4-18-5422/6

4-18-5422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-5422 (2316,18,003460) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja B.G, ik: XXX, elukoht: xxx Liina Sarapuu, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1
2. B.G süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 7 (seitse) päeva.
3. Mõistetud arest 7 päeva kuulub ärakandmisele Lääne Prefektuuri Rapla arestimajas Savi 2, Rapla. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 28.01.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
5. B.G-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemise kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana vormistatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „B.G , 4-18-5422, menetluskulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel B.G-le tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Asitõend: Ekspertiisiasutuses hoiustatud narkootiline aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras.
8. Asitõend: Ekspertiisiasutusest kohtuvälisele menetlejale tagastatud ja toimiku juurde võetud ümbrikus asuv minigripp kilekott, mille sees on kaks minigripp kilekotti, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui vahend, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui asjad, millel puudub väärtus. 1 Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 13.12.
9. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 26.07.2018 koostatud väärteoprotokollist nr AB1452930 nähtuvalt peeti 26.07.2018 kell 18:50 Tallinnas xxx tänaval (xxx, xx ja xx tänavate vahel) kinni B.G , kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena narkootiliste ainete sisaldus. Samuti omas B.G ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta ja ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli talle allkirja vastu edastatud kriminaalhooldaja kaudu. Seega saab järeldada, et menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, mida menetlusalune isik kinnitas ka kohtule saadetud e-kirjaga. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja menetlusaluse isiku osavõttu ei ole kohus teinud kohustuslikuks, arutab kohus väärteoasja menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü temale süüks arvatud väärteos on tõendamist leidnud. Kuivõrd menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude ja ka kuriteo toimepanemise eest karistatud, siis taotleb karistuseks aresti 7 päeva. Menetlusalusele isikule varem määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ja menetlusalusel isikul puudub sissetulek, mistõttu rahatrahv kui karistusliik ei oleks täidetav. Menetlusaluselt isikult tuleb välja mõista menetluskulu 84 eurot, narkootiline aine ja pakendid hävitada. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, tutvunud indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja narkootilise aine ekspertiisi aktiga nr 18E-AN0872, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. 26.07.2018 kasutatud indikaatorvahendiga Rapid STAT saadi positiivne näit THC-le. Menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokolli kohaselt on menetlusalune isik ise arvanud, et sündmusele eelnenud nädalavahetusel võttis joobes peaga vastu kellegi poolt pakutud suitsu, mis oli kanepiga segatud. Samas leiab kohus, et kanepit suitsetades tekivad isikul ka joobele iseloomulikud tunnused, mis erinevad alkoholijoobest ja menetlusalune isik pidi ka koheselt aru saama, et ta on kanepit tarvitanud. Lisaks sellele on kanepi põlemisel tekkival suitsul iseloomulik lõhn, mis oluliselt erineb tavapärasest sigareti lõhnast. Seega menetlusaluse isiku väide, et ta võis juhuslikult ja enda teadmata kanepit suitsetada, ei ole eluliselt usutav. Menetlusaluse isiku põhjenduste ebausutavusele annab tuge üheselt ka asjaolu, et 2 menetlusalust isikut on Pärnu Maakohtu 15.01.2018 otsusega karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ning süüdistuse kohaselt on ta käidelnud just nimelt marihuaanat ja seda suures koguses. Lisaks sellele on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud narkootilise aine väikeses koguses käitlemise eest väärteokorras. Seega on menetlusalune isik kanepit tarvitanud teadlikult ja eesmärgipäraselt ning talle ei saanud tema organismis THC olemasolu tulla üllatusena. Seejuures peeti menetlusalune isik kinni koos T Tga, kellega koos on ta eelviidatud kohtuotsuse kohaselt narkootilist ainet marihuaanat käidelnud ja kellel samuti tuvastati kanepi toimeaine sisaldus organismis. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet. Lisaks sellele leiti menetlusaluse isiku juurest minigrip kilekott rohekt värvi ainega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud uuringu tulemusena tuvastati menetlusaluselt isikult ära võetud minigrip kilekotist kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 18%. Narkootilise aine ekspertiisiga tuvastatud kanep ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh omamine ja tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine, s.o kanepi valdamisele ja tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik narkootilist või psühhotroopset ainet vallates ja tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Menetlusalune isik on tema juurest leitud aine kohta selgitanud, et ta leidis selle koti ja pani tasku ning soovis hiljem vaadata, mis selles sees on. Seega tahab menetlusalune isik väita, et ta ei olnud teadlik sellest, mis kilekotis asus. Kohus peab taolist kaitseversiooni eluliselt ebausutavaks. Üldjuhul tavainimene tundmatu päritoluga ainega kilekotti üles ei korja ja taskusse ei pane. Ülalviidatud kohtuotsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses ning käideldavaks aineks oli marihuaana. Seejuures pani ta temale inkrimineeritud kuriteod toime koos T Tga, kes koos temaga vaidlusaluses väärteoasjas kinni peeti. Kuivõrd menetlusaluse isiku väidete kohaselt pani ta leitud minigrip kilekoti koos taimse puruga taskusse, näitas menetlusalune isik sellise käitumisega, et ta on üheselt teadlik kilekoti sisust ja ta soovis seda endale hoida. Selline käitumine aga viitab sellele, et menetlusalune isik on jätkanud narkootiliste ainete teadlikku käitlemist, tehes seda kohtu poolt määratud katseajal ja teadmises, et kui ta paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Käesoleval juhul jättis kohus kriminaalhooldaja erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määras täiendava kohustuse alluda elektroonilisele valvele. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ebausutavaid ütlusi, samuti menetlusaluse isiku varasemaid karistusi samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja karistust samalaadse kuriteo toimepanemise eest, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ja pani sellega toime NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta ja narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku valdamise. 3 Karistus NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahviga kui arestiga. Lisaks sellele on teda karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud ka kuritegude toimepanemise eest, sh narkootikumidega seotud süütegude eest. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Lisaks sellele puudub menetlusalusel isikul püsiv ja legaalne sissetulek, mistõttu ei oleks rahatrahv kui karistusliik täidetav. Määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud, menetlusalune isik on jätnud rahatrahvid tasumata ja jätkab samalaadset õigusvastast käitumist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning viimane kord on menetlusalust isikut arestiga karistatud
10. aastal, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata alla sanktsiooni keskmise määra. Samas menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestiga. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Kuivõrd menetlusalusele isikule on määratud suhteliselt pikk katseaeg ja ta on allutatud ka elektroonilisele valvele, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib käesoleval juhul siiski mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd uue samalaadse väärteo toimepanemisel pöörataks temale mõistetud ja kandmata karistus ilmselgelt täitmisele. Selline alla keskmise määra karistus peaks olema proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalusega, et alla keskmise määras karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Menetluskulud Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt karistatud nii samalaadsete väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Asitõendid Väärteotoimikust nähtuvalt on väärteoasjas asitõenditeks menetlusaluselt isikult ära võetud minigrip kilekott, mille sees oli narkootiline aine. Narkootiline aine on hoiustatud ekspertiisiasutuses ning ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid on võetud väärteoasja juurde. 4 Kuivõrd narkootilise aine puhul on tegemist süüteo vahetuks objektiks olnud ainega, mille käitlemine on keelatud, tuleb ekspertiisist järele jäänud aine konfiskeerida NPALS § 153 lg 2 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel NPALS § 7 lg 3 kehtestatud korras. Kuna narkootilise aine pakendite puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahenditega, kuuluvad pakendid konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel ja kuivõrd minigrip kilekottidel puudub väärtus, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5