Obsah (5)

§ 198§ 126§ 125§ 42§ 194

4-19-63 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-63 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. veebrua

§ 198kohaselt lõplik ega ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.P esitas
2. jaanuaril 2019 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
3. detsembri 2018 kiirmenetluse otsusele nr 10220172441655 väärteoasjas nr 2302,18,014167, millega määrati talle 136-eurone rahatrahv.
4. Harju Maakohus määras
5. jaanuaril 2019 L.P kaebuse arutamisele
6. jaanuaril 2019 kell 10.00 avalikul kohtuistungil. Määrusega tegi kohus istungil osalemise menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ja tunnistajatele kohustuslikuks. Kaebuse esitajale saadeti kutse e-posti teel. Samuti proovis kohus L.P kätte saada telefoni teel kaebaja antud telefoninumbril. L.P
7. jaanuari 2019 istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjuseid kohus ei teadnud ning menetlusalune isik ei olnud taotlenud ka kohtuistungi edasilükkamist. Kuivõrd kohtul puudus info selle kohta, et L.P oleks kohtukutse kätte saanud, lükkas kohus istungi edasi. Pärast istungit registreeriti kohtute infosüsteemis teade, milles L.P on
8. jaanuaril 2018 kell 17.33 kohut e-kirja teel teavitanud, et ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna 1 4-19-63 ei viibi Eestis. Selle kinnituseks oli kirjale lisatud lennuki pardakaardi koopia, mille kohaselt algas pardaleminek
9. jaanuaril 2019 kell 17.
10. Eestisse naasmise aega L.P kohtule ei teatanud.
11. Peale istungi edasilükkamist saatis maakohus L.P-le kohtukutse
12. veebruari 2019 istungile tema kolmele e-posti aadressile. Kaebuse esitajale edastatud kohtukutses märgiti istungile ilmumise kohustuslikkus kui ka kohtuistungile ilmumata jäämise tagajärjed.
13. veebruaril 2019 teavitas L.P e-kirja teel kohut, et ei saa osaleda ka
14. veebruari 2019 istungil, kuna ta ei viibi jätkuvalt Eestis. Selle kohta ühtegi tõendit L.P ei esitanud ega teatanud ka Eestisse naasmise aega. E-kiri on saadetud e-postiaadressilt info@trahv.ee, s.o ühelt e-posti aadressilt, millele kohus ka kutse edastas.
15. veebruari 2019 istungile L.P ei ilmunud. Samuti ei taotlenud ta istungi edasilükkamist. Kohtuväline menetleja taotles istungil kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna isik oli jätnud istungile ilmumata olles selle toimumisest teadlik.
16. Harju Maakohus leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus on põhjendatud ning jättis
17. veebruari 2019 määrusega

§ 126lg 2 alusel L.P kaebuse läbi vaatamata.

Maakohus selgitas, et L.P oma e-kirjades

§ 125lg 1 kohast põhjendatud istungi edasilükkamise taotlust esitanud ei ole.

Kaebaja oli maakohtu hinnangul ilmselgelt teadlik nii

1. jaanuari 2019 kui
2. veebruari 2019 kohtuistungist. Kohus saatis
3. veebruari 2019 kutse L.P-le samal e-postiaadressil, millelt menetlusalune isik on kohut teavitanud, et ei saa istungil osaleda. Seega on maakohtu hinnangul L.P saanud talle e-toimiku teel saadetud kutsetest teadlikuks. Süsteem saadab teavituse e-toimiku kaudu, kuid teavituskirjas sisaldub ka kohtukutse fail, mis on kirja avamisel nähtav. Arvestades, et L.P on väärteomenetluses õigusabi osutav jurist (tema e-postiaadress ja telefoninumber on märgitud trahv.ee kodulehel kontaktandmeteks), kes orienteerub menetlusnormides, ei saa talle põhjendatud kohtuistungi edasilükkamise taotluse ja mitteilmumist põhjendavate tõendite esitamise vajadus olla teadmata. Kohtukutsetel oli märgitud nii see, et kohtuistungil osalemine on L.P-le kohustuslik, kui ka mitteilmumise tagajärjed. Kutsed saadeti L.P-le e-toimiku kaudu ja tema kontaktaadressile. Samuti püüti kutset edastada telefoni teel. Maakohus märkis, et

§ 125

lg 1 alusel võib kohus kohtumenetlus poole põhjendatud taotlusel

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Vaatamata asjaolule, et L.P ei ole kohtukutsete kättesaamist nõuetekohaselt kinnitanud ning on selle asemel saatnud teatised, et ei saa istungil osaleda, asus maakohus seisukohale, et menetlusalune isik sai kohtukutsed kätte. Seega ei ole L.P, hoolimata, et ta on kohtuistungite toimumise ajast ja kohustusest ilmuda kohtuistungile olnud teadlik, 2 4-19-63 istungitele tulnud. Teatist, mille kohaselt ta ei viibinud Eestis, maakohus põhistatud kohtuistungi edasilükkamise taotlusena ei käsitlenud. 5. Harju Maakohtu 11. veebruari 2019 määruse peale esitas L.P määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kaebuse sisulise arutamise jätkamist. Kaebaja hinnangul kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on eksinud

§-s 41 sätestatud kutse kättetoimetamise korra vastu ning vaidlustatud määruses kirjeldatust nähtub, et kutset ei toimetatud menetlusaluse isikuni nõuetekohaselt. Kuivõrd L.P kutset kätte ei saanud, ei olnud ta toimuvatest istungitest teadlik. Lisaks leiab L.P, et esitas kohtule ilmumata jätmise kohta

