S § 63 lg 1 alusel
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd.
Samuti juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelevalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 1, 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud kohustusi ja keeldusid ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. 13.10.2019 oli alla 2 -aastasel lapsel kõrge palavik ja oli vaja rohtu. Kuna ei olnud kedagi rooli panna, riskis ja läks ise. Sõiduk kuulus sõbrannale, käesolevaks ajaks on sõiduk müüdud. Teab, et juhtimisõigus puudub. Kuna sõbranna melukohas on hoovis 5-6 autot, ei olnud seal rohkem ruumi ja sõbranna hoidis seda autot tema juures. Kasutas seda sõidukit sõbranna teadmata. Üldiselt oli sõbranna teadlik, et sõidukit vahest kasutatakse. Dokumenti ei olnud kaasas, sest dokument oli kehtivuse kaotanud ja ka kolimise käigus kaduma läinud. Apteeki suundus koos elukaaslase ja lapsega. Elukaaslasel samuti juhtimisõigust ei ole. Kasutasid juhust samal ajal ka poes ära käia. On ka varem sama sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 2018. aasta septembri lõpus kui käis vanaema matustel. Ületas kiirust ja peeti kinni. Karistati rahatrahviga, osa sellest on makstud. Juhtimisõigust ei ole olnud, pidi minema sõidueksamile, kuid peeti kinni ja seetõttu ei lastud. Kõrvalmajas elab endine taksojuht, kes neid vajadusel sõidutab, kuid 13.10.2019 oli ta xxxx. Elukaaslane otsis ka tuttavaid, kuid kelleltki abi ei saanud. Elukaaslase onupoeg elab samuti läheduses, kuid see alguses ei vastanud telefonile. Hiljem toimetas sõiduki kinnipidamise kohast ära. On nõus üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Teadis, et ei tohi rooli minna ja osaleda juhina liikluses. Varem on teda karistatud kahel korral samalaadsete väärtegude eest, kuid rahatrahvid ei ole mõjutanud teda väärtegude toimepanemisest hoiduma. Rahatrahv kui karistus on end ammendanud, eripreventiivset mõju ei oma. Ainus karistusliik, mis võiks sundida uute süütegude toimepanemisest hoiduma on arest. Arvestades süü suurust, riigikohtu suuniseid, peab iga järgnev karistus olema karmim, et sundida süütegude toimepanemisest hoiduma. Kriminaalvastutusest on puudu väike samm. Et hoida ära kuriteo toimepanemine, palub KarS § 63 lg 1 ja
lg 2 alusel mõista karistuseks arest sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva ning kui menetlusalune isik on nõus, asendada see üldkasuliku tööga, mis tuleks täita 2 kuu jooksul. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt O.F juhtimisõigus 13.10.2019 puudus. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda 2 kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 28.09.2018 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, kui ta juhtis sama sõidukit, s.t ta oli
28.09.2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik, keda on samalaadse süüteo eest karistatud ja kes on üheselt teadlik teo keelatusest, taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 ja 145 lõikes 2 loetletud dokumendid.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 13.10.2019 kell 14:00 xxx teel suunaga xxxx tee poole kinni mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis O.F . Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada kehtivat vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendavat dokumenti ega muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
lg 2 kohaselt, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul kaasas ka isikut tõendavat dokumenti ning menetlusalune isik tuli tuvastada politsei andmebaasi andmete alusel. Menetlusalune isik selgitas, et tema isikut tõendav dokument oli aegunud ja samas ka kolimise käigus kaotsi läinud. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhile on vähemalt isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. Seega asudes sõidukit juhtima, isegi juhtimisõiguse puudumisel, pidi menetlusalune isik seda kohustust täitma. Kui aga isikul on isikut tõendav dokument aegunud või kaotsi läinud, peab ta selle viivitamatult uuendama, et tal oleks võimalik üldse enda isikut lasta tuvastada ja enda isikusamasust tõendada. Sõites teisele isikule kuuluva sõidukiga, pidi ta ka juhile kohustuslikke norme täitma, s.o veenduma enne sõiduki juhtima asumist selles, et tal on isikut tõendav dokument kaasas. Menetlusaluse isiku selgitusest saab järeldada, et menetlusaluse isiku jaoks ei olnud sellel tähtsust. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. 3 Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isikuna ning nende eest on isikule määratud rahatrahvid, miliistest viimane on tasutud vaid väikeses osas. Seejuures ei meenunud menetlusalusele isikule üldse, et teda oleks eelnevalt veel samalaadse väärteo eest rahatrahviga karistatud. Seega varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik kas ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline rahatrahve tasuma või puudub tal soov neid tasuda, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks ilma juhtimisõiguseta sõitmisele on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse tugeva kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadse väärteo, s.o
Seejuures karistati teda
lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest väärtegude kogumis rahatrahviga, millise on isik jätnud tähtaegselt tasumata ja sellest on tasutud vaid kolmandik. Seega ei ole kahetsus siiras ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka 4 eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, süütegude korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik avaldas nõusolekut teha üldkasulikku tööd, peab kohus võimalikuks mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldaks menetlusalusel isikul nii käia tööl kui ka kanda asenduskaristust, andes üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.