sätestatud karistamise alustega, sh ka asjaoludega, et määratud karistus peab olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toime pandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest. Kohtuväline menetleja on arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega, teo ohtlikkusega, joobe suurusega, mis on ligilähedane
Kuivõrd menetlusalune isik oli toime pannud teistkordselt ühe ohtlikumatest rikkumistest ja varasemalt määratud karistus ei olnud mõjutanud teda seadusekuulekalt käituma, siis määras kohtuväline menetleja lisaks rahatrahvile lisakaristuse ja seda juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalmääras 3 kuud. Menetlusalune isik on kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustanud juhtimisõiguse äravõtmise osas põhjendusega, et töötab * ja tal on vaja juhiluba. On esitanud teenindajakaardi *. Ühistranspordi seaduse § 63 lg 1 p 3 kohaselt *loa ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse *loa ja sõidukikaardi kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui loa omaja juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötavat ühissõidukijuhti on ametialases tegevuses karistatud
-424 sätestatud kuriteo eest, LS § 221 lg 2, § 223-226, § 227 lg 2-4, § 230 lg 2, § 234-237 või § 242 lg 2 sätestatud väärteo eest ja nimetatud karistuse karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kohtuväline menetleja kontrollis Majandustegevuse registrist järgi /VTT tl 14/, kas menetlusalusele isikule on väljastatud teenindaja kaart ja sai vasteks, et on. Kuivõrd teenindajakaart on väljastatud Tallinnas ja väljaandajaks Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, mille vastuse /VTT tl 15/ kohaselt teenindajakaart tühistatakse isikul, keda on karistatud
2 4-18-4716 Kuivõrd otsuse jõustumisel teenindajakaart tühistatakse, siis ei saa menetlusalune isik ühistranspordi teenust * pakkuda. Seega langeb ära kaebuses esitatud põhjendus, et juhtimisõigust on vaja kuna vaja töötada *. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et kui ta ei käi töö, siis ei saa ka raha maksta. Menetlusalusele isikule on varasemalt, s.o 22.03.2018 määratud LS § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv, mis käesoleva ajani tasumata /VTT tl 16-17/. Kuigi selle rahatrahvi tasumise tähtaega pikendatud ei ole, ei ole menetlusalune isik võtnud vaevaks trahvi tasuda olenemata sellest, et töötab * ja omab töökohta. Menetlusalune isik, olles valinud sellise elukutse, peaks olema eriti vastutustundlik ja seaduskuulekas. Antud juhul ei saa seda öelda, kuivõrd LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav tegu pandi toime tahtlikult. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2570,18,001115 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratust karistust, mis on 800 eurot koos lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Menetlusalune isik on avaldanud soovi maksetähtaega pikendada, kohtuväline menetleja ei ole selle vastu. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /tl 4, VTT tl 1/. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas O.I on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. O.I on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 13.08.2018 /VTT tl 6/, et täpsemat aega ei mäleta, jõi ära 0,5 liitise pudeli rummi. Peale seda sõitis endale kuuluva sõidukiga Ford Focus rg-märk** * tn Haapsalu maja juurest * tänavale. Tahtis tüdrukuga ära leppida. Kahjuks ei mäleta, mis moodi sinna jõudis ja kuidas politsei tuli. Ilmselt ei märganud politseid, kuna sõiduki tahavaatepeegel on katki. Kahetseb juhtunut. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 13.08.2018 /VTT tl 3/ nähtub, et indikaatorvahend on O.I kontrollimisel andnud positiivse tulemuse. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt on O.I tuvastatud silmade punetus, kõne selge, aja-, isiku ja kohataju selge, teadvusel, mäletab viimase 24-tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumises rahutus, nutmine. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /VTT tl 4-5/ kohaselt kasutati 13.08.2018 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest ARDM-0082, kontrollile allutatud isik O.I , tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 0,71 mg/l, laiendmääratlus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,66 mg/l. 3 4-18-4716 Tunnistaja D K ülekuulamise protokolli 13.08.2018 /VTT tl 7/ kohaselt * Haapsalu maja ees 13.08.2018 umbes kella 16.5 ajal oli kuulda signaalitamist. Maja ette tee äärde peatus sõiduauto Ford rg-märk * *, suunaga * tänava poole, millel vilkusid ohutuled. Sõidukist väljus mees, kes tuikudes käis ümber auto nagu ootaks kedagi, istus korduvalt uuesti autosse ning seejärel jälle väljus. Autos istudes jõi mees pudelist, tema juurde tuli prillidega tüdruk. Mees väljus autost, nad suhtlesid omavahel, istusid autosse, kallistasid ja tüdruk tegi autos istudes ukse vahel suitsu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 13.08.2018 /VTT tl 8/ kohaselt kõrvaldati LS § 91 lg 2 p 2 alusel O.I Ford Focus rg-märk * * juhtimiselt * tn * Haapsalu kell 17.17 kuni kainenemiseni. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et O.I on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. O.I rikkus oma tegevusega LS § 69 lg 3, mis sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus leiab, et O.I poolt toime pandud tegu täidab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et O.I pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. O.I on tunnistanud jõi ära 0,5 liitise pudeli rummi, peale seda juhtis endale kuuluva mootorsõidukit. Seega ta oli teadlik, et juhib mootorsõidukit olles enne sõidu alustamist tarvitanud märkimisväärses koguses kanget alkoholi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et O.I poolt toime pandud tegu vastab LS § 224 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 224 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224lg 3 p 1 kohaselt võib kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3-9 kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on O.I karistanud LS 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuud. Väljavõttest juhtimisõiguse kohta /VTT tl 13/ nähtub, et O.I-le on omistatud juhtimis õiguse B kategooria 27.11.2015 ning kehtiv juhiluba kehtib alates 16.11.2017.