§ 42

lg 2 p-des 1 ja 2 (väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena ning kutse kättesaamise hilinemine) nimetatud mõjuvad põhjused. Kaebaja selgitab, et edastas kohtule

1. jaanuaril 2019 lennuki pardakaardi ärakirja ja e-kirja, mille kohaselt ta ei viibinud Eestis. Samuti tuleb mõjuva põhjusena arvestada asjaolu, et kohus ei toimetanud kutset nõuetekohaselt ja õigeaegselt menetlusaluse isikuni. Kaebusele on lisatud lennuki pardakaardi koopia, mis L.P sõnul tõendab, et saabus Eestisse alles
2. veebruaril 2019 ega saanud seega füüsiliselt istungil osaleda. RINGKONNAKOHU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult L.P kaebuse läbi vaatamata ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 126

lg 1 kohaselt on kohtul õigus teha kohtumenetluse pooltele kohtusse ilmumine kohustuslikuks ning

§ 126

lg 2 näeb ette, et kui pool, kelle osavõtt istungist oli kohustuslik, istungile ei ilmu, jäetakse kaebus läbi vaatamata. Maakohus on väärteoasja arutamisele määramise määruses märkinud, et kaebuse esitaja osavõtt istungist on kohustuslik. Toimikus oleva kutse koopia kohaselt oli see ära märgitud ka kutses. Tulenevalt

§-st 42 saab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistada juhul, kui selgub, et istungilt puudunud kaebuse esitajal oli mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Esitatud määruskaebuses ongi väidetud, et menetlusalusel isikul olid

§ 42lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud mõjuvad istungile ilmumise takistused.

Ringkonnakohus kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu. Vastavalt

§ 42

lg 2 p-le 1 on mõjuv põhjus istungile mitteilmumiseks väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena. L.P esitatud koopiad lennuki pardakaartidest näitavad küll tema äraolekut, kuid tema kohtuga suhtlemise viis annab alust järelduseks, et L.P kasutas Eestist eemal viibimist väärteomenetlusest kõrvalehoidumiseks. Sellest, et ta ei saa kohtuistungile ilmuda, on L.P nii

1. jaanuaril 2019 kui
2. veebruaril 2019 toimunud istungi puhul teatanud kohtule viimasel hetkel: vastavalt
3. jaanuaril 2019 kell 17:33 (vastates
4. jaanuari 2019 e-kirjale, millega talle saadeti kutse) 3 4-19-63 ja
5. veebruaril 2019 kell 15.
7. jaanuari 2019 e-kirjale lisatud pardakaardi koopia andmetel pidi lend väljuma
8. jaanuaril kell 18.
9. St L.P teavitas kohut vahetult enne lennu väljumist.
10. veebruaril 2019 saadetud e-kirjale ei ole kohtuistungile ilmumise takistuse kohta tõendeid lisatud, koopia pardakaardi kontsust on lisatud alles määruskaebusele. Kummaski kirjas ei ole L.P märkinud oma välismaal viibimise ajavahemikku. Eelnevast nähtuvalt on mõlemal korral esitatud info ajal ja viisil, mis takistas kohtul asja arutamise planeerimist.

§ 42lg 1 kohaselt tuleb menetlejat mõjuvast põhjusest viivitamatult teavitada.

Kohustusest teatada kohtule tähtaegselt istungile ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest on menetlusalust isikut informeeritud kohtukutses. Kuigi L.P kirjadest nähtub, et ta oli kohtu kutsed kätte saanud, ei kinnitanud ta e-kirja teel saadetud kutse kättesaamist. Ka ei õnnestunud maakohtu

1. jaanuaril 2019 toimunud istungi protokolli andmetel kohtul saada L.P-ga enne seda kohtuistungit ühendust telefoni teel ning toimikus oleva õiendi kohaselt ei vastanud ta maakohtu istungisekretäri
2. veebruari telefonikõnele. Ringkonnakohtu hinnangul näitab püüdu muuta end menetleja jaoks raskemini kättesaadavaks seegi, et kiirmenetluse otsuse andmetel keeldus L.P kohtuvälise menetleja ametnikule oma e-posti aadressi avaldamast, maakohtuga suheldes on ta märkinud dokumentides ühe aadressi, kasutanud aga kohtuga suhtlemiseks teist: kuigi nii maakohtule esitatud kaebus kui määruskaebus saadetud aadressilt xxx, on L.P on nimetanud mõlemas kaebuses oma e-posti aadressiks xxx Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et L.P käitumist iseloomustab see, et ta on teinud end kohtu jaoks võimalikult raskesti kättesaadavaks ning kasutanud seejuures ära välisreisi. See tegevus on käsitatav väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena ning seetõttu ei esine

§ 42lg 2 p-s 1 nimetatud ilmumata jäämise mõjuvat põhjust.

Samuti ei esine ringkonnakohtu hinnangul

§ 42lg 2 p-s 2 nimetatud mõjuvat põhjust.

Toimikust nähtuv menetlusaluse isiku käitumismuster annab alust järelduseks, et L.P-le oli kohtuistungi toimumine eelnevast teada, kuid ta vältis kutse saamisest teada andmist ning reageeris kutsele võimalikult hilja. 8. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis põhjendatult kaebuse vastavalt

§ 126

lg-le läbi vaatamata ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust tühistada. Seega juhindudes

§ 194

lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 4