Obsah (4)

§ 118§ 114§ 117§ 38

4-20-2055 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuasi Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja Kohtuväline menetleja Menetlustoiming Harju Maakohus, Tallinna kohtuma

§ 118lg 2 p-st 1 kohus otsustas: 1.

Jätta K.P kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata.

1. Jätta menetlusaluse isiku K.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. jaanuari
3. a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,010616 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.P esitas Harju Maakohtusse
4. aprill 2020 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
5. jaanuari 2020.a otsusele väärteoasjas nr 2316,19,010616 ning palus kaebetähtaeg ennistada. Kuna esialgne kaebus oli allkirjastamata, siis esitas isik kaebuse uuesti allkirjastatult
6. aprill
7. 4-20-2055 Kaebuses on toodud ennistamise põhjenduseks asjaolu, et ta ei teadnud jõustunud väärteootsusest midagi. Ta saabus 20.03.2020 komandeeringust tagasi Eestisse ning peatati politsei poolt kinni piirkiiruse ületamise tõttu. Sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrolli käigus selgus, et vaatamata varem esitatud asitõenditele eelneva “lubadeta sõidu” eest on ta süüdi mõistetud. O n selles olukorrast frustreeritud, kuna temani ei olnud jõudnud mitte ühtegi emaili ega süüdimõistvat otsust. Võttis ühendust politseiga, kelle sõnul oli otsus kätte toimetatud. Palus politseilt ka vastavat kinnitust tagamaks seda, et tegu ei olnud temapoolse eksitusega. Paraku ei olnud politseil võimalik näidata, et antud otsus oli temani toimetatud ning oli šokeeritud asjaolust, et ilma igasuguse teavitamiseta oli tema suhtes algatatud väärteomenetlus. Otsuse sai kätte teisest jaoskonnast märtsi lõpus. Paraku ei ole täpne kuupäev kirjas. Kohtuväline menetleja leiab, et tähtaja ennistamiseks puudub alus. Is ikule on väärteootsus saadetud e-posti aadressile xxxx
8. jaanuaril 2020 kell 11.57 ja väärteotoimikusse on lisatud väljavõte, et e-kirja edastamine on õnnestunud. Kohtuväline menetleja märgib veel, et isegi kui lugeda menetlusaluse isiku tähtaja ennistamise põhjendusi mõjuvateks, siis nähtub kaebusest, et isik sai oma otsusest väidetavalt teada 20.03.
9. Seega oleks ta pidanud kaebuse esitama hiljemalt 02.04.
10. Kuna ka see tähtaeg on ületatud, siis tuleb taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja kaebus jätta läbi vaatamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. 2.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kaebus väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise ajast.
3. Väärteoasjas
4. detsembril 2019 koostatud väärteoprotokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja otsus on K.P jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
5. jaanuarist
6. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik andis väärteoprotokollile allkirja väärteoprotokolli koopia saamise ja talle

§-st 19 tulenevate menetlusaluse isiku õiguste tutvustamise kohta. Seega pidi K.P olema teadlik sellest, mis ajal on otsus kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja seda kinnitab tema enda allkiri. Samuti on väärteoprotokollis kirjas, et isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

1. Lisaks ka kohtuvälise menetleja
2. jaanuari
3. a otsuses väärteoasjas nr 2316,19,010616, on selgitatud selle vaidlustamise korda, muu hulgas on märgitud, et otsuse 4-20-2055 peale võib esitada kaebuse maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättes aadav. Väärteootsuse koostamise kuupäev oli
4. jaanuar 2020 ja otsusesse on märgitud kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks
5. jaanuar
6. Väärteootsusest nähtub, et K.P on otsuse kätte saanud
7. märtsil 2020 ja kinnitanud seda oma allkirjaga.
8. K.P esitas maakohtule kaebuse
9. aprillil 2020 ja allkirjastatud kaebuse
10. aprillil 2020, s.o pärast kaebetähtaja möödumist ja palus tähtaja ennistamist. 5.
11. Tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. KrMS § 172 lg 3 sätestab, et ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes.

§ 117

lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt ja kohtule on esitatud tähtaja ennistamise taotlus. 5.
3. Ennistamise taotluses väidab K.P, et ta ei teadnud, et talle on tehtud väärteootsus ja keegi pole sellest teda teavitanud. Samas on ta ise allkirjastanud väärteoprotokolli, kus on kirjas, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 10.01.
4. Seega on seaduses ette nähtud kohustus, et menetlusalune isik ise läheb väärteoprotokollis nimetatud ajal kohtuvälise menetleja juurde otsusele järgi. Lisaks on võimalus, et kohtuväline menetleja saadab otsuse menetlusaluse isiku e-posti aadressile. Väärteoprotokolli on K.P märkinud oma e-posti aadressiks xxxx. Väärteotoimikust nähtub, et kohtuväline menetleja ongi saatnud väärteootsuse isiku enda poolt politseile edastatud mailiaadressile xxxx
5. jaanuaril 2020 kell 11.57 ja e-kirja edastamine on õnnestunud. 5.
6. Ennistamise aluseks on KrMS § 172 lg 2 kohaselt äraolek või muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Menetlusalune isiku väitis, et saabus
7. märtsil 2020 komandeeringust tagasi, ta peatati politsei poolt kiiruseületamise tõttu kinni ning alles siis sai ta teada, et eelmine väärteootsus lubadeta sõitmise eest on jõustunud. Samas, kui kaua isik Eestist ära oli ja millises riigis viibis, selle kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Kohus rõhutab, et iga äraolek ei ole automaatselt käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 172 lg 2 tähenduses. Nagu kohus juba eelpool leidis pidi menetlusalune isik olema väärteoprotokollile alla kirjutades teadlik väärteomenetluse toimumisest ja ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seda enam, et välismaal viibimine ei takistas kaebuse esitamist, võttes arvesse, et kaebuse esitamine kohtule on võimalik ka e-posti või tavaposti teel. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebetähtaja ennistamise põhjused ei tõendatud ega ka kohtu hinnangul mõjuvad ja isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 5.

1. Lisaks märgib kohus, et väärteootsuse sai K.P paberkujul kätte
2. märtsil 2020 ja on kinnitanud seda oma allkirjaga. Seega, kui isegi lugeda kaebuses toodud ennistamise 4-20-2055 põhjendusi mõjuvateks, siis väärteootsusele kaebuse esitamise viimane päev oleks olnud
3. aprill
4. Kaebus esitati kohtule aga alles
5. aprill
6. Selle tähtpäeva mööda laskmise kohta ühtegi põhjendust isik välja toonud ei ole. Asjaolu, et isik ei ole lugenud väärteoprotokollis ja väärteootsuses kirjeldatud kaebuse esitamise korda, ei ole ennistamiseks mõjuv põhjus. 5.
7. Seega leiab kohus, et isiku taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 118

lg 2 p-st 1, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale, sest kaebus esitati pärast

§ 114lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu kohtunik