4-18-6382 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Talli

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot P.G (isikukood XXX; elukoht: xxxx) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19. novembri 2018. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,011092, millega P.G karistati

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.

1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 80 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Menetlusaluse isiku P.G kaebus rahuldada osaliselt. 1 4-18-6382 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
5. veebruaril 2019 kell 12.
6. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo
8. novembri
9. a otsusega karistati P.G liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Teokirjelduse kohaselt juhtis P.G
10. oktoobril 2018 kell 09.29 mootorsõidukit Paldiski mnt ja Humala tn ristmikul. Mootorsõiduki juhina ei veendunud manöövri sooritamisel selle ohutuses, sõitis ette kõrval olevale bussile xxxx registreerimismärgiga xxxx. Bussijuht kokkupõrkel sõidukiga xxx pidurdas, mille tagajärjel bussis kukkus reisija. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Maanteeametile ning tervisekahju U Tle ja E Šle. Menetlusalune isik rikkus sellise käitumisega liiklusseaduse (

) § 33 lg 2 p 8, s.o kohustus veenduda enne manöövri tegemist selle ohutuses. 2. P.G esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusaluse isiku kaebuse kohaselt sõitis ta mööda Paldiski maanteed, soovides teha parempööret Humala tänavale. Parempöördeks aeglustas ta aegsasti, näitas suunatuld ja selleks, et vältida tagumiste ratastega üle äärekivi sõitmist või vastassuunavööndisse kaldumist, tegi ta väikese kaare vasakule. Samal ajal, kui ta oli juba pööret lõpetamas, sõitis talle tagant otsa liinibuss. P.G hinnangul ei rikkunud ta liiklusreegleid ega sõitnud kõrvalrajal liiguvale bussile ette. Menetlusalune isik märgib, et juhul, kui ta tahtnuks teha parempööret sõidutee parema ääre lähedalt, pidanuks ta oma kiirust veelgi vähendama, et veenduda kõrvaltänavas autode puudumises ja sel juhul oleks buss ikkagi sõitnud P.G sõidukile tagant sisse. Menetlusalune isik märgib, et

§ 48lg 3 lubab teha parempööret ka kaugemalt kui tee äärest.

Seega põhjustas liiklusõnnetuse bussijuht, kes ei hoidnud piisavat pikivahet ega valinud ohutut sõidukiirust. Kaebusele on menetlusalune isik lisanud oma liikumise skeemi. 3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuses väljendatud taotluse juurde ja kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Kui otsus jäetakse jõusse, palub menetlusalune isik kergendada või ajatada karistust. Kohtuväline menetleja tugines oma taotluses muu hulgas ka sellele, et

§ 48

lg 1 kohaselt peab juht enne parempööret aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale.

§ 48

lg 3 annab õiguse kalduda sellest nõudest kõrvale, kuid tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat. Praegusel juhul rikkus mootorsõiduki juht manöövri ehk parempöörde sooritamisel seda nõuet. Samuti tuleb arvestada, et manöövriks peab liiklusseadus igasugust reastumist või pööret. Vasakule liikudes võis menetlusalune isik jätta teistele liiklejatele mulje, et ta soovib ümber reastuda. 2 4-18-6382 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5. P.G-le heidetakse väärteoprotokollis ette

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud mootorsõiduki juhina manöövri ohutu sooritamise nõuete rikkumist. Viidatud sätte kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohtuvaidlustes asus kohtuväline menetleja täiendavalt seisukohale, et parempöörde sooritamisel ei järginud menetlusalune isik

§ 48lg 1 ja 3 nõudeid.

Kohus leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud asjaolude pinnalt on võimalik analüüsida P.G manöövri sooritamist tervikuna, s.o bussile „ette sõitmise“ all on silmas peetud just parempööret. Kuna

§ 48

nõuete kohaldatavust tõstatas juba menetlusalune isik enda kaebuses ja P.G oli võimalik esitada vastuväiteid selle normi kohaldatavuse osas ka kohtuistungil, leiab kohus, et tegemist ei ole kaebaja jaoks üllatusliku normiga, vaid

§ 33lg 2 p 8 nõudeid täpsustatava erinormiga.

Seega analüüsib kohus õigusliku olukorda nende kahe normi koostoimes.

1. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik P.G juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajas ja kohas mootorsõidukit ehk sõiduautot. Seda kinnitab nii tema ise kui ka kõik kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad, s.o M C S, kes liikus liiklusõnnetuse toimumise ajal Paldiski maanteel teises reas (kui lugeda bussirida esimeseks reaks), P H, kes oli liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki ehk bussi juht, ja U T, kes viibis reisijana P.G sõidukis. Menetlusaluse isiku põhiargument seisneb selles, et ta ei rikkunud manöövri sooritamisel liiklusseaduse nõudeid, mistõttu kokkupõrge bussiga ei ole talle omistatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ja põhistab seda järgmiselt. 6.
2. Väärteoasjas kogutud tõenditega on kohtu hinnangul tuvastatud, et menetlusalune isik liikus pärast Mustjõe tänavalt paremale, Paldiski maanteele pööramist oma sõidukiga algselt bussireas, mida kinnitavad nii P.G kui ka tunnistajate M. S, U. T ning P. H ütlused. Tunnistaja U. T ja P.G ütluste kohaselt oli eesmärk teha parempööre Humala tänavale ja selline marsruut oli kokku lepitud juba sõiduteenuse osutamise alguses . Bussikaamera salvestise, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistajate ning menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud, et menetlusalune isik sooritaski parempöörde Humala tänavale ja manöövri sooritamise lõpus toimus liiklusõnnetus ehk sõiduki taga liikuv buss põrkas menetlusaluse isiku sõidukiga kokku. Samuti on kohtu hinnangul aga tuvastatud, et enne parempöörde sooritamist liikus menetlusaluse isiku juhitud sõiduk poolenisti bussireast vasakule ehk teise ritta, jäädes siiski sõitma ridu eraldava joone peal ning sooritades siis parempöörde üle bussirea Humala tänavale. Seda kinnitab tunnistaja M. S ja kohtu hinnangul on see nähtav ka bussikaamera salvestiselt. Tunnistaja P. H kinnitab, et menetlusalune isik liikus n-ö kahe rea vahel mõne aja jooksul ja seda kinnitavad ka tunnistaja M. S ütlused. Menetlusalune isik kinnitab seevastu, et ta ei liikunud teises reas, vaid tegi väikse kaare vasakule enne parempöörde sooritamist. Kohus ei pea P.G ütlusi selles osas usaldusväärseks. Nimelt ei viita salvestiselt nähtav menetlusaluse isiku sõiduki trajektoor väiksele kaarele, mis oleks vajalik näiteks kurvi võtmiseks, vaid konkreetselt otse liikumisele ja seejärel vasakult paremale pööramisele – ka videosalvestise kohaselt liikus sõiduk kahe rea vahel vähemalt paari sekundi vältel. Seejuures, 3 4-18-6382 kui menetlusaluse isiku sõiduk oleks alustanud pidurdamist, olles bussireas ja enne n-ö kaare tegemist, nagu kinnitas P.G kohtuistungil, nähtunuks see salvestiselt. Kohtu hinnangul ei vastanud eespool kirjeldatud P.G manööver – s.o parempöörde sooritamine kirjeldatud viisil – liiklusseaduse nõuetele. 6.2.

§ 33

lg 2 p 8 näeb ette, et enne manöövri sooritamist on juht kohustatud veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

§ 48

lg 1 näeb ette, et enne parempöörde sooritamist peab juht aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale. Kohtu hinnangul kinnitavad nii menetlusaluse isiku enda ütlused kui ka videosalvestis ja tunnistajate ütlused, mille kohaselt menetlusalune isik ei täitnud eelpooltoodud nõudeid, vaid alustas parempööret kahe rea vahelt risti üle bussirea. Kohtu hinnangul ei vabasta viidatud kohustusest menetlusalust isikut ka suunatule kasutamine – sel viisil liikudes ei ole parempoolse suunatule märguanne taga liikuvale sõidukile piisavalt arusaadav, kuna võib tähendada muu hulgas ümberreastumise soovi, mis ei anna ümberreastuvale sõidukile eesõigust. 6.3. Samuti leiab kohus, et P.G tegevuse õiguspärasust ei saa tuletada

§ 48

lg-st 3, mille kohaselt kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata seaduse nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel, et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Säte näeb ette kaks võimalikku olukorda, mil mootorsõiduki juht võib kalduda kõrvale parempöörde tegemise reeglitest: kui see ei ole võimalik sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu. Kohtu hinnangul käsitlevad need tingimused sõiduki või sõidutee füüsilisi omadusi (suur sõiduk või katkine sõidutee), mitte hetkelist liiklusolukorda. Menetlusalune isik ei toonudki kohtu hinnangul sättes nimetatud põhjust, miks ei olnud manöövri sooritamine võimalik seaduses ette nähtud viisil, selgitades algses kaebuses ja ka kohtuistungil, et vasakule kaldumine oli vajalik, et vältida tagumiste ratastega üle äärekivi sõitmist või vastassuunavööndisse kaldumist. Kohtu hinnangul ei ole need põhjused eraldivõetuna piisavad, et õigustada

§ 48

lg 3 kohaldamist, vaid kirjeldavad pigem menetlusaluse isiku võimalikku ebasobivat sõidukiiruse valikut enne pöörde sooritamist või ebakindlust sõiduki valitsemisel. Liiatigi paneb

§ 48

lg 3 sättes kirjeldatud juhul menetlusalusele isikule täiendavaid kohustusi teiste liiklejate ohutuse tagamisel ja seda muu hulgas põhjusel, et manöövri sooritamine kirjeldatud viisil ei pruugi olla teisele liiklejale üheselt arusaadav. Nimelt sel viisil parempööret sooritades pidi P.G olema veendunud, et ta ei takista ega ohusta teist liiklejat. Praegusel juhul oli selleks liiklejaks bussireas liikuv buss, kelle teekonda menetlusalune isik ilmselgelt takistas. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei pannud ta tähele, kus oli buss hetkel, mil ta tegi parempööret, sest kogu tema tähelepanu oli keskendunud manöövri sooritamisele. Seega ei veendunud P.G selles, et ta ei takistanud oma tegevusega teist liiklejat. 6.

1. Kohus nendib, et ka P. H lasus liiklejana kohustus võtta ette abinõud, et vältida liiklusõnnetuse toimumist, muu hulgas juhul, kui menetlusaluse isiku tegevus, s.o võimalik manööver, ei olnud tema jaoks piisavalt selge, hoidma suuremat vahemaad eesliikuva sõidukiga. Kohus võtab siiski arvesse, et nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja U. T ütluste kohaselt toimus manööver ehk parempööre Humala tänavale mõnisada meetrit pärast seda, kui P.G pööras Paldiski maanteele (ja seda tunnistaja U. T ütluste kohaselt võrdlemisi järsult kiirendades, et pööret õigeaegselt lõpetada) ning ka seda, et videosalvestiselt nähtuvalt 4 4-18-6382 bussijuht pidurdas kohe, kui menetlusaluse isiku sõiduk keeras tema ette. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi osaliselt võis kokkupõrke toimumises mängida rolli ka bussijuhi ebapiisav tegevus selle vältimisel, ei välista see tagajärje omistamist ka menetlusalusele isikule, kelle tegu arutatakse praeguses menetluses (n-ö segasüü olukord). 6.
2. Kohtu hinnangul on tuvastatud ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati Maanteeametile varalist kahju (bussil tekkinud vigastused), mida kinnitavad sündmuskoha vaatlusprotokoll, sh liiklusõnnetuse akt ja fototabel ning sõiduki xxxx vaatlusprotokoll. Samuti põhjustati liiklusõnnetusega tervisekahjustusi kahele isikule - U. T, kelle vigastusi tõendab PERH-i ambulatoorne epikriis (pea pindmine vigastus) ja E Š, kelle vigastusi tõendab regionaalhaigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (parema põlve ja parema küünarnuki põrutus). 6.
3. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus

§ 33

lg 2 p 8, § 48 lg 1 ja 3 nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju ja isikutele põhjustatud tervisekahjustused, s.o täitis

§ 223lg 1 objektiivset koosseisu.

Kohtu hinnangul toimus rikkumine vähemalt kergemeelsusest ja tagajärje põhjustas isik hooletusest. 7.

§ 223

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. P.G on karistatud rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot, s.o sanktsiooni esimeses kolmandikus. Kohus leiab, et P.G-le karistuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ja üld- ning eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et P.G osutas enda selgituste kohaselt sõiduteenust, s.o vastutas ka reisija heaolu eest. Samuti ei ole isik avaldanud kahetsust. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest. P.G ei ole varem väärteokorras karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. 8. Samuti peab kohus võimalikuks võtta arvesse isiku ütlusi raske majandusliku olukorra kohta ja määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19. novembri 2018. a otsust, millega P.G karistati

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega määrab, et isikule mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 80 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185138845. Menetlusaluse isiku P.G kaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5