← Eesti

1-11-7431/24

Obsah (5)§ 266§ 74§ 65§ 68§ 56

1-11-7431 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-7431 (10240104525) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne S

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi, J.A süüdistuses

§ 266

lg 2 p 3 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. mai 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava U.A (U.A) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava U.A apellatsioon Viru Maakohtu
  2. mai 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-11-7431 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 03.05.2012 otsusegatunnistati U.A süüdi

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks jäi 2 kuud vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 8 kuud vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.2010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 11 kuud 23 päeva vangistust - võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel loeti kergeim karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu ja 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (29.-31.08.2010) karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. U.A tõkend – elukohast lahkumise keeld – jäeti muutmata. Maakohus väga põhjalikult motiveeris (otsuse lk 7-8), miks U.A-le ei ole võimalik

§ 266

lg 2 järgi rahalist karistust mõista ja mis tingib talle karistuseks vangistuse mõistmise. U.A esitas apellatsiooni, vaidlustades talle mõistetud karistust. J.A otsust ei vaidlustanud. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu U.A esitas 14.05.2012 apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsusega temale mõistetud ärakandmisele kuuluva vangistuse ja mõista talle rahaline karistus. Apellatsioonis leiab U.A , et maakohus ei arvestanud karistuse mõistmisel piisavalt kergendavate asjaoludega. U.A sedastab apellatsioonis, et ta on tunnistanud end toimepandud kuriteos süüdi ning on kuriteo toimepanemist kahetsenud. U.A toob apellatsioonis välja, et pole alates 27.02.2011 toime pannud uusi kuritegusid. U.A ülalpidamisel on

  1. a sündinud laps. U.A on alates 10.12.2011 abielus. Tema abikaasa on 40% töövõimetu ning ei saa töötada, kuna tema selgroog on vigastatud. U.A on registreeritud Töötukassas ning otsib tööd. Käesoleval hetkel töötab ta autohoolduses. U.A puhul on tegemist pere ainsa ülalpidajaga. U.A toob apellatsioonis välja, et Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-491 mõisteti talle rahaline karistus 96 eurot, millest ta on suurema osa juba tasunud. U.A palub arvestada kõigi asjaoludega ning mõista talle karistuseks rahaline karistus. Apellatsioonile on lisatud Sotsiaalkindlustusameti otsus J.K. püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, U.A ja J.K. abielu tõend, SA TÜ Kliinikumi väljavõte J.K. haigusloost ja V.S. sünnitunnistus. Samuti on lisatud väljavõtted Swedbanki maksekorraldustest, mille kohaselt on U.A osaliselt tasunud talle kriminaalasjas nr 1-12-491 mõistetud rahalist karistust ja Eesti Töötukassa teatis, millest nähtuvalt on U.A töötuna arvele võetud alates 13.03.
  2. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates U.A poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on 2 perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lühimenetluses tehtud kohtuotsusega. KrMS §-de 233 lg 1 ja 237 lg 4 kohaselt lühimenetluses kriminaalasi lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-91-07 p 7, 3-1-1-2-10 p 9, 3-1-1-79-10 p 10.1) lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul peaks täiendavate tõendite esitamine apellatsioonimenetluses olema välistatud, välja arvatud juhul, kui nad puudutavad menetlusnormide rikkumist maakohtu poolt. Antud juhul on apellatsioonile lisatud terve rida dokumente, mida eeltoodust lähtudes ei saa tõenditena kasutada. Kohtuistungi protokolli kohaselt (lk 159-166) oli U.A perekondlik olukord ja väited eelmise otsusega mõistetud rahalise karistuse osalise tasumise kohta maakohtule teada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on U.A-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem kuus korda kriminaalkorras karistatud ning kuritegu on toime pandud varasemate kohtuotsustega kohaldatud katseajal, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Maakohus on juba arvestanud U.A apellatsioonis märgitud karistust kergendava asjaoluga, milleks on süü tunnistamine. Seega on nimetatud asjaolu alusel karistuse täiendav kergendamine põhjendamatu. U.A väidab apellatsioonis, et Viru Maakohtu 28.03.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus on tal suuremas osas tasutud. Samas on U.A väärteokorras karistatud 61 korda ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasumata. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et rahaline karistus ei täida U.A puhul oma eesmärki – ei motiveeri teda süütegudest hoiduma. Arvestades U.A isikust tulenevaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, ei anna tema karistuse kergendamiseks alust ka asjaolu, et ta on oma pere ainus ülalpidaja.

§ 56lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü.

Maakohus on arvestanud karistuse mõistmisel U.A poolt toimepandud kuritegude raskust (II astme kuritegu), tehiolusid (kuriteoga ei ole tekitatud raskeid tagajärgi, U.A tegevusega ei ole tekitatud materiaalset kahju), raskendavate asjaolude puudumist ja kergendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tehtud järeldusega, et antud juhul ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke vangistusest kergema karistusega. Ringkonnakohus rõhutab, et kaevatava maakohtu otsusega on

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi toime pandud kuriteo eest U.A-le mõistetud karistus 2 kuud vangistust. Talle mõistetud kogu liitkaristusest (2 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust) põhiosa moodustavad varasemate ja juba jõustunud Viru Maakohtu otsustega mõistetud karistused, mis arvati liitkaristuse hulka, kuna U.A pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on U.A-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on U.A apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. 3 Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.