Obsah (8)

§ 65§ 141§ 1432§ 145§ 179§ 76§ 73§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 1-15-10026 Määruse kuupäev 9. november 2020 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Velmar Brett Kohtuasi Alar Tiri vang

) § 209 lg 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks kaks aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti A.

Tirile mõistetud karistus kaetuks talle Tartu Maakohtu

1. aprilli
2. a lühimenetluse otsusega

§ 141

lg 2 p-de 1, 2 ja 6;

§ 1432

lg-te 1 ja 2;

§ 145

ja

§ 179lg 1 järgi mõistetud karistusega, milleks oli 12 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Tirile liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust, mille kandmise alguseks loeti

1. oktoober
2. a.
3. Tartu Vangla edastas
4. jaanuaril
5. a Tartu Maakohtule materjalid Alar Tiri tingimisi ennetähtaegse vabastamise kaalumiseks. Arvestades kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toetanud vangla A. Tiri enne tähtaega vabastamist. Seda ei toetanud ka prokuratuur.
6. Tartu Maakohus jättis
7. aprilli
8. a määrusega A. Tiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, ja seda kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. 3.1 Täidetud on

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, st praeguseks ajaks on A. Tiri temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning ärakantud aeg on enam kui neli kuud. Kohus peab positiivseks, et karistuse kandmise ajal on A. Tiri psühholoogide ja psühhiaatrite abil mõistnud toimepandud kuritegude põhjuseid ja tagajärgi ning tunnistab enda seksuaalsuunitluse häiret. Samuti on ta vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Lisaks on A. Tiri omandanud keevitaja elukutse ja alates

1. detsembrist
2. a töötab ta AS-is Eesti Vanglatööstus. Vangistuse jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on tal võimalik vangistusest vabanedes asuda vaba koha olemasolul tööle Atko Grupp AS-i. 3.2 Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ja A. Tiri selgitusi, ei ole eelnevale vaatamata võimalik teda vangistuse kandmiselt enne tähtaega vabastada. Seda ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ja tema isik, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole praeguseks ajaks A. Tiri mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki.
3. Maakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja A. Tiri karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega.
4. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. mai
6. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 5.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tingimisi enne tähtaega vabastada isikut, kellel puudub vabaduses elukoht. Puuduvad andmed, kes on A. Tiri vabanemisjärgse elukoha omanik ning kas tal on olemas nõusolek seal elamiseks. A. Tiri on üksnes suuliselt kinnitanud, et ta ei ole pärast isa surma pärimisdokumentidega tegelenud ja talu enda nimele kirjutanud. Vangistusseaduse § 26 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus piiramatult ja segamatult kohtuda tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Seega oleks A. Tiri saanud pärandiasjad korda ajada ka vangistuses viibides. 5.2 Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Süüasja tehiolusid arvestades ei ole välistatud, et A. Tiri kujutab endast ka edaspidi ohtu alaealistele. Vaatamata vanglas läbitud programmile ning vestlustele psühholoogiga peab vangla A. Tirit endiselt üliohtlikuks. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Tiri karistuse eesmärgid oleksid täidetud, ning apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja A. Tiri vabastamise. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas A. Tiri kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt, kes taotleb alama astme kohtute määruste tühistamist ning A. Tiri vangistusest ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli ja vajalike lisatingimuste kohaldamisega.
8. Kaitsja hinnangul on kohtud jätnud põhjendamatult A. Tiri tingimisi enne tähtaega vabastamata. Senine vangistus on täitnud karistuse eesmärgi ning isik on tõsiselt motiveeritud edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kaitsja nõustub, et A. Tiri kannab karistust väga raskete tegude eest, kuid A. Tiril diagnoositud seksuaalsuunitluse häire ei ole ravitav vangistusega. Ka ei ole vanglas võimalik saada vastavat ravi ja abi piisavas mahus. On tõenäolisem, et vabaduses saab A. Tiri rohkem ja suuremas mahus erialast abi kui kinnipidamiskohas.
9. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu poolt ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste kaalumisel väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu määruses toodud põhjendusi, millele tuginevalt jäeti A. Tiri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
11. Küll aga peab kolleegium vajalikuks selgitada väljaspool määruskaebuse piire, millistest kriteeriumitest lähtuvalt tuleb kontrollida ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täidetust juhul, kui isikule on mõistetud karistuseks vangistus lühimenetluses. Teisisõnu vajab lahendamist küsimus, kas

