Obsah (7)

§ 214§ 200§ 199§ 215§ 61§ 64§ 65

Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-06-8237 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 22.11.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET rahvakohtunikud U.Lille, M.Org sekretäri V.Roots, tõlgi J.Zubtsova juureso

§ 214lg.2 p.1,4 järgi 4 a v/k tingimisi 2 a katseajaga, 2) 07.06.2006.a.

Viru MK

§ 214lg.2 p.4,5, 121 järgi Kr

MS § 238 lg.2 kohaldamisega 2 a 8 k v/k tingimisi 3 a katseajaga; väärteoasjas karistatud,süüdistusasja

§ 214lg.2 p.1,4, 215 lg.2 p.3 järgi ja N.S, isikukood xxxx, eluk.

xxxx, töötab oma sõnul mitteametlikult xxxx, kriminaalkorras karistatud: 1) 14.09.2005.a. Tallinna LK

§ 200

lg.2 p.7 järgi, kuid vabastatud karistuse kandmisest ja allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks, 2) 21.12.2005.a. Tallinna LK

§ 199

lg.2 p.4,7,8 järgi 2 k v/k tingimisi 2 a katseajaga; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja

§ 214lg.2 p.1,4 järgi.

Resolutiivotsus kuulutatud 22.11.2006.a. ja täisotsus antud kohtu kantseleisse 13.12.2006.a. Kohtueelsel menetlusel süüdistati J.U selles, et ta koos D O , A B , D B , V L ja V H 25.09.2005.a. kella 01.00 paiku võttis Tapal Üleviste 11 maja eest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks I M sõiduauto Ford Escort, reg.nr. xxxx, väärtusega 4 000 kr. Seega J.U, kasutades isikute grupis ajutiselt, omastamise eesmärgita võõrast vallasasja, pani toime

§ 215lg.2 p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelsel menetlusel süüdistati J.U ja N.S-i selles, et nad koos,

§ 214lg.2 p.1 tähendatud isikutena, ajavahemikul detsembrist 2005.

kuni 21.01.2006.a. Tapal Linda 10 Tapa Erikoolis nõudsid korduvalt sama kooli õpilastelt A B ja A D raha ja esemete üleandmist, ähvardades neid vastasel korral peksmisega ning pekstes neid rusikatega kehasse. Seega J.U ja N.S,

§ 214

lg.2 p.1 tähendatud isikutena nõudes isikute grupis ja vägivalda kasutades varalise kasu üleandmist, panid toime

§ 214lg.2 p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esitatud süüdistuses

§ 215lg.2 p.3 järgi tunnistab J.U end täielikult süüdi ja annab asjakohaseid ütlusi.

Ta kinnitab, et koos teistega põgenes ta Tapa Erikoolist ning tänavat mööda minnes tuli mõte autoga sõita Tallinna. Roolis oli D.O Tema oli nõus võõrast autot kasutama, istus auto peale koos teistega . Umbes 30 kilomeetrit Tapalt pidas politseipatrull auto kinni ja neid toodi kooli tagasi. On nõus hüvitama järelejäänud tsiviilhagi. Tema süüd toimepandud kuriteos tõendavad kannatanu I.M avaldus, tema ütlused kohtus, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga, kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-06-3750. Maakohus leiab, et kohtualuse J.U tegevus on

§ 215

lg.2 p.3 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. Esitatud süüdistuses

§ 214lg.2 p.1,4 järgi J.U ja N.S end süüdi ei tunnista.

2 J.U kinnitab, et ta tunneb kannatanuid A.D ja A.B , kuid ei ole neilt kunagi midagi välja pressinud ega neid peksnud. Ta ei tea, miks kannatanud tema peale räägivad. Kooli töötajad küsisid temalt kannatanutelt väljapressimise kohta, ta ütles neile, et pole midagi välja pressinud, see on laim ja rohkem temaga sellel teemal ei räägitud. Ta küsis ka kannatanutelt, miks nad nii räägivad, kuid kannatanud ütlesid, et ei ole üldse midagi rääkinud. Narvas on teda kahel korral karistatud väljapressimise eest ja need karistused on ta saanud asja eest. N.S kinnitab, et ta tunneb kannatanuid A.D ja A.B , kuid ei ole neilt kunagi midagi välja pressinud ega neid peksnud. A.D vahetas ta riideid, kuid see toimus vabatahtlikult. A.D tundis ta varasemast ajast, nad kohtusid Narvas diskol ja neil tekkis vaidlus umbes 2,5 aastat tagasi. Vaidluse tulemusena pidi A.D talle maksma 100 krooni. Tema kokkusaamisele ei läinud järgmisel päeval ja raha jäi saamata. Tapa Erikoolis kokku saades tuli talle see võlg meelde ja ta küsis A.D võla maksmist aga hiljem ütles, et ta polegi enam midagi võlgu. Algul pidi A.D andma suitsu, kuid hiljem ta ütles, et ka suitsu pole vaja anda. A.D pidi oma võla ära maksma aga ta - N.S kandis võla maha. Ta ei tea, miks kannatanud tema peale räägivad. Kannatanu A.B kinnitas, et tunneb J.U ja N.S-i, mõlemad olid juba Tapa Erikoolis, kui tema sinna läks. Tema arvab, et on ise rohkem süüdi, sest lubas neile raha tuua detsembri keskel 2005.a., ta ei mäleta, kummale neist. Jutt oli väiksest summast, võib-olla 100 kroonist. Kumbki kohtualune pole teda peksnud. Ta valetas eeluurimisel nende poiste peale. Tapa Erikooli töötajatele on ta rääkinud, et J.U ja N.S on talle liiga teinud. Ta rääkis, et poisid pressisid talt raha välja. Ta jooksis koolist ära isiklikel põhjustel, kuid tuli ise tagasi. Eeluurimisel (t.l. 3, 38-39) on A.B kinnitanud, et detsembris 2005.a. käis teda vaatamas vanaema, tõi talle paki. Järgmisel päeval koolis nõudis J.U, et ta tooks talle ka midagi pakist. Ta ei andnud J.U-le midagi ja J.U lubas koolis asja klaariks teha. Järgmisel päeval õppekorpuses enne tunde kutsus J.U ta WC-sse, sinna tuli ka N.S. J.U lõi teda rusikaga selga, rusikaga vastu reit ja ütles, et ta on J.U-le võlgu 100 krooni. Järgmisel päeval tuli J.U tema juurde ja ütles, et ta peab talle ja N.S-ile juba 500 krooni tooma kummalegi ja siis nad hakkavad N.S-iga teda kaitsma, et keegi talle liiga ei teeks. Enne vaheaega J.U ja N.S käisid talle pidevalt rääkimas, et ta peab neile raha tooma. J.U ütles, et kui ta raha ei too, siis saab. Otseselt ta ei öelnud, et hakkab peksma. Ta lootis, et poisid jätavad ta rahule. Peale vaheaega, kui ta

1. jaanuaril kooli tuli, küsisid J.U ja N.S, kas ta raha tõi. Ta ütles, et ei toonud. Seejärel kutsuti teda WCsse, aga ta ei läinud. Nad ütlesid, et tahavad temaga rääkida, aga oli aru saada, et nad tahavad talle peksa anda ja ta ei läinud sinna, otsustas koolist ära joosta. Rääkis sellest ühele poisile, kuid tema soovitas, et peaks hoopis kasvatajale rääkima. Seejärel ta rääkiski asjast kasvataja T.J , kes omakorda rääkis J.U ja N.S-iga.
2. jaanuaril 2006.a. kella 23 paiku jooksis tema tuppa mitu poissi, ta ei näinud, kes need olid, aga talle taoti vastu selga, tekki pealt ära ei võetud ja keegi midagi ei öelnud. Üks poiss oli koridoris kuulnud, et J.U oli käskinud neil talle tappa anda. Toanaaber A karjus, et jätku teda rahule, siis poisid jooksid minema ja kohale tuli korrapidaja A.D . Ta rääkis A.D koheselt juhtunust. Kannatanu A.D kinnitas, et tunneb J.U ja N.S-i, on klassikaaslased, läbisaamine on normaalne. Ta tahtis pääseda koolivaheajaks koju ja seetõttu valetas ta poiste peale. Tal on ema haige, ta muretses ema pärast, tahtis koju saada. Ta ise pakkus J.U-le ja N.S-ile söögikraami. Ta vahetas N.S-iga oma riideid viimase ettepanekul. Ka rääkis ta med. töötajale J.K seda, et raha pressiti välja J.U ja N.S-i poolt, kuid keegi pole temalt tegelikult raha välja pressinud. Tal on rikkalik fantaasia. Ta kinnitab ka, et ema käis Tapa 2 3 Erikoolis, tõi talle mitmesuguseid asju ja koolis on selline komme, et neid asju jagatakse ka teistega. Eeluurimisel (t.l. 6-7, 35-37) on A.D kinnitanud, et N.S hakkas teda esialgu lööma, nii et keegi pealt ei näinud, seejärel J.U käskis N.S teda lüüa ja N.S lõigi teda ühe korra rusikaga vastu nägu ja teise korra vastu õlga. Löögid olid tugevad, ta tundis valu. Juhtunust rääkis ta ainult oma toanaabrile R.A , kes nägi, et ta huul oli katki. Detsembri algul tõi ema talle paki. N.S hakkas talt nõudma, et ta annaks ära ema toodud dressipüksid; kui ei anna, siis saab tappa. Ta andiski dressipüksid ära kartuses peksa saada. N.S-ile andis ta hiljem küsimise peale ka osa küpsiseid ja limonaadi, emale rääkis aga, et oli oma asjad ära kaotanud. J.U lõi ka teda vahetevahel. Alati küsisid nad ähvardava häälega ja ta ei julgenud asju andmata jätta. Ema käis tal pea iga nädalalõpul külas ja iga kord küsisid J.U ja N.S peale seda temalt asju ja ta andis neile, sest muidu oleks talle peksa antud. A.B rääkis talle ka, et temalt nõuti 500 krooni ja J.U ja N.S ütlesid mõlemad, et ta on neile võlgu. Enne koolivaheajale minemist nõudsid J.U ja N.S, et ta peab neile tooma 200-300 krooni ja suitsu, kui vaheajalt tuleb. Öeldi, et tooks neile raha ja 4-5 pakki sigarette.
3. jaanuaril nõudsid nad, kas ta tõi raha ja sigarette. Ta vastas, et ei toonud midagi. Siis kutsuti ta WC-sse, kus N.S lõi teda mitu korda vastu õlga, seejärel lõi ka J.U. Mõlemad lõid teda korduvalt kehasse, kõhtu, selga sai ta ka lööke. Talle anti kaks päeva aega raha leidmiseks. Peale kahe päeva möödumist kutsuti ta uuesti WC-ssem kuid siis teda ei löödud. Peale tunde läks ta kooliarsti juurde ja rääkis, et N.S ja J.U nõuavad temalt raha ja peksavad teda. Arst soovitas rääkida kasvatajaga, tema aga ei tahtnud ja siis rääkis arst kasvatajale ja pärast rääkis ta ka ise T.J . Tunnistaja T.J kinnitab, et A.D ja A.B olid tema kasvandikud. Esimesena pöördus tema poole abi saamiseks A.D , seejärel A.B . Peale talvevaheaega tööle tulles selgus, et A.D on isolaatoris. Med. töötaja kinnitas talle, et A.D on isolaatoris seepärast, et ei saa koolis viibida, kuna J.U ja N.S nõuavad temalt raha. Ta rääkis A.D , palus temalt kirjalikku seletust, et kool saaks vajalikult reagreerida. A.D rääkis talle, et kohtualused nõuavad temalt 300 krooni. A.D rääkis ka enda löömisest, kuid seda ta ise näinud ei ole. Pärast seda käis ta vestlemas nii J.U kui N.S-iga. Ta selgitas neile, et A.D elab invaliidist emaga ja tal ei ole võimalik neile mingit raha anda ja oli palve, et nad lõpetaksid sellise tegevuse. J.U ja N.S otseselt ei tunnistanud väljapressimist, J.U kinnitas, et seda ei suuda keegi tõestada ja teda ei saa keegi karistada. Mõni päev hiljem kuulis ta lastelt, et A.D oli öeldud, et ta ei pea enam seda 300 krooni maksma. A.B rääkis talle, et temalt nõudsid J.U ja N.S 500 krooni kummalegi. A.B oli öösel kallale tuldud, teda löödud, kuid kõvasti lüüa ei saadud, sest korrapidaja sekkus. Mõlemad kannatanud, pisarad silmis, kurtsid raha väljapressimist ja nad ei suutnud koolis viibida. Nende kahe kannatanu taga võis olla veel veel üle 10 kannatanu, kuid lapsed kartsid ja ei andnud asjadest teada. Tunnistaja J.K kinnitas, et töötab Tapa Erikoolis med. õena. Peale koolivahaega tõi korrapidaja tema juurde med. punkti A.D ja ütles, et tal oli poistega konflikt, temalt nõutakse raha, ta tahtis koolist ära põgeneda; ütles, et emalt raha küsida ei saa, sest ema on üksi ja raskes olukorras. Pärast seda A.D palus tal kasvatajaga rääkida juhtunust ja ta vestleski T.J . Hiljem sai ta teiste kaudu teada, et raha nõudjad olid J.U ja N.S. J.K kinnitas kohtus, et eeluurimisel mäletas ta asja täpsemalt. Ühel korral käis tema juures ka A.B , tal olid probleemid ja kusagil nina all oli tal sinikas, kuid otseselt midagi löömise kohta ta ei rääkinud. Tunnistaja A.D kinnitas, et peale koolivaheaega A.B oli
4. grupis, magas, kui
5. grupist jooksid poisid sinna ja läksid tema magamistuppa. Ta ei näinud, kas nad lõid A.B , kuid ta jooksis neile järele ja poisid tulid sealt kohe välja. A.B hiljem ütles, et ühe korra nad vist lõid 3 4 teda ja püüdsid veel lüüa. Poisse oli umbes
6. A.B toas magas veel üks poiss. Ta küsis A.B , miks tuldi ja A.B vastas, et temalt nõuti rahasummat. Neile poistele oli räägitud, et nemad läheksid ja nõuaksid raha. A.B otse ei öelnud, aga vihjas, et tegu on J.U-ga. Maakohus leiab, et J.U ja N.S-i süüdistus sama erikooli kaaslastelt A.B ja A.D raha ja esemete väljapressimises grupis ja ähvardades vägivallaga ning vägivalda kasutades on tõendatud eelkõige tunnistajate kasvataja T J , med.õe J K ja režiimikorrapidaja A D ühetaoliste ja järjekindlate ütlustega, kes kõik kuulsid kannatanutelt, et J.U ja N.S on korduvalt neilt raha ja esemeid nõudnud ja kui nad neid andnud, siis peksti kannatanuid. Kannatanud A.B ja A.D muutsid kohtus oma ütlusi, eitades J.U ja N.S-i poolt raha väljanõudmist ja peksmist, kinnitades samas, et rääkisid väljapressimisest tunnistajatele T.J , J.K ja A.D . Maakohus leiab, et kohtuistungil leidis täielikult tõendamist, et J.U saatis II grupi poisid A.B peksma, kuid toanaabri appikarje ja režiimikorrapidaja A.D kiire saabumine sündmuskohale hoidsid ära halvima. Maakohus on arvamusel, et kasvataja T.J jutuajamine J.U ja N.S-iga väljapressimistest viis selleni, et J.U ja N.S tühistasid oma rahanõuded kannatanutelt, seda kuulsid nii T.J kui A.B teistelt erikooli lastelt. Maakohus on veendunud, et kohtus avaldatud kannatanute eeluurimisel antud ütlused on õiged, sest nad on kooskõlas teiste kogutud tõenditega, kannatanud ei mõelnud neid tegusid välja, sest nad elasid need raha ja esemete nõudmised raskelt üle. Kasvatajale rääkides nad mõlemad nutsid, ei tahtnud enam koolis olla, sest neid terroriseeriti pidevalt ja mõlemad kannatanud ei olnud nõus vastastamistega, sest kartsid J.U ja N.S-i. Kannatanute hilisemad kohtus antud ütlused on teadvalt valed, antud kartusest kohtualuste ees ja soovist päästa kohtualused vastutusest ning prokuratuur peab võtma seisukoha A.B ja A.D kohtus antud valetunnistuste kohta. Maakohus leiab, et kohtualuste J.U ja N.S-i tegevus on

§ 214

lg.2 p.1,4 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. J.U karistust kergendab süü tunnistamine ärandamise episoodis, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väljapressimise episoodis J.U ja N.S karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi, kohtualuste isikut iseloomustavaid andmeid. J.U on varem mitmel korral väljapressimiste eest karistatud, tal on kindel elukoht, ta õppis Tapa Erikoolis, kust teda iseloomustatakse negatiivselt. N.S on kindel elukoht, ta töötab, õppis Tapa Erikoolis. Mõlemad panid kuriteo toime katseajal. Nad pole teinud järeldusi varasematest karistustest ning kohus peab vajalikuks karistada mõlemat reaalse vangistusega. I M järelejäänud tsiviilhagi summas 368.60 kr on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna J.U kaasosalistelt on ülejäänud tsiviilhagi summa välja mõistetud teises kriminaalasjas. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus o t s u s t a s: J.U süüdi mõista ja karistada teda:

§ 214

lg.2 p.1,4 järgi

§ 61

kohaldamisega 6 (kuue) kuulise vangistusega;

§ 215

lg.2 p.3 järgi

§ 61

kohaldamisega 5 (viie) kuulise vangistusega.

§ 64

lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust, millist karistust

§ 65lg.2 alusel suurendada Narva Linnakohtu 22.12.2005.a.

otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 (nelja) aasta vangistuse võrra ning mõista J.U-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, J.U võtta vahi alla, 4 5 karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev. Süüdi mõista N.S

§ 214

lg.2 p.1,4 järgi ja karistada teda

§ 214

lg.2 p.1,4 järgi

§ 61

kohaldamisega 5 (viie) kuulise vangistusega, millist karistust

§ 65lg.2 alusel suurendada Tallinna Linnakohtu 21.12.2005.a.

otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 (kahe) kuulise vangistuse võrra ning mõista N.S-ile liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, N.S võtta vahi alla, karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev. Välja mõista J.U-lt, alaealisel vahendite puudumisel tema emalt O I (mõlema eluk. xxxx): - 368.60 kr I M (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks; - 7500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel ja - 360 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Schmidti osalemise eest eeluurimisel; - 849.60 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. M.Senkeli osalemise eest eeluurimisel ja - 6773.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. K.Vedro osalemise eest kohtus. Välja mõista N.S-ilt (eluk. xxxx), alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Põhja-Tallinna linnaosavalitsuselt: - 7500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.1 alusel ja - 424.80 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Viitase osalemise eest eeluurimisel ja - 6773.20 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest kohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ L.Sarnet U.Lille M.Org 5 6 Ärakiri õige. Nooremreferent I.Opmann 05.03.2007.a. Viru Ringkonnakohus otsustas: 1.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.novembri 2006.a kohtuotsus järgmistes osades: 1.1. . karistamise osas Karistusseadustiku § