1-09-22227/49

(08240105259)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kriminaalasi G.Z-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. aprilli 2011 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav G.Z Prokurör prokuröri abi Sergei Travnikov Süüdistatav G.Z isikukood: 379051112217; XXX; varem kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. aprilli 2011 kohtuotsus kriminaalasjas muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
3. oktoobril
4. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
5. oktoobrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. oktoobrist
8. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 05.04.2011 otsusega mõisteti G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mida vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendati ühe kolmandiku, so 10 kuud vangistust, võrra ning loeti ärakandmisele kuuluvaks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus, so Viru Maakohtu 28.01.2009 otsusega määratud 11 kuud 27 päeva vangistust, kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti G.Z-ile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Viru Maakohtu 28.01.2009 kohtuotsuse alusel ärakantud karistus 11 kuud 27 päeva vangistust arvati liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuuluvaks loeti 8 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka G.Z-i eelvangistuses viibitud aeg, so 18.10.2008-20.10.2008, kokku 3 päeva. G.Z-ile loeti ärakandmisele kuuluvaks 8 kuud vangistust. G.Z-ile esitati süüdistus 15-s vargusepisoodis, mis kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi. Maakohus, tuginedes tõenditele leidis, et kohtuliku arutamise käigus on kinnitust leidnud 15 vargusepisoodi toimepanemine G.Z-i poolt. Samuti asus maakohus seisukohale, et G.Z-i teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi. Maakohus lähtus karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1,2 ning Riigikohtu otsustes väljendatust kriminaalasjades nr 3-1-1-14-07 (p 6), 3-1-1-43-06 (p 13.1) ja 3-1-1-99-06 (p 15.1). Maakohus luges G.Z-i karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamise, puhtsüdamliku kahetsuse ning osalise kahju vabatahtliku hüvitamise varastatud asjade tagastamisega. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus märkis, et on tuvastatud, et G.Z pani ajavahemikus oktoober 2008 kuni jaanuar 2009 toime 15 korterivargust ning kannatanute kasuks väljamõistetud kogusumma (arvesse võetud nõuetekohaselt esitatud tsiviilhagid) on üle 1000 eurot. Reaalne tekitatud kahju on tunduvalt suurem. G.Z on varem kriminaalkorras karistatud 11 korda, nendest 2-l korral tingimuslikult, 2-l rahalise karistusega ja korduvalt reaalse vangistusega. Viimati vabanes ta vangistusest mais
9. Esimese järgmise kuriteo pani G.Z toime oktoobris
10. Varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid – vargused. G.Z on korduvalt väärteokorras karistatud NPAS § 15 lg 1 alusel, AS § 70, samuti KarS 218 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et G.Z-i puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ning tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et süüdimõistetul on pere ja tema ülalpidamisel on väike laps. Maakohus asus seisukohale, et rahalise karistuse määramine ei ole piisav ja proportsionaalne ning on ebaotstarbekas, kuna G.Z on varem 2-l korral olnud kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, kuid see pole osutanud piisavat mõju. Samuti on G.Z jätnud väärteokorras määratud rahatrahvid maksmata. Maakohus leidis, et G.Z tuleb karistada vangistusega KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et G.Z oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.01.2009 kohtuotsusega 3 varguseepisoodi toimepanemise eest, mis olid toime pandud septembris 2008, so ajavahemikus, kui toimusid käesoleva asja varguseepisoodid. 3-s varguseepisoodis on G.Z karistatud 1-aastase 6-kuulise vangistusega, mida vähendati ühe kolmandikku võrra. Maakohus lähtus siinkohal karistuse mõistmisel asjaolust, et käesoleva asja varguseepisoodid olid toime pandud enne 28.01.2009 kohtuotsuse tegemist ja samal ajavahemikul, mistõttu leidis maakohus, et G.Z-ile tuleb mõista karistus, mis oleks mõistetud, kui kõik 18 varguseepisoodi oleksid arutatud ühes kriminaalmenetluses. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu G.Z taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub uue otsuse tegemist, millega mõista talle osaliselt või täielikult tingimisi vangistus. Lisaks taotleb G.Z arvestada talle mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva. G.Z ei ole nõus talle maakohtu poolt mõistetud reaalse vangistusega, kuna aastal 2008 toimepandud episoodide osas oli talle juba vangistus mõistetud. G.Z märgib, et kuigi maakohus arvestas eelvangistuses viibitud ajaks 3 päeva, jättis kohus alusetult arvestamata 2 päeva, millal G.Z viibis Rakvere arestimajas (jaanuaris 2009). 