriteo risk on oluliselt vähenenud. Ta õigustab jätkuvalt kuritegusid ja on impulsiivse käitumisega. MÄÄRUSKAEBUS
27. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.H kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
28. Maakohus on liigselt keskendunud A.H varasemale elukäigule. Tähelepanuta on jäetud tema positiivne käitumise vangistuses, kuriteoriski vähendavatest tegevustes osalemine ja nõusolek osaleda sellistes tegevustes ka edaspidiselt. Puuduvad selged põhjendused sellest, miks tema isik ja varasem elukäik kaalub üles positiivse teabe. Maakohtupoolset formaalset 2 lähenemist kinnitabki seegi, et määruse põhjendustes on viidatud kellelegi „D.T. ile“. A.H ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud psühhoterapeutilises muusikateraapias. Ta on hõivatud tööga. Vangla hinnangul on tema hoiakud ja käitumine võrreldes karistuse algusajaga paranenud. Ta analüüsib enda varasemat käitumist ja on hakanud mõistma eelneva käitumise negatiivseid tagajärgi, teadvustades edaspidise elu muutmise vajadust. Ta saab aru töötamise vajadusest ja on huvitatud võlgnevuste likvideerimisest. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on valdavalt täidetud. Järelejäänud tegevusi on võimalik ka vabaduses realiseerida. Vabanemise korral on tal võimalik MTÜ-s Lootuse küla läbida kümnekuuline alkoholi- ja narkosõltuvusele suunatud programm. Selle ajal oleks ta elektroonilise järelevalve all, mis tagaks täiendava kontrolli tema käitumise üle. Seal saaks ta eemalduda varasemast tutvusringkonnast ja maandada sõltuvusainetega seotud riske, millega ta on juba vangistuses tegelenud. Korduvkaristatus tekitab küll mõningaid kahtluseid, kuid ülejäänud asjaolud kogumis toetavad tema ennetähtaegset vabastamist, näidates tema positiivset arengut käitumises ja ellusuhtumises. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
29. Ka ringkonnakohus ei vabasta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega.
30. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A.H tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus on A.H iseloomustavaid andmeid kogumis hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.
31. A.H on 21 aastane ja on hoolimata oma võrdlemisi noorest east juba korduvalt kriminaalkorras karistatud. Toime pandud kuriteod on olnud väga eriliigilised. Teda on karistatud nii röövimise kui ka kehalise väärkohtlemise eest ning praegust vangistust kannab ta narkootikumide käitlemise eest. Esimesel korral üritati tema õiguskuulekust tagada leebemate vahenditega kui vangistus. Nimelt pidi ta vangistuses veetma üksnes ühe kuu, s.o eelvangistuses viibitud aja. Ülejäänud osa 3 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkusest vangistusest jäeti tingimisi täitmisele pööramata ja A.H allutati 3 aasta ja 6 kuu pikkusele katseajale ühes kriminaalhooldusega. Tema katseaeg algas
32. jaanuaril
33. a. Tema suhtes esitati tervelt kolm erakorralist ettekannet, millest kõikidel kordadel määrati talle täiendavaid kohustusi, sest A.H tarvitas alkoholi ja narkootikume. Lõpuks mõisteti ta Pärnu Maakohtu
34. detsembri
35. a otsusega süüdi narkootikumide käitlemises ja vargustes, missugused teod on toime pandud eelmise otsusega mõistetud katseajal. Seega isegi hirm, et katseajal toime pandud tegude eest võidakse talle moodustada võrdlemisi suur liitkaristus, ei pannud teda seadust järgima. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sugugi kindel, et praeguseks vangistuses viibitud aeg on tema vägagi kuritegelikku hoiakuid seaduskuulekuse suunas korrigeerinud ja et ta vabadusse naastes enam kuritegusid toime ei paneks.
36. Seda enam, et vabaduses võivad narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega seotud probleemid jätkuda. Vastab tõele, et vangistuses on A.H läbinud erinevaid sõltuvusteemalisi programme ja ta soovib vabanemise korral läbida MTÜ Lootuse küla poolt pakutava 3 rehabilitatsiooniprogrammi. Arvestades aga A.H poolt avaldatut, võib ta nende läbimisse suhtuda pealiskaudselt, ilma sisemise motivatsioonita ka tegelikkuses enda sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kanepi tarvitamist alustas ta juba 13 aastaselt ja tarvitas seda igapäevaselt. Lisaks on ta tarvitanud muidki narkootikumide. Praegust karistus kannab ta kanepi vahendamise eest. Ta on avaldanud, et soovib Eestist kolida kuhugi, kus kanepi tarvitamine on lubatud. Kanep teeb ta õnnelikumaks ja tal on seda ellu vaja. Tegelikkuses ta seega kanepi tarvitamisest loobuda ei soovigi. Seda enam, et vabaduses, sealhulgas kriminaalhooldusel viibides, ta ei pingutanud vähimalgi määral, et narkootikumidest täielikult loobuda. Puudub alust arvata, et selgi korral miskit muutuks. Ka alkoholi osas on ta avaldanud, et ta sellest täielikult loobuda ei kavatse. Enne vangistust tarvitas ta ka alkoholi igapäevaselt ja vägivallaga seotud kuritegu on toime pandud just nimelt alkoholijoobes olles. Seega on A.H puhul igal juhul säilinud oht, et ta jätkab mõnuainete tarvitamist, mis tema puhul aga suurendab uue kuriteo riski.
37. Küsitavusi tekitab ka A.H vabanemisjärgne majanduslik toimetulek. Tal puudub pikaajaline töökogemus- ja harjumus, sest enne vangistust ta sõltus perekonnalt saadavast sissetulekust ja teenis lisa ka läbi narkootikumide käitlemise. Kindlat eriala ta vabaduses omandada ei soovinud. Vanglas jättis aga erialaõpingud pooleli. Vabaduses teda kindel töökoht seoses Lootuse külla asumisega ees ei ootaks. Küll aga on tal suured võlgnevused. Seega võib tema puhul probleemseks osutuda töökoha leidmine ja selle säilitamine, eriti juhul, kui ta peaks jätkama narkootikumide tarvitamist, mis narkootikumide jätkuva tarvitamise korral suurendaks n-ö „kiire tulu“ teenimise vajadust. Varasemalt on ta sedapuhku pannud toime varguseid.
38. Viimaks on oluline seegi, et A.H tegelikkuses õigustab enda kuritegusid, mis tähendab, et ta ei ole hoiakuid ja mõttelaadi õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Ta leiab, et ettevõtetelt varastamine ei ole nii hull, sest sellisel juhul kindlustus korvab tekkinud kahju või et ta müüs narkootikume üksnes neid tarvitavatele isikutele. Pealegi on kuritegude tõttu tema ise kõige rohkem kannatanud, sest ta viibib seetõttu vanglas. A.H ei ole seniajani tegelikkuses aru saanud, et kuritegude toimepanemine ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav ja muutused algavad eelkõige iseendast. Kõik see koosmõjus eespool märgituga ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et A.H oleks suuteline ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute kuritegude toime panemisest. A.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
39. Maakohtu määruses olev ühekordne viide „D.T. ile“ on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta otsustuse sisu ja ei tähenda, et maakohus oleks A.H ennetähtaegselt vabastamata jättes eksinud.
40. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
41. aprilli
42. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
43. A.H kaitsja vandeadvokaat A. Suuban taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 31,20 eurot (sealhulgas käibemaks 5,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 31,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A.H kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri, Tiit Lõhmus 4