§ 76

lg-tes 1 ja 2 on mõistetud karistusaja all silmas peetud kohtu kohtu poolt n-ö esialgu mõistetud karistust või tuleb aluseks võtta karistusaeg, mis jääb järele pärast KrMS § 238 lgs 2 sätestatud ühe kolmandiku mahaarvamist.

1. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud mõistetud karistuse tähendust lühimenetluses karistuse mõistmise ja selle edasise võimaliku individualiseerimise etapis (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus nr 3-1-1-8312, p 10, samuti
4. detsembri
5. a otsus nr 1-17-689/29, p 26 ja
6. juuni
7. a otsus nr 1-17-11930/45, p 15). Viidatud praktika kohaselt on karistuse mõistmisel, sh ka karistuse asendamisel või isiku

§ 73

alusel karistusest tingimisi vabastamisel, määrava tähtsusega isiku süü, mistõttu selles etapis lähtutakse seaduses mõistetud karistusaja sisustamisel

§ 56lg 1 alusel mõistetud, mitte Kr

MS § 238 lg 2 alusel lühimenetluses vähendatud karistusest. 12. Kõnealust praktikat ei tule aga laiendada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Jõustunud kohtuotsuse alusel toimuval karistuse täitmisel ei ole enam määravat tähendust isiku (teo)süül ja selle alusel mõistetud karistusel ning mõistetud karistusaja määratlemise puhul

§ 76tähenduses tuleb lähtuda reaalselt ärakantavast karistusajast, lühimenetluses seega Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusest. 13. Praegusel juhul on kohtud järelikult õigesti lähtunud ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel A. Tirile lühimenetluse otsusega mõistetud reaalselt ärakantavast karistusajast (8 aastat) ning leidnud, et

§ 76

lg 2 ps 2 nimetatud kaks kolmandikku mõistetud karistusajast on ära kantud, sest A. Tiri on viibinud vangistuses vähemalt viis aastat ja kuus kuud. Kui kohtud lähtunuks lühimenetluse otsusega A. Tirile mõistetud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamata karistusmäärast, milleks on kaksteist aastat vangistust, siis mööduks kaks kolmandikku karistusajast, kui A. Tiri on vangistuses viibinud kaheksa aastat. Kolleegium osutab, et sidudes mõistetud karistusaja

§ 76

tähenduses

§ 56

lg 1 alusel mõistetud karistusega, ei oleks tahtliku esimese astme kuriteo toimepannud isikutel lühimenetlust valides enam võimalust ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vangistusest enne tähtaega vabaneda. Kaks kolmandikku mõistetud karistusajast

§ 76

lg 2 p 2 tähenduses võrduks alati lühimenetluses ühe kolmandiku võrra vähendatud ning lõplikult ärakantava karistusajaga.

1. Kolleegium möönab, et mõistetud karistusaja erinev kasutamine ei tule kasuks karistusõiguse mõisteaparaadi terviklikkusele ja ühtsusele. Tekkinud ebakõla on muu hulgas võimalik põhjendada karistusseadustiku varasema vastuvõtmisega
2. juunil 2001, millele järgnenud kriminaalmenetluse seadustiku vastuvõtmisel
3. veebruaril
4. a ei osanud seadusandja arvestada vajadusega viia karistusseadustiku mõisted kooskõlla lühimenetluse eripäradega. Mõistete ebatäpsusest hoolimata nähtub nii vanglate kui ka kohtute praktikast, et ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel võetakse lühimenetluses mõistetud karistuste puhul mõistetud karistusaja arvestamisel aluseks KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendatud karistusmäär. De lege ferenda võiks seadusandja viia ennetähtaegse vabastamise otsustamisega seotud terminoloogia kooskõlla tegelikkuses silmas peetavaga ning kehtiva praktikaga.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 360 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Eriarvamus: 1-15-10026/167