Kohus leiab, et O.I süü on suur, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, joove oli mitte väiksem kui 66 mg/l on LS 224 lg 2 ülemise piiri lähedal. Rikkumine on toimunud tipptunnil linnaliikluses. 4 4-18-4716 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud kahetsuse ning kohus nõustub selle seisukohaga. O.I tunnistab oma süüd ja kahetseb juhtunut. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.I on kehtiv liiklusrikkumine /VTT 17/, tegemist on jõustunud otsusega, mille kohaselt O.I on karistatud LS 227 lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga 260 eurot. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamise puhul omab tähtsust, et O.I on korduvalt rikkunud liikluseeskirju, tegemist ei ole juhusüüteoga. Kuigi eelmine liiklusrikkumine oli kiiruse ületamine, omab see käesoleval juhul karistuse mõistmisel tähtsust. Tuleb nentida, et O.I on lühikese ajaperioodi vältel toime pannud kaks teisi liiklejaid potentsiaalselt enam ohustavat liiklussüütegu – kiiruse ületamise ja keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise. Tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. Kohus leiab, et O.I näitas oma tegevusega selgelt, et seab esiplaanile enda huvid ning liiklusturvalisus jääb tahaplaanile. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et joobes juht on ootamatute olukordade puhul ebaadekvaatne ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki joobes juhtimine endast reaalset ohtu nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele. O.I on avaldanud, et töötab *. Riigikohus on otsuses 3-1-1-26-10 p 7.3 märkinud, et üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, kuid töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. O.I on avaldanud, et kui juhtimisõigus ära võetakse, jääb tööta, ei saa 800 eurot ära maksta.
ei sätesta karistuse mõistmise alusena töökoha olemasolu või selle säilitamist, asjaoluna, mida peaks kohus arvesse võtma karistamise alusena. O.I ei ole kohtule avaldanud ühtki asjaolu, miks ta saab töötada ainult juhtimisõigust nõudval töökohal (sh *). On olemas palju töökohti, mis ei nõua juhtimisõiguse olemasolu ja seetõttu leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ei välista O.I töötamist. Kohtuväline menetleja on O.I karistanud põhikaristusena rahatrahviga ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Samas, lugedes kohtuvälise menetleja põhjendusi karistuse määramise osas, on keskendutud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise põhjendamisele. Otsuses on leitud, et karistus, mis võiks O.I mõjutada edaspidi liiklusrikkumisi mitte toime panema, on juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtule jääb arusaamatuks, miks kohtuväline menetleja ei ole kasutanud seaduses antud võimalust ja mõistnud O.I-le juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena, millise võimaluse seadus ette näeb. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt O.I-le mõistetud põhi- ja lisakaristus koos ületavad O.I süü suuruse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteootsus tuleb tühistada mõistetud karistuste osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus leiab, et O.I tuleb põhikaristusena karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega ja sellise karistuse mõistmine on põhjendatud süü suurusega ning O.I 5 4-18-4716 poolt väljakujunenud liiklusreeglite eiramise tõttu. Kohus leiab, et O.I on võimalik karistada juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmise määra – O.I tunnistab oma süüd ja kahetseb tegu. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks on selline karistuse liik ja määr, mis ilmselgelt mõjutab isiku käitumisharjumusi selliselt, et ta edaspidi hoidub uute süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtudes jätab kohus O.I kaebuse PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 12.09.2018 otsusele väärteoasjas nr 2570,18,001115, rahuldamata. VTMS § 132 p 2 alusel kohus tühistab väärteootsuse mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda O.I olukorda. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 224 lg 2, lg 3 p 1, § 69 lg 3,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.