2 Lisaks ei ole G.Z-i hinnangul maakohus arvestanud asjaolusid, et tal on elukoht, laps ja pere ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Lisaks sellele juhib G.Z tähelepanu, et alates aastast 1996 ei ole talle mõistetud ühtegi tingimisi karistust, mistõttu palub G.Z määrata karistus tingimisi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu 01.09.2011 määrusega määrati käesoleva kriminaalasja läbivaatamine 1 KrMS § 331 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu määruses määratud tähtajaks kohtumenetluse pooled oma kirjalikke seisukohti ei esitanud, mistõttu käsitleb ringkonnakohus järgnevalt üksnes süüdistatava apellatsioonis esitatut. Tutvunud kriminaalasja materjalidega ringkonnakohus leiab, et G.Z-i apellatsioon on põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le
11. Puutuvalt apellatsioonis väidetusse, et maakohus on jätnud alusetult arvestamata G.Z-i poolt käesoleva kriminaalmenetluse raames eelvangistuses vahi all viibitud aja 2 päeva, mil ta väidetavalt viibis Rakvere arestimajas, märgib ringkonnakohus järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas oli G.Z kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2008 (1 kd, tl 22), ta vabastati 20.10.2008 (1 kd, tl 30) ning samal päeval kohaldati tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu (1 kd, tl 31). Nimetatud eelvangistuses viibitud aja, so 3 päeva, on maakohus KarS § 68 lg 1 alusel õigesti arvestanud G.Z-i karistusaja hulka. Materjalidest nähtuvalt on G.Z-iga teostatud rida menetlustoiminguid ka Rakveres seoses tema poolt nimetatud linnas toime pandud kuritegudega, so 02.02.2009 tema kahtlustatavana ülekuulamine (4 kd, tl 23-24), samal päeval teostati ütluste ja olustiku seostamine (4 kd, tl 33-38) ning 04.02.2009 tema ülekuulamine (4 kd, tl 41-42). Eeltoodust nähtuvalt on G.Z tõepoolest Rakveres ka viibinud. Samas tuleb veelkord märkida, et käesolevas kriminaalasjas G.Z-i suhtes tõkendina vahistamist ei ole kohaldatud, G.Z on tõepoolest viibinud kinnipidamiskohas, kuid seda hoopis seoses karistuse kandmisega. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Viru Maakohus on 28.01.2009 kohtuotsusega G.Z-i süüdi tunnistanud KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistuseks mõistnud 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KarS § 238 alusel 1/3 võrra ning kandmisele jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aeg hakkas kulgema alates kinnipidamisest 28.01.2009 (5 kd, tl 248-249). Seega menetlustoimingute tegemise ajal Rakveres kandis G.Z teise kohtuotsuse järgi karistust, mistõttu seda aega karistusaja hulka arvestada ei ole mingit alust. Veel soovib G.Z, et talle mõistetaks vangistus kas osaliselt või täielikult tingimisi. Ringkonnakohus leiab, et G.Z-ile maakohtu otsusega reaalse vangistuse mõistmine on igati põhjendatud. Siinkohal on kohus õigesti lähtunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest ning viidanud ka karistuse mõistmist käsitlevatele Riigikohtu lahenditele. Muuhulgas on kohus võtnud arvesse karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamise, puhtsüdamliku kahetsuse ning tekitatud kahju osalise heastamise, samuti võeti arvesse ka G.Z pere ja väikese lapse olemasolu. Põhjendades karistusliigi valikut ning selle määra, on maakohus osundanud asjaolule, et G.Z on Viru Maakohtu 28.01.2009 kohtuotsusega süüdi mõistetud 3-s varguses, mis olid toime pandud septembris 2008, st samal ajavahemikul, mis käesolevas kriminaalasjas menetletavad vargused. Sellest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks G.Z-ile mõista selline karistus, milline oleks olnud talle võimalik mõista, kui kõik 18 kuritegu oleks arutatud ühes menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vastavad põhjendused on asjakohased. Ringkonnakohus rõhutab, et G.Z tunnistati maakohtu poolt süüdi 15-ne korterivarguse toimepanemises ajavahemikus oktoober 2008 kuni jaanuar
12. Aastatel 1995 kuni 2009 on 3 teda 11-nel korral kriminaalkorras karistatud, viimati vabanes vanglast mais
13. Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Seega, G.Z-i näol ei ole tegemist isikuga, kelle puhul võiks rääkida tähtajalise vangistuse ärakandmise ebaotstarbekusest. Ringkonnakohtul ei kujunenud veendumust selles, et G.Z-i vangistusest tingimisi vabastamine avaldaks talle preventiivset mõju, st et kriminaalhooldus oleks tema puhul piisavalt mõjus, hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt tuleb Viru Maakohtu otsus G.Z-i süüdistusasjas jätta muutmata. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas