Samuti Martin Murd pani toime maksukelmusele kaasaaitamise, milline jäi katse staadiumisse. Nimelt osutas ta OÜ XXX juhatuse liikmele Z.R-ile vaimset ja ainelist kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele, tagastusnõude suurendamise eesmärgi, mille tulemusel oleks tagastatud OÜ-le XXX enam kui 798 000 krooni (51 001.40 eurot). Nimelt Z.R olles ajavahemikul 13.06.2007 - 06.10.2011 OÜ XXX juhatuse liige, ei täitnud käibemaksuseaduse §-s 8 lg 1 loetletud kohustusi nõuetekohaselt ning esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid M.Kuusemetsa ja M.Murdi kaasaaitamisel XXX OÜ jaanuar – veebruar 2010.a käibedeklaratsioonides eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet 798 000 krooni. Alusetu käibemaksu tagastusnõude tekitamiseks lõid Z.R, Martin Murd ja Marti Kuusemets mulje tehingute toimumisest erinevate ettevõtete vahel, eesmärgiga suurendada OÜ XXX käibemaksu tagastusnõuet. Selleks tekitati mulje erinevate ettevõtete vahelistest tehingutest. Selliselt OÜ XXXjuhatuse liige Marti Kuusemets esitas OÜ-le XXX, millist esindas juhatuse liige Martin Murd – fiktiivsed arved põhubriketeerimisseadmete transpordi-, paigaldus- ja seadistusteenuste ning lammutus-ja koristustööde kohta. Nimelt esitas M.Kuusemets OÜ XXXnimelt OÜ-le XXX järgmised fiktiivsed arved: OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 10018 (tl 153, I kd), 08.01.2010 summas 400 000 krooni (sh käibemaks 66 666,67 krooni) lammutustööde kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100113 (tl 154, I kd), 13.01.2010 summas 840 000 krooni (sh käibemaks 140 000 krooni) välikoristustööde ja sisekoristustööde koha. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100118 (tl 155, I kd), 18.01.2010 summas 740 000 krooni (sh käibemaks 123 333,33 krooni) ettevalmistustööde kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100122 (tl 156, I kd), 22.01.2010 summas 528 000 krooni (sh käibemaks 88 000 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100202 (tl 157, I kd), 02.02.2010 summas 700 000 krooni (sh käibemaks 116 666,67 krooni) briketisüsteemi I mooduli seadistamise kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100210 (tl 158, I kd), 10.02.2010 summas 580 000 krooni (sh käibemaks 96 666,67 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. 18 OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100216 (tl 159, I kd), 16.02.2010 summas 650 000 krooni (sh käibemaks 108 333,33 krooni) briketisüsteemi II mooduli seadistamise kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100223 (tl 160, kd I), 23.02.2010 summas 350 000 krooni (sh käibemaks 58 333,33 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. Seejärel esitas OÜ XXX juhatuse liige Martin Murd põhubriketeerimisseadmete müügi kohta fiktiivsed arved järgmiselt: AS-le XXX OÜ XXX nimelt Marek Lips poolt koostatud fiktiivse arve nr 381, 08.01.2010 summas 2 508 000 krooni (sh käibemaks 418 000 krooni) eelpurustussüsteemi müügi kohta ja OÜ XXX nimelt Marek Lips poolt koostatud fiktiivse arve nr 414 (I kd tl 72-73), 23.02.2010 summas 2 280 000 krooni (sh käibemaks 380 000 krooni) transpordisüsteemi müügi kohta. Tehingute omavahelisest toimumisest mulje tekitamiseks koostati OÜ XXX juhatuse liikme Marti Kuusemetsa ja OÜ XXX juhatuse liikme Martin Murd vahel näilikud teenuste üleandmise-vastuvõtmise aktid. Samuti koostati OÜ XXX juhatuse liikme Kari Z.R ja OÜ XXX juhatuse liikme Martin Murd vahel põhubriketeerimisseadmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Tegelikkuses nimetatud seadmeid ega teenuseid eeltoodud aktidega üle ei antud ja vastu ei võetud. Tegelikkuses Martin Murd poolt OÜ XXX nimelt OÜ-le XXX väljastatud dokumendid ning M.Kuusemets poolt OÜ-le XXX koostatud ja väljastatud dokumendid olid intellektuaalselt võltsitud st fiktiivsed ja koostatud OÜ XXX tagastusnõude tekitamise eesmärgil. Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Vastavalt käibemaksuseaduse §-le 34 lg 1, kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras. OÜ-l XXX puudus õigus OÜ XXX poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu arvestamiseks ja deklareerimiseks, kuna tegelikkuses OÜ XXX ajavahemikul jaanuarveebruar 2010.a. seadmeid koos nende transpordi ja seadistusega äriühingult OÜ XXX ei saanud. Samuti ei saanud OÜ XXX OÜ-lt XXXarvetel näidatud seadmeid ega teenuseid. Seega rikkus OÜ XXX ja OÜ XXX juhatuse liige Z.R – Martin Murdi ja Marti Kuusemetsa kaasaaitamisel KMS § 29 lg 3 p 1 ja §-le 34 lg 1 nõudeid. Z.R deklareeris OÜ XXX nimelt maksustamisperioodil jaanuar kuni veebruar 2010 käibemaksu väiksemana kui oli OÜ-l XXX samal maksustamisperioodil deklareeritud 19 mahaarvatav sisendkäibemaksu summa. Seega suurendas Z.R OÜ-u XXX käibedeklaratsioonides alusetult enammakstud käibemaksu summat ja suurendas selle võrra alusetult käibemaksu tagastusnõuet. Z.R edastas OÜ XXX tagastusnõude suurendamise eesmärgil OÜ XXX arved OÜ XXX raamatupidamisarvestusega tegelevale isikule - Marika Metsaäär´ele. Marika Metsaäär, nende arvete ebaõigsusest teadmata, arvestas antud fiktiivseid, st intellektuaalselt võltsitud arveid OÜ XXX käibedeklaratsioonide koostamisel. Nii esitas OÜ XXX juhatuse liige Z.R raamatupidaja Marika Metsaäär´e vahendusel 22.02.2010.a. maksuhaldurile interneti teel, läbi e-maksuameti 2010.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeris sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ XXX fiktiivse arve nr 381 08.01.2010.a alusel põhivara soetamisel tasutud käibemaksu 418 000 krooni ning enammakstud käibemaksu 423 741 krooni. Sellega suurendati alusetult tagastusnõuet 418 000 krooni võrra. Samuti esitas ta raamatupidaja Marika Metsaäär´e vahendusel 19.03.2010.a. maksuhaldurile interneti teel läbi e-maksuameti OÜ XXX 2010.a. veebruarikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeris sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ XXX fiktiivse arve nr 414 23.02.2010 alusel, alusetult põhivara soetamisel tasutud käibemaksu summas 380 000 krooni ning enammakstud käibemaksu 382 869 krooni. Sellega suurendati alusetult tagastusnõuet 380 000 krooni võrra. Sel viisil esitas OÜ XXX juhatuse liige Z.R, M.Murdi ja M.Kuusemetsa kaasaaitamisel teadvalt valeandmeid OÜ XXX jaanuar – veebruar 2010.a käibedeklaratsioonides, tagastusnõude suurendamise eesmärgil, sisendkäibemaksu kohta. Sellega suurendas ta alusetult tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu 798 000 krooni võrra. Sellise tegevusega Martin Murd võimaldas OÜ XXX juhatuse liikmel Z.R tagasi saada raha, mis oli kantud fiktiivsete arvete alusel esmalt OÜ-lt XXX OÜ-le XXX ja sealt edasi OÜ-le XXX, nimelt kandes raha edasi OÜ-lt XXX, OÜ-le XXX, kust see jõudis lõpuks läbi OÜ-u XXX, tagasi OÜ-le XXX – seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Samuti M.Murd koostas ja edastas OÜ-u XXX nimelt fiktiivseid arveid OÜ-le XXX selleks, et tekitada muljet maksuhaldurile ja teistele riigi kontrolliorganitele reaalsete majandustehingute toimumisest põhu purustamis- ja pressimisseadmete ning sellega seotud teenuste ostu-müügi kohta, mis on käsitletav kuriteovahendi andmisena ja seega ainelise kaasaabina. Lisaks on fiktiivsete arvete koostamise lubamine ja nende koostamine OÜ XXX nimelt, vastavalt eelnevale kokkulepitud skeemile – käsitletav toimingutena, millised olid suunatud tegelikest majandustehingutest mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli maksuhalduri ja teiste riigi kontrolliorganite poolt ja lõpptulemusena vähendada maksusüüteo avastamise riski. Sellega M.Murd tugevdas ja kindlustas Z.R-i teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. Seega tegi Z.R – Martin Murdi ja Marti Kuusemetsa kaasaaitamisel, kõik endast oleneva kuriteo lõpule viimiseks, kuid maksuhalduri poolt 15.03.2010 alustatud üksikjuhtumi kontrolliga peatati 2010.a jaanuarikuu tagastusnõude täitmine ning alustati 20 kontrolli 2010.a. jaanuari ja veebruari käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks ja OÜ XXX nimelt deklareeritud enammakset ei tagastatud. Seega jäi kuritegu katse staadiumi. Seega pani Martin Murd toime maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamise, tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel oleks alusetult tagastatud 798 000 krooni (51 001,50 eurot), s.o enam kui suurele kahjule vastav summa, kuid maksukelmus jäi katse staadiumisse ja antud tegu on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - §
Marti Kuusemetsa süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa soodustuskelmusele, mis jäi katse staadiumisse. M.Kuusemets osutas vaimset ja ainelist kaasabi Z.R-i poolt pettuse teel soodustuse summas 4 693 980 krooni (300 000 euro) saamisele. Nimelt Z.R olles ajavahemikul 13.06.2007 - 06.10.2011 OÜ XXX juhatuse liige, kes äriseadustiku (RT I 1995, 26, 355; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 180 lg 1 tulenevalt on vastutav äriühingu juhtimise ja esindamise eest, esitas OÜ XXX nimelt– tahtlikult 18.12.2008.a. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel 4 693 980 krooni ( 300 000 euro) suuruses summas soodustust, milline finantseeritakse läbi PRIA riigieelarvest ning Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Nimelt alustas 2008.a. Z.R OÜ-s XXX põhubriketeerimistehase arendamist. Vastavate seadmete soetamise finantseerimine pidi toimuma PRIA toetusel Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 3.1 raames, omavahenditest ning laenudest. Kuid selleks, et mitte tasuda projekti omafinantseeringu summat omavahenditest või laenudest, tõstis Z.R PRIA- le toetuse saamiseks esitatud dokumentidel näilikult soetatavate põhu purustamis- ja pressimisseadme ostmise ja paigaldamise hinda ca 50% ulatuses. Selleks koostas ta ise või lasi koostada OÜ XXX, OÜ XXXja OÜ XXX fiktiivsed hinnapakkumised, et näidata OÜ XXX poolt seadmete soetamist ligi 50% kallima hinnaga. Seejärel esitas ta need hinnapakkumised 18.12.2008.a. PRIA-le OÜ XXX nimel koos taotluse ning teiste dokumentidega. Nimelt esitas Z.R PRIA-le 18.12.2008. OÜ XXX nimelt Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral (tl 38-46, I kd), milles taotles toetatavate tegevuste raames põhu purustamis- ja pressimisseadme ostmise ja paigaldamise toetust, märkides investeeringuobjekti maksumuseks 9 410 000 krooni ja toetuse %-ks 49,88% st taotles toetust summas 4 693 980 krooni. Toetuse taotluse juurde esitas ta järgmised valeandmeid sisaldavad lisad: Hinnapakkumiste võrdlustabel parima pakkumise valimiseks (tl 47, I
Samuti M.Kuusemets pani toime maksukelmusele kaasaaitamise, milline jäi katse staadiumisse. Nimelt osutas ta OÜ XXX juhatuse liikmele Z.R-ile vaimset ja ainelist kaasabi maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele, tagastusnõude suurendamise eesmärgi, mille tulemusel oleks tagastatud OÜ-le XXX enam kui 798 000 krooni (51 001.40 eurot). Nimelt Z.R olles ajavahemikul 13.06.2007 - 06.10.2011 OÜ XXX juhatuse liige, ei täitnud käibemaksuseaduse §-s 8 lg 1 loetletud kohustusi nõuetekohaselt ning esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid M.Kuusemetsa ja M.Murdi kaasaaitamisel XXX OÜ jaanuar – veebruar 2010.a käibedeklaratsioonides eesmärgiga suurendada alusetult tagastusnõuet 798 000 krooni. Alusetu käibemaksu tagastusnõude tekitamiseks lõid Z.R, Martin Murd ja Marti Kuusemets mulje tehingute toimumisest erinevate ettevõtete vahel, eesmärgiga suurendada OÜ XXX käibemaksu tagastusnõuet. Selleks tekitati mulje erinevate ettevõtete vahelistest tehingutest. Selliselt OÜ XXXjuhatuse liige Marti Kuusemets esitas OÜ-le XXX, millist esindas juhatuse liige Martin Murd – fiktiivsed arved põhubriketeerimisseadmete transpordi-, paigaldus- ja seadistusteenuste ning lammutus-ja koristustööde kohta. Nimelt esitas M.Kuusemets OÜ XXXnimelt OÜ-le XXX järgmised fiktiivsed arved: OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 10018 (tl 153, I kd), 08.01.2010 summas 400 000 krooni (sh käibemaks 66 666,67 krooni) lammutustööde kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100113 (tl 154, I kd), 13.01.2010 summas 840 000 krooni (sh käibemaks 140 000 krooni) välikoristustööde ja sisekoristustööde koha. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100118 (tl 155, I kd), 18.01.2010 summas 740 000 krooni (sh käibemaks 123 333,33 krooni) ettevalmistustööde kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100122 (tl 156, I kd), 22.01.2010 summas 528 000 krooni (sh käibemaks 88 000 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100202 (tl 157, I kd), 02.02.2010 summas 700 000 krooni (sh käibemaks 116 666,67 krooni) briketisüsteemi I mooduli seadistamise kohta. 28 OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100210 (tl 158, I kd), 10.02.2010 summas 580 000 krooni (sh käibemaks 96 666,67 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100216 (tl 159, I kd), 16.02.2010 summas 650 000 krooni (sh käibemaks 108 333,33 krooni) briketisüsteemi II mooduli seadistamise kohta. OÜ XXXnimelt Marti Kuusemets poolt koostatud fiktiivne arve nr 100223 (tl 160, kd I), 23.02.2010 summas 350 000 krooni (sh käibemaks 58 333,33 krooni) seadmete transpordi- ja paigaldusteenuse kohta. Seejärel esitas OÜ XXX juhatuse liige Martin Murd põhubriketeerimisseadmete müügi kohta fiktiivsed arved järgmiselt: AS-le XXX OÜ XXX nimelt Marek Lips poolt koostatud fiktiivse arve nr 381, 08.01.2010 summas 2 508 000 krooni (sh käibemaks 418 000 krooni) eelpurustussüsteemi müügi kohta ja OÜ XXX nimelt Marek Lips poolt koostatud fiktiivse arve nr 414 (I kd tl 72-73), 23.02.2010 summas 2 280 000 krooni (sh käibemaks 380 000 krooni) transpordisüsteemi müügi kohta. Tehingute omavahelisest toimumisest mulje tekitamiseks koostati OÜ XXX juhatuse liikme Marti Kuusemetsa ja OÜ XXX juhatuse liikme Martin Murd vahel näilikud teenuste üleandmise-vastuvõtmise aktid. Samuti koostati OÜ XXX juhatuse liikme Kari Z.R ja OÜ XXX juhatuse liikme Martin Murd vahel põhubriketeerimisseadmete üleandmise-vastuvõtmise aktid. Tegelikkuses nimetatud seadmeid ega teenuseid eeltoodud aktidega üle ei antud ja vastu ei võetud. Tegelikkuses Martin Murd poolt OÜ XXX nimelt OÜ-le XXX väljastatud dokumendid ning M.Kuusemets poolt OÜ-le XXX koostatud ja väljastatud dokumendid olid intellektuaalselt võltsitud st fiktiivsed ja koostatud OÜ XXX tagastusnõude tekitamise eesmärgil. Vastavalt käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554; koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures KMS § 31 lg 1 kohaselt sisendkäibemaks arvatakse maksustatavast käibest maha KMS §-s 37 sätestatud nõuetele kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 p 2 kohaselt peab arvele olema märgitud maksukohustuslase, so kauba või teenuse müüja nimi, aadress, käibemaksukohustuslasena registreerimise number. Vastavalt käibemaksuseaduse §-le 34 lg 1, kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras. OÜ-l XXX puudus õigus OÜ XXX poolt esitatud arvetel näidatud sisendkäibemaksu arvestamiseks ja deklareerimiseks, kuna tegelikkuses OÜ XXX ajavahemikul jaanuarveebruar 2010.a. seadmeid koos nende transpordi ja seadistusega äriühingult OÜ XXX ei saanud. Samuti ei saanud OÜ XXX OÜ-lt XXXarvetel näidatud seadmeid ega teenuseid. Seega rikkus OÜ XXX ja OÜ XXX juhatuse liige Z.R – Martin Murdi ja Marti Kuusemetsa kaasaaitamisel KMS § 29 lg 3 p 1 ja §-le 34 lg 1 nõudeid. 