lg 3 p 2 alusel I.A-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. 3. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 02.12.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 20191202376501 (2302,19,019048) kohaselt juhtis I.A 02.12.2019.a kella 07:34 ajal, Harju maakonnas, Tallinnas, xxx tn. (xxx tee ja xxx tee vahel) mootorsõidukit xxx, r/n xxx, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42mg/l, +/0,05 mg/l. Menetlusalune isik rikkus seega
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.12.2019 otsuse alusel väärteoasjas nr 2302,19,019048, karistati I.A
lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so 600,00 EUR ning
Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuses esitatud selgituste kohaselt tunnistab kaebuse esitaja talle etteheidetavat väärtegu, kuid leiab, et lisakaristus võiks seoses tööga olla minimaalne. Nõustub suurema põhikaristusega. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja toimiku ja kirjaliku seisukoha. Kohtuistungil osalemist kohtuväline menetleja ei soovinud. Kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha kohaselt, tuleb karistus jätta muutmata. Arvestada tuleb asjaoluga, et I.A on varem väärteokorras karistatud samalaadse teo eest. Tema kohta koostatud kohtuotsus jõustus 09.10.2019. Käesoleva teo puhul ei ole tegemist jääknähuga. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused, menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et I.A poolt toime pandud
lg 2 järgi rikkumine on tõendamist leidnud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Teo aset leidmine ja toime panemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud: tunnistaja H H ütlustega, mille kohase 02.12.2019 toimus Harjumaal, Tallinna linnas politseioperatsioon „Kõik puhuvad“ ning mille käigus peatas ta kella 07.34 ajal xxx tn. (xxx tee ja xxx tee vahel) suunaga xxx tee poole sõitva mootorsõiduki xxx, r/n xxx, mille juht puhus indikaatorvahendisse näidu 0,54 mg/l. Isiku tuvastamisel selgus, et nimetatud sõidukit juhtis I.A (ik XXX); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 02.12.2019 kasutati I.A suhtes taadeldud (järgmine hooldus 31.03.2020) tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510EE, mille lugemiks osutus 0,42 mg/l +/-0,05, lõplik mõõtetulemus 0,37 mg/l; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et I.A kõrvaldati 02.12.2019 sõiduki juhtimiselt seoses sellega, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. Kohtu hinnangul on I.A pannud teo toime tahtlikult. Arvestades I.A tuvastatud joobe suurust, pidi ta olema teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. I.A-le on menetleja otsuse alusel määratud
lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot.
Kohtu hinnangul on I.A käesoleval juhul toime pannud väärteo, mis kujutab kõrgendatud ohtu nii tema kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. I.A on teo toime pannud tahtlikult. Kohus märgib, et liiklusseaduse sätted ei anna sõidukijuhile võimalust jääda oma terviseseisundi kontrollimisel passiivseks. Alkomeetrid, mille abil kontrollida võimaliku joobe olemasolu, on takistuseta soetatavad. Kohtu hinnangul oleks pidanud I.A tegema kõik selleks, et veenduda sõiduki juhtimise lubatavuses.
lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Kaebaja taotles võimalikku väikest lisakaristust, kuna pikaajaline juhtimisõiguse puudumine võib tema perekonna majanduslikku olukorda halvendada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine vältimatu ning ainuüksi põhikaristusest isikule enam ei piisa, s.t. arvestades asjaolu, et I.A oli mõned kuud tagasi karistatud samalaadse teo eest, ei täidaks taaskord põhikaristus eripreventiivset eesmärki. Perekondliku ja majandusliku olukorra kohta märgib kohus järgmist. Õiguskuulekas käitumine on ühiskonnas oodatud käitumine ja perekondlikud ning majanduslikud põhjused ei saa olla lisakaristuse tühistamise aluseks. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et nt. töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära üksnes isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu (RKKK0 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tööalased ning perekondlikud asjad pidid kaebuse esitajale teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et taaskord raskema liiklusalase rikkumise puhul on juhtimisõiguse äravõtmise tõenäosus suur. Kohtu hinnangul peaks nii perekonna heaolu kui ka majanduslik olukord kaebajale iga päevaselt meeles olema ning need peaksid sundima hoiduda liiklusnõuete rikkumisest. Samas leiab kohus, et arvestades isiku eksimuse tunnistamist ning seda, et varem on I.A väärteokorras 1-l korral karistatud, on käesoleval ajal kohane mõista isikule mõnevõrra leebem lisakaristus ning võtta esimesel korral lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Eeltoodu alusel tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 19.12.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,019048 tühistada osaliselt ja teha asjas uus otsus. Võtta
lg 3 p 2 alusel I.A-lt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.