lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so summas 400 (nelisada) eurot. VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada
Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 14.04.2016 otsus väärteoasjas nr 230216002420 O.L-i karistamise osas
S § 66 lg 2 ja 3 alusel õigus tasuda rahatrahv üldsummas 300 (kolmsada) eurot ositi 3 (kolme) kuu jooksul 100 (ühesaja) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arvele nr EE701700017001577198 Nordea pangas, viitenumber
Otsuse kohaselt on väärtegude toimepanemine tõendatud sõiduki vaatlusprotokolliga, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Kohtuväline menetleja on
lg 1 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot ning
O.L kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas maakohtule kaebuse paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Viru Maakohtu 28.12.2016 otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni O.L-i kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel ja menetluskulude jätmist riigi kanda. Riigikohtu 29.05.2017 kohtuotsusega nr 3-1-1-30-17 tühistati Viru Maakohtu 28.12.2016 otsus ning saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises koosseisus. Viru Maakohus määras asja arutamisele 04.07.2017. Maakohtu seisukoht ja põhjendused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku, tunnistaja ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid ja hinnanud enda siseveendumuse kohaselt tõendeid nende kogumis, leiab, et O.L-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.L-ile
lg 1 ja § 236 lg 1 alusel ette, et juhtides 04.02.2016 kella 18.25 ajal Tallinnas, Endla tänaval mootorsõidukit ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas temast paremal liikuvat mootorsõidukit Mitsubishi Outlander, reg.nr xx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising ASile ja Nordea Finance Estonia ASile. Lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras liiklusõnnetusest politseile teatamata.
3
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg-st 5 tulenevalt peab liiklusõnnetusest teatama kohe politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele, kui esinevad lahkarvamused või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.
lg 1 näeb ette karistuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil otsuses toodud seisukohale ja arvas, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Ka menetlusalune isik jäi kaebuses märgitu juurde. Kaebaja andis istungil ütluseid, et . Kaebaja sõnul vaatas ta pärast peatumist sõidukit ning kogu auto parem külg oli kriimustatud ning parempoolne peegel katki. Tema arvamusel tekkisid need vigastused puupiirdega kokkupõrke tagajärjel. Kokkupõrke ja peatumise vahe võis olla ligikaudu tund. Kuna eksis ära, siis sõitis mööda linna ringi, aga täpseid kohti ta nimetada ei osanud. Sõidukit Mazda, reg.nr xx juhtima asudes oli ta joobeseisundis ning selle eest on teda kriminaalkorras karistatud. Viimast kinnitab ka karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt karistati O.L-i Harju Maakohtu 06.02.2016 kohtuotsusega nr 1-16-969 KarS § 424 järgi 04.02.2016 sooritatud kuriteo eest 4-kuulise vangistusega, mis jäeti KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata. Eelnevast nähtuvalt kaebaja ei eita, et sõitis väidetava rikkumise ajal Tallinnas mootorsõidukiga Mazda, reg.nr xx. Kus ta täpsemalt liikus, kaebaja selgitada ei osanud. Samuti ei eita kaebaja, et sõiduk sai kõnealuse sõidu ajal vigastusi – katki läks parempoolne peegel ning kogu parem külg oli kriimustatud. Kaebaja väiteid vigastuste olemasolu ning paiknemise osas kinnitab ka 15.02.2016 teostatud sõiduki Mazda CX-7 reg.nr xx vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on sõidukil kogu parema külje ulatuses kriimustused, mis ulatuvad maapinnast 70-90cm kõrgusele. Vigastatud peegel on maapinnast 110-125cm kõrgusel. Tunnistaja Xx andis kohtus ütluseid, et 4 Tunnistaja sõnul sai tema kasutuses olnud sõiduk Mitsubishi Outlander reg.nr xx kokkupõrke tagajärjel vigastada, sõiduki vasakpoolsel küljel olid kriimustused. Kindlustus maksis remondikulud. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et kokkupõrke põhjustanud auto peegel oli juba varasemalt katki. Nimelt on tunnistaja öelnud, et . Tunnistaja hinnangul ei saanud peegel minna katki tema sõidukiga toimunud kokkupõrke tagajärjel, kuna see oli pigem hõõrdumine. Tunnistaja kinnitas, et temale otsa vajunud sõiduk oli pärast kokkupõrget kuni politsei sekkumiseni kogu aeg tema vaateväljas ning helistades 112 ütles ta ka sõiduauto registreerimisnumbri. Tunnistaja on sõiduki marki ja registreerimisnumbrit nimetanud ka politseile esitatud kirjalikus avalduses. See kattub menetlusaluse isiku ütlustes nimetatud andmetega. Tunnistaja ütluseid tema kasutuses olnud sõiduki vigastuste paiknemise ja iseloomu kohta kinnitavad nii tunnistaja kirjalikule avaldusele lisatud fotod kui ka 17.02.2016 koostatud sõiduki vaatlusprotokoll. Viimasest nähtuvalt tuvastati sõiduautol Mitsubishi Outlander reg.nr xx kriimustused auto vasakul küljel. Kriimustused paiknesid maapinnast 70-115cm kõrgusel. Kriimustuste paiknemine ning tunnistaja ütlused nende tekkimise asjaolude osas haakuvad menetlusaluse isiku juhitud sõidukil olnud kriimustustega nii peeglil kui muudel detailidel. Sõidukite vaatlusprotokolle võrreldes nähtub, et mõlemal sõidukil on laiad kriimustuse jäljed 70-90cm kõrgusel. Lisaks on tunnistaja sõidukil väiksemaid kriimustusi ka pisut kõrgemal, mis omakorda haakuvad kaebaja sõiduki küljepeegli kõrgusega ning sellel olevate kriimustustega. Hinnates kaebaja ja tunnistaja ütluseid kogumis ning kõrvutades neid muude tõenditega ei ole kohtul põhjust kahelda kummagi isiku ütluste usaldusväärsuses. Samuti ei ole need ütlused omavahel vastuolus. Tunnistaja ütlustest järeldub, et kaebaja sõiduki peegel oli vigastatud juba enne tema autoga kokkupõrget. Seega ei ole välistatud kaebaja kirjeldatud puupiirdega kokkupõrke toimumine ning selle käigus küljepeegli vigastamine. Tunnistaja ütluste ning sõidukite vaatlusprotokollide pinnalt loeb kohus tõendatuks ka asjaolu, et Endla tänaval, sõidusuunal kesklinna poole, toimus sõidukite kokkupõrge, mille tagajärjel oli tunnistaja juhitud sõiduki vasak külg kriimustatud. Tunnistaja sõnul oli temale küljelt otsa vajunud sõidukiks Mazda, reg.nr xx ning ta sõitis sellele järele kuni viimane peeti politseiametnike poolt kinni Maneeži ristmikul. Viimane haakub omakorda kaebaja ütlustega, kes samuti kinnitas, et politsei pidas teda kaubamaja lähistel kinni. Nimetatud kokkulangevusi arvestades ei ole kohtul põhjust kahelda, et sõiduk, mis tekitas Endla tänaval tunnistaja juhitud sõidukile vigastusi ning mis tunnistaja teate alusel politsei poolt kinni peeti, oli just nimelt kaebaja sõiduk, mida juhtis kaebaja ise. Menetlusaluse isiku ütlused ei välista Endla tänaval viibimist, kuivõrd enda sõnul ei saanud ta aru, kus täpselt sõitis ning eksles mööda linna ringi. Samuti nähtub kaebaja ütlustest ning karistusregistri väljavõttest, et ta oli sel hetkel tugevas alkoholijoobes (KarS § 424 järgse vastutuse eelduseks on joove vähemalt 0,75mg/l), mis teadaolevalt halvendab oluliselt isiku tähelepanu- ja reageerimisvõimet. Kui arvestada siinkohal ka tunnistaja selgitusi, mille kohaselt ei olnud tegemist tugeva kokkupõrkega, vaid pigem hõõrdumisega ning kaebaja sõitis seejärel ilma igasuguse reageeringuta rahulikult edasi, on kohtu hinnangul alust arvata, et kaebaja ei pannud ise tähele, et ta teisele sõidukile küljelt otsa vajus ning seeläbi vigastusi tekitas. 5 Fakt, et kaebaja tegevuse tagajärjel tekitati materiaalset kahju, on tuvastatud nii sõiduki Mitsubishi Outlander reg.nr xx vaatlusprotokolliga, millest nähtuvad sõidukile tekitatud vigastuste ulatus, kui ka tunnistaja ütlustega, mille kohaselt kaasnesid kriimustuste kõrvaldamisega remondikulud, mis kaeti kindlustusettevõtte poolt. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades loeb kohus tõendatuks, et väärteoprotokollis nimetatud asjaoludel on liiklusõnnetus aset leidnud ning selle põhjustas kaebaja. Kuid samas leiab kohus, et antud juhul puuduvad tõsikindlad tõendid, mille pinnalt saaks järeldada, et kaebaja eiras ohutu külgvahe hoidmise kohustust teadlikult ning vähemalt möönis, et seda tehes võib ta vajuda otsa teisele temaga samas suunas liikuvale sõidukile. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebaja tegevuses ei ole tuvastatud tahtlust, kuid liiklusõnnetus, millega tekitati teisele isikule varalist kahju, oli pandud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, st mootorsõidukit juhtides pidanuks kaebaja veenduma, et see on ohutu, kuid hooletusest jättis ta vastava kohustuse täitmata ning põhjustas seetõttu liiklusavarii. Tegemist on liikluses osalevatele mootorsõidukijuhtidele kehtiva elementaarse hoolsuskohustusega – hoida ohutut külgvahet. Tulenevalt KarS § 15 lg-st 3 ja § 18 lg-st 1 ja 3 on ka hooletusest toimepandud väärtegu karistatav. Eelnevat kokku võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.02.2016 ei hoidnud kaebaja mootorsõidukit juhtides ohutut külgvahet ning vajus sõiduki parema küljega otsa teisele sõidukile rikkudes sellega
Otsasõiduga tekitas kaebaja teisele sõidukile värvikahjustusi ning põhjustas seeläbi sõiduki omanikule varalist kahju. Tegu oli toime pandud vähemalt hooletusest. Seega on tuvastatud, et kaebaja rikkus
lg 3 nõudeid ning pani hooletusest toime
Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei teatanud toimunust politseile. Tulenevalt
lg-st 5 peab liiklusõnnetusest teatama kohe politseile, kui esinevad lahkarvamused või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel. Kaebaja selgituse kohaselt ei ole ta enda teada teisele sõidukile otsa sõitnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja taolist väidet väärteomenetluse käigus ka kummutatud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt kaebaja kokkupõrkele ei reageerinud ning sõitis rahulikult edasi. Seega kaebaja ei üritanud teha midagi, et tunnistaja vaateväljast kiiresti eemalduda ja seeläbi vastutusest pääseda. Taoline asjade käik viitab, et kaebaja ei tundnud või ei teadvustanud endale, et sõitis teisele sõidukile otsa. Ka avarii tagajärjel tekkinud vigastused näitavad, et tegemist oli kerge kokkupõrkega (hõõrdumisega), mida avarii põhjustaja ise ei pruukinud tunda, seda enam, et isik oli tugevas alkoholijoobes, mis omakorda vähendab tema võimet tajuda ümbritsevat. Avariis osalenud sõidukitel olid vaid värvikahjustused, mingeid muljumise või muid tugevale löögile viitavaid jälgi ei esinenud. Ka tunnistaja on öelnud, et kokkupõrge ei olnud tugev. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus kaebaja ei teadnud väärteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, st liiklusõnnetuse toimumist. Taolise olukorra puhul ei ole võimalik tuvastada ühegi LS § 169 lg 5 alternatiivi esinemist, mille pinnalt saaks väita, et kaebajal tekkis LS § 236 lg 1 tähenduses teavitamiskohustus. Ka väärteoprotokollis ega vaidlustatud otsuses ei ole täpsustatud, millisest konkreetsest LS § 169 lg 5 alternatiivist tulenevalt kaebajal väidetav teavitamiskohustus tekkis. 6 Nimetatud sättes on ühe alternatiivina märgitud lahkarvamuste esinemine. Viimasest saaks rääkida vaid juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud isikud jäävad sündmuskohal õnnetuse toimumise asjaolude osas erinevatele arvamustele. Lahkarvamuseks ei saa aga pidada olukorda, kus üks osapooltest ei ole liiklusõnnetuse toimumist üldse teadvustanud ega jäänud sündmuskohale, et õnnetuse asjaolusid selgitada. Ka teine alternatiiv eeldab, et liiklusõnnetuse põhjustaja on õnnetusse sattumisest ning varalise kahju tekitamisest teadlik. Kolmanda alternatiivi korral ei ole teavitamiskohustus varalise kahju tekitajal. Neljas ja viies alternatiiv on seotud loomale otsasõiduga, mis antud juhul ei ole menetluse esemeks. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole tuvastatud, et kaebajal tekkis LS § 169 lg-st 5 tulenevalt teavitamiskohustus, mis on LS § 236 lg 1 obligatoorseks koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei ole kaebaja tegevuses tuvastatud LS § 236 lg 1 tunnuste esinemist ning selles osas tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuvälise menetleja otsus isiku karistamises
Kohtuväline menetleja määras kaebajale
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses so 300 eurot.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuks. Seega on kaebajale mõistetud karistus oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt KarS § 56 lg 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd. Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Antud asjas puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seetõttu tuleks karistuse mõistmisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, milleks on 150 trahviühikut. Võttes aga siinkohal arvesse, et liiklusõnnetusega ei tekitatud olulisi kahjustusi ning tegu oli pandud toime ettevaatamatusest, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra. Neil asjaoludel peab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust – 75 trahviühikut põhjendatuks ja karistuse eesmärke täitvaks karistuseks. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus kaebaja karistamises
Arvestades aga kaebuse esitaja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks võimaldada kaebajal rahatrahvi ositi tasumist. Seetõttu määrab kohus KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 300 eurot tasumine ositi kolme kuu jooksul 100 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kõike eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et O.L-i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaevatav otsus tuleb tühistada osas, millega O.L-i karistati
lg 1 järgi ning VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb
Vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata osas, millega O.L-i karistati
S § 66 lg 2 ja 3 alusel võimalus tasuda rahatrahv üldsummas 300 eurot ositi kolme kuu jooksul 100 euro kaupa igakuiselt. 7 Kaebajale riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaks määramiseks ning hüvitamiseks summas 552 eurot. Kohtu hinnangul on esitatud taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Arvestades, et kohus rahuldab esitatud kaebuse osaliselt, tuleb VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 180 lg-st 1 ja § 181 lg-st 1 juhindudes jätta määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kuludest osa riigi kanda ning ülejäänud osa mõista välja kaebajalt. Proportsionaalselt on antud juhul põhjendatud jätta nimetatud kulust pool (s.o 276 eurot) riigi kanda ning mõista kaebajalt menetluskuluna välja pool õigusabi kuludest – 276 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.