29 Z.R deklareeris OÜ XXX nimelt maksustamisperioodil jaanuar kuni veebruar 2010 käibemaksu väiksemana kui oli OÜ-l XXX samal maksustamisperioodil deklareeritud mahaarvatav sisendkäibemaksu summa. Seega suurendas Z.R OÜ-u XXX käibedeklaratsioonides alusetult enammakstud käibemaksu summat ja suurendas selle võrra alusetult käibemaksu tagastusnõuet. Z.R edastas OÜ XXX tagastusnõude suurendamise eesmärgil OÜ XXX arved OÜ XXX raamatupidamisarvestusega tegelevale isikule - Marika Metsaäär´ele. Marika Metsaäär, nende arvete ebaõigsusest teadmata, arvestas antud fiktiivseid, st intellektuaalselt võltsitud arveid OÜ XXX käibedeklaratsioonide koostamisel. Nii esitas OÜ XXX juhatuse liige Z.R raamatupidaja Marika Metsaäär´e vahendusel 22.02.2010.a. maksuhaldurile interneti teel, läbi e-maksuameti 2010.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeris sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ XXX fiktiivse arve nr 381 08.01.2010.a alusel põhivara soetamisel tasutud käibemaksu 418 000 krooni ning enammakstud käibemaksu 423 741 krooni. Sellega suurendati alusetult tagastusnõuet 418 000 krooni võrra. Samuti esitas ta raamatupidaja Marika Metsaäär´e vahendusel 19.03.2010.a. maksuhaldurile interneti teel läbi e-maksuameti OÜ XXX 2010.a. veebruarikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeris sisendkäibemaksu hulgas alusetult OÜ XXX fiktiivse arve nr 414 23.02.2010 alusel, alusetult põhivara soetamisel tasutud käibemaksu summas 380 000 krooni ning enammakstud käibemaksu 382 869 krooni. Sellega suurendati alusetult tagastusnõuet 380 000 krooni võrra. Sel viisil esitas OÜ XXX juhatuse liige Z.R, M.Murdi ja M.Kuusemetsa kaasaaitamisel teadvalt valeandmeid OÜ XXX jaanuar – veebruar 2010.a käibedeklaratsioonides, tagastusnõude suurendamise eesmärgil, sisendkäibemaksu kohta. Sellega suurendas ta alusetult tagastamisele kuuluvat enammakstud käibemaksu 798 000 krooni võrra. Sellise tegevusega Marti Kuusemets võimaldas OÜ XXX juhatuse liikmel Z.R tagasi saada raha, mis oli kantud fiktiivsete arvete alusel esmalt OÜ-lt XXX OÜ-le XXX ja sealt edasi OÜ-le XXX, kandes raha edasi OÜ-le XXX, kust see jõudis tagasi OÜ-le XXX – seega hõlbustas kuriteo toimepanemist ja on käsitletav ainelise kaasabina. Samuti Marti Kuusemets koostas ja edastas OÜ-u XXXnimelt fiktiivseid arveid OÜ-le XXX selleks, et tekitada muljet maksuhaldurile ja teistele riigi kontrolliorganitele reaalsete majandustehingute toimumisest põhu purustamis- ja pressimisseadmete ning sellega seotud teenuste ostu-müügi kohta, mis on käsitletav kuriteovahendi andmisena ja seega ainelise kaasaabina. Lisaks on fiktiivsete arvete koostamise lubamine ja nende koostamine OÜ XXXnimelt, vastavalt eelnevale kokkulepitud skeemile – käsitletav toimingutena, millised olid suunatud tegelikest majandustehingutest mulje tekitamiseks, eesmärgiga raskendada võimalikku kontrolli maksuhalduri ja teiste riigi kontrolliorganite poolt ja lõpptulemusena vähendada maksusüüteo avastamise riski. Sellega M.Kuusemets tugevdas ja kindlustas Z.R-i teo toimepanemise tahet ja on käsitletav vaimse ehk intellektuaalse kaasaaitamisena. 30 Seega tegi Z.R – Martin Murdi ja Marti Kuusemetsa kaasaaitamisel, kõik endast oleneva kuriteo lõpule viimiseks, kuid maksuhalduri poolt 15.03.2010 alustatud üksikjuhtumi kontrolliga peatati 2010.a jaanuarikuu tagastusnõude täitmine ning alustati kontrolli 2010.a. jaanuari ja veebruari käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrollimiseks ja OÜ XXX nimelt deklareeritud enammakset ei tagastatud. Seega jäi kuritegu katse staadiumi. Seega pani Marti Kuusemets toime maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamise, tagastusnõude suurendamise eesmärgil, mille tulemusel oleks alusetult tagastatud 798 000 krooni (51 001,50 eurot), s.o enam kui suurele kahjule vastav summa, kuid maksukelmus jäi katse staadiumisse ja antud tegu on kvalifitseeritav KarS § 3892 lg 1 - §
Süüdistatava Z.R, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.11.2013 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 210 lg 2 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 120 päevamäära ulatuses, võttes aluseks kokkuleppelise päevamäära suuruse summas 25 eurot, seega rahalise karistuse 3000 eurot – lähtudes kahtlustatava elatustasemest. KarS § 3892 lg 1– § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära ulatuses, võttes aluseks kokkuleppelise päevamäära suuruse summas 25 eurot, seega rahalise karistuse 6250 eurot – lähtudes kahtlustatava elatustasemest. Juhindudes KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – seega 370 päevamäära ulatuses, võttes aluseks kokkuleppelise päevamäära suuruse summas 25 euro. Seega määrata liitkaristuseks rahaline karistus 9250 eurot. Juhindudes KarS § 68 lg 1, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2011, s.o 1 päev – karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 9175 eurot. Määrata juhindudes KarS §-le 73 lg 1, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Nimelt määrata, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 4500 eurot ja osaliselt, st summas 4675 eurot - jäetakse rahaline karistus tingimuslikult kohaldamata, kui Z.R ei pane juhindudes KarS § 73 lg 1, 2 ja 3 – kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatava Martin Murd, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.12.2013 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 3892 lg 1 - §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 222 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse 9 eurot (149.19 krooni), seega rahalise karistuse 1998 eurot. 31 KarS § 210 lg 2 - §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 190 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse summas 9 eurot (149.19 krooni), seega rahalise karistuse 1710 eurot. Juhindudes KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Seega määrata liitkaristuseks rahaline karistus 1998 eurot. Juhindudes KarS § 68 lg 1, lugeda eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2011-02.12.2011 s.o 3 päeva – karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega lõplikuks karistuseks lugeda 1917 eurot. Süüdistatava Marti Kuusemets, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 20.11.2013 sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör KarS § 3892 lg 1 - §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 63 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse 19.17 eurot (300 krooni), seega rahalise karistuse 1207.71 eurot – lähtudes kahtlustatava elatustasemest. KarS § 210 lg 2 - §
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 78 päevamäära ulatuses, võttes aluseks päevamäära suuruse summas 19.17 eurot (300 krooni), seega rahalise karistuse 1495.26 eurot – lähtudes kahtlustatava elatustasemest. Juhindudes KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Seega määrata liitkaristuseks rahaline karistus 1495.26 eurot. KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, alusel kaitsetasu riigituludesse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude hüvitamise osas KrMS § 424 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavatele Murd ja Kuusemets kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel Z.R ja Kuusemets ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Z.R KarS § 210 lg 2 – 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära (päevamäär 25 eurot) s.o 3000 eurot. 2 Süüdi tunnistada Z.R KarS § 389 lg 1- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära (päevamäär 25 eurot) s.o 6250 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 370 päevamäära s.o summas 9250 eurot 32 KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuse viibitud aeg 30.11.2011 s.o 1 päev, millele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks lugeda rahaline karistus 9175 eurot Koheselt kuulub tasumisele rahaline karistus 180 päevamäära s.o summas 4500 eurot. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939 KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et rahalist karistust ei pöörata osaliselt s.o summas 4675 eurot täitmisele, kui Z.R ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista Z.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.