Obsah (6)

§ 12§ 16§ 48§ 56§ 57§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL lõpposa Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3620 Otsuse kuupäev 17. september 2018, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretä

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 9.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 43 km/h.

1. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. juht ei tohi sõita kiiremini
2. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
3. Kohus leiab, et F.D on oma tegevusega realiseerinud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 158 + /- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 3 mitte vähem kui 43 km/h. Eelnevast lähtuvalt on F.D käitumises tuvastatud LS § 227 lg 3 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu tunnused. 13.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et F.D pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik F.D kinnitas, et ta teadis, et ületab sõidukiirust, kuna spidomeetrit ta ei vaadanud, teeolud olid head, maantee oli tühi, ta möödus kahest sõiduautost. Seega F.D teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud F.D süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu tunnused. 14. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 15. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 16.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras.

1. Liiklusseadus § 227 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 3 -s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.
2. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
3. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal seitse kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal kolm kehtivat väärteokaristust, ülejäänud väärteokaristused on karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud 4 rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt on otsuse täitmine aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

§ 82

lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega nähtub karistusregistri väljavõttest, et nelja Politsei- ja Piirivalveameti otsust: 24.09.2010, 01.03.2011, 29.03.2014, 26.05.2014 ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise aegumine oleks peatunud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on karistatud üksnes rahatrahvidega.

1. Seega saab kohus F.D karistuse kohaldamisel lähtuda kolmest kehtivast väärteokaristusest. Viimase samalaadse väärteo on F.D toime pannud 29.07.
2. Nimelt on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 29.07.2017 otsusega menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 20 trahviühikut summas 80,00 eurot, rahatrahv tasutud 12.12.
3. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui aasta pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist, lisaks on isikul veel kaks väärteokaristust, millest VKEMS § 62 lg 1 alusel kohaldatud rahatrahv 125 trahviühikut summas 500 eurot on tasumata. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Samal põhjusel ei ole põhjendatud menetlusalusele isikule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada F.D hoiduma süütegude toimepanemisest põhikaristuseks mõistetud arestiga. Varem ei ole F.D-le karistusena aresti kohaldatud. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2018 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu
4. septembri
5. a otsus osas, millega F.D-le mõisteti liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 järgi karistuseks 15 päeva aresti. 2.Mõista F.D-le LS § 227 lg 3 järgi karistuseks 5 (viis) päeva aresti. 3.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4.Apellatsioon rahuldada osaliselt. 5.Mõista Eesti Vabariigilt F.D kasuks välja 250 (kakssada viiskümmend) eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Tartu Ringkonnakohtu 26.11.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Asendada väärteoasjas nr 4-18-3620 tehtud Tartu Ringkonnakohtu
6. novembri
7. a otsuse sissejuhatavas osas kohtuasja number 4-18-142 numbriga 4-18-
8. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 17.09.2018 kohtuotsus jõustus 11.12.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Rosar Referent 5