← Eesti

4-19-6198/20

4-19-6198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020.a Pärnu Väärteoasja number 4-19-6198 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekrteär Anneli Kalj

§ 227lg 2 järgi).

Istungil osalenud isikud: Kaebuse esitaja Kaebuse esitaja kaitsja A.Z, ik: XXX Advokaat Hannes Toodu Kohtuvälise menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kask Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, epost: laane@politsei.ee) RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 227

; VTMS § 2, § 132, § 133-135, kohus otsustas: Jätta A.Z-i kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 20.11.2019.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,006480 muutmata. A.Z-i kaitsja kulud jätta A.Z-i kanda. Lisakaristuse kohaldamise algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on menetlusalune isik kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1

(6)4-19-6198 Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 10220195127891. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 28.02.2020.a. Asjaolud 25.10.2019.a koostati väärteoprotokoll selle kohta, et kella 11:00 ajal juhtis A.Z X mnt x. km mootorsõidukit kiirusega 119 km/h +/8km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas A.Z lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 20.11.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2670,19,006480 määrati A.Z-ile

§ 227

lg 2 rikkumise eest rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot ning lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks. 09.12.2019.a esitas A.Z-i kaitsja kaebuse eelmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või lisakaristuse tühistamist. 06.02.2020.a toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või lisakaristuse kohaldamata jätmist. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, taotledes otsuse muutmata jätmist. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (

) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühes kuust kuni kolme kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“(edaspidi 2

(6)4-19-6198 „Määrus“) lisa 1 kohaselt kui vastassuunas sõitva sõiduki kiirus on 101-133 km/h ning mõõtja kiirus on 61-80 km/h, siis on liikuvast sõidukist vastassuunas sõitva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 8 km/h. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab, et

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine A.Z-i poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 25.10.2019.a väärteoprotokolli, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ja politseiametnike ütlustega. 25.10.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et A.Z juhtis X mnt x km mootorsõidukit X reg. märgiga xxxXXX, mille kiiruseks mõõdeti 119 km/h +/- 8km/h. Sellega ületas A.Z lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõturi, mis on taadeldud 14.06.2019.a, kasutamise protokollist, et 25.10.2019.a kell 11:00 mõõdeti patrullautoga vastassuunas liikunud A.Z-i juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas 119 km/h ning patrullauto kiirus oli mõõtmise hetkel 76 km/h. Arvestades Määruses sätestatud laiendmääramatust, mõõdeti A.Z-i juhitud sõiduki kiiruseks 90 km/h alas, seega mitte vähem kui 111 km/h. Seega ületas A.Z lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Lisaks kinnitasid kohtuistungil politseiametnikud Mariliis Rood ja Tauno Väljaots, et 25.10.2019.a tuvastati A.Z-i juhitud sõiduki kiiruseks 119 km/h, milles tuleb maha arvata laiendmääramatus. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kiiruseületamine omistati ekslikult kaebaja juhitud sõidukile, kuna politseisõidukis olnud kiirusemõõtur fikseerib kiiruse ületanud sõiduki täpselt koos sõiduki väliste tunnuste ning numbrimärgiga. Antud juhul viis mõõtmisprotseduuri läbi politseiametnik Mariliis Rood. Kaitsja väitis kohtus, et puuduvad andmed selle kohta, et mõõtmist teostanud ametnik oleks läbinud mõõtmiste teostamiseks koolituse. Kohtuistungil kinnitas ametnik, et ta on läbinud vastava koolituse. Ka kohtuväline menetleja selgitas, et ametnik on läbinud vastava koolituse, mis on politsei sisekoolitus ning nende kohta paberkandjal tõendeid ei väljastata. Käesoleval juhul ei ole kohtul mingit alust kahelda politseiametnike selgitustes. Kaebuse esitaja püüab vastavasisulise väitega üksnes pääseda vastutusest. 06.02.2020.a esitas politsei ka tõendi ametniku koolituse läbimise kohta. Kuna antud teatis on esitatud pärast seda, kui kohus läks nõupidamiste tuppa otsust tegema, ei saa kohus seda tõendit arvestada. Samas on ametniku pädevus mõõtmisi teostada kinnitust leidnud ametniku enda ütluste ja kohtuvälise menetleja selgitustega. Käesoleval juhul ei ole kohtul mittemingisugust alust neis kahelda. Kohtu hinnangul on ilmselge, et mõõtevahendite, sh kiirusmõõturi kasutamine, koolitus on oma olemuselt selline, mis kuulub politseiniku baasõppesse ega ole spetsiifilist laadi koolitus, mille puhul võiks tekkida kahtlus, kas kõigil politseiametnikel on ikka vastav koolitus läbitud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on täidetud MõõteS § 5 nõuded. Nimelt antud juhul on mõõtmised teostanud pädev mõõtja (Mariliis Rood), kes kasutas mõõtevahendit, mis on taadeldud ning järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Seega mõõtmistulemused ehk 25.10.2019.a kiirusmõõturi kasutamise protokoll on lubatav ja usaldusväärne tõend. Kohus on seisukohal, et mitte ükski kaitsja väide ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Seetõttu leiab kohus, et A.Z-i poolt kiiruse ületamine on tõendamist leidnud kiirusmõõturi kasutamise protokolli, politseiametnike ütluste ning väärteoprotokolliga. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 25.10.2019.a kell 11:00 ületas kaebuse esitaja X mnt x. km suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Märgituga on täidetud

§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega. A.Z, omades juhtimisõigust ja olles seega läbinud autokooli, pidi ilmselgelt 3

(6)4-19-6198 võimalikuks pidama, et ületades lubatud suurimata sõidukiirust paneb ta toime väärteo või vähemalt möönis seda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist A.Z-i poolt

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine.

Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Karistusest Kaebuse esitajat karistati

§ 227

lg 2 järgi 200-eurose trahviga ning lisakaristusena kohaldati

§ 227

lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.

§ 227

lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi ning

§ 227

lg 5 p 1 alusel on sellise rikkumise eest õigus kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks kuuks. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on

§ 227

lg 2 alusel määranud rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, milline karistus on sanktsiooni keskmises määras. Rahatrahvi määramisel on arvestatud sellega, et isikul on kehtivad karistused samalaadsete rikkumiste eest. A.Z-ile on

§ 227

lg 2 järgi 08.06.2019.a otsusega määratud rahatrahv 23 trahviühikut ehk 92 eurot ning 29.07.2019.a otsusega on määratud rahatrahv 95 trahviühikut ehk 380 eurot. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, A.Z-i puhul esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Vaatamata sellele, et antud juhul on väärteo koosseis täidetud minimaalselt, tuleb A.Z-i süüd pidada keskmisest suuremaks. Esiteks on tegemist korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vaid veidi enam kui kolm kuud. Süüd tuleb pidada keskmisest suuremaks ka seetõttu, et kiiruse ületamise ajal liikus menetlualune isik oma sõidukiga teel üksi ehk tal ei olnud ühtegi inimlikult aktsepteeritavat põhjust, nt möödasõit vms, kiiruse ületamiseks, mis võiks isiku süüd vähendada. Kaebaja on küll väitnud, et ületas kiirust möödasõidul. Samas kohtu hinnangul on isiku selgitused kiiruse ületamise kohta möödasõidul ilmselgelt tagantjärele otsitud. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus menetlusalune isik oma sõidukiga üksi, samuti kinnitasid sündmuskohal viibinud politseiametnikud, et möödasõitu ei toimunud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kiirusemõõturi protokolli ja politseiametnike ütluste tõele vastavuses. Käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku täiesti teadlik valik ületada kiirust olukorras, kus selleks puudus igasugune vajadus. Samas karistuse määramisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna kahetsust. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik A.Z mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A.Z on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Kusjuures antud rikkumise puhul on tegemist juba kolmanda rikkumisega vähem kui viie kuu jooksul, s.o esimene rikkumine 08.06.2019.a, teine 03.07.2019.a ning kolmas 25.10.2019.a Kohtu hinnangul võib isegi öelda, et A.Z on süstemaatiline kiiruse ületaja. Seega 4

(6)4-19-6198 ilmselgelt ei ole varasemad karistused, s.o rahatrahvid, mõjutanud isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). A.Z-ile varasemate rikkumiste eest määratud karistused on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on A.Z-i karistatud samuti

§ 227lg 2 alusel 08.06.2019.a ja 29.07.2019.a otsustega.

Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas A.Z taas 25.10.2019.a kiirust. Seega ei ole A.Z eelmistest karistustest ilmselgelt järeldusi teinud ning oma käitumist ta muutnud ei ole, vaid on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Lisaks kohaldati A.Z-ile

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on igati kohane ja põhjendatud. Kohtu hinnangul peab karistus olema mõjus ja piisavalt ebamugav, et isik teeks omad järeldused ja käituks edaspidi seaduskuulekalt. Käesoleval juhul oli tegemist juba kolmanda samalaadse rikkumisega vähem kui viie kuu jooksul. Nimetatu tähendab, et varasemalt määratud rahatrahvid ei avaldanud isiku käitumisele mitte mingit mõju ning A.Z pani lühikese aja pärast toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades, et isik on vähem kui viie kuu jooksul pannud toime kolm kiiruse ületamist, võib öelda, et tegemist on süstemaatilise kiiruse ületajaga (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). Sellises olukorras üksnes taaskord rahatrahvi määramist ei saa pidada otstarbekaks ega mõistlikuks. Kui leebemad vahendid (rahatrahv) ei ole isiku käitumisele mõju avaldanud, siis tuleb kohaldada järgmisi ja raskemaid mõjutusvahendeid. Kohus leiab, et tõenäoliselt juhtimisõiguse äravõtmine avaldab A.Z-ile rohkem mõju kui ainult rahatrahv, sest varem määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud A.Z-i käitumist ning isik on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Kaebuse esitaja on oma kahetsuskirjas politseile märkinud, et vajab juhtimisõigust igapäevaselt tööalaselt. Kohus leiab, et nimetatu ei ole alus lisakaristuse tühistamiseks. Kaebaja poolt viidatu oleks pidanud tal meeles olema ka enne rikkumise toimepanemist. Märgitu peaks isikul igapäevaselt liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks isik tegema ise kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna isiku käitumisele ainult korduvate rahatrahvide määramine mõju ei ole avaldanud ning suhteliselt lühikese aja jooksul pani isik toime uue samalaadse rikkumise, siis on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Ainult rahatrahvi määramine ei ole A.Z-i puhul osutunud piisavalt mõjusaks ega ole mõjutanud teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega on igati põhjendatud, et kohtuväline menetleja kohaldas täiendavat mõjutusvahendit lisakaristuse näol. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud 5

(6)4-19-6198 süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 9) (3-1-1-59-15 p 12). Isikule mõistetud põhi- ja lisakaristus peavad koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem. Vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. (3-1-1-59-15 p 13). Arvestades väärteo asjaolusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kaheks kuuks kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on antud teo eest kohane. Lisakaristust on kohaldatud keskmises määras. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt A.Z-ile määratud karistus 50 trahviühikut ehk 200 eurot ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks vastavad koosmõjus A.Z-i süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on vaidlusaluses otsuses märkinud, et isikul on neli kehtivat karistust. Tegelikult on isikul kaks kehtivat karistust. Samas leiab kohus, et märgitu ei ole kuidagi aluseks otsuse tühistamiseks. Ka mitte ükski teine kaitsja poolt välja toodud asjaolu, nt kiiruse ületamine valgel ajal, hea nähtavusega, kuiva kattega teel, väärteo koosseisu minimaalne täitmine vms, ei anna alust otsuse tühistamiseks või karistuse kergendamiseks. Kohus analüüsis eelpool, miks määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et A.Z on toime pannud

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et määratud rahatrahv ja lisakaristus vastavad isiku süü suurusele. Seega jätab kohus A.Z-i kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aime Kase 20.11.2019.a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,006480 muutmata. Menetluskulud Kuna esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ning väärteootsus muutmata, siis lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 180, tuleb jätta valitud kaitsja kulud A.Z-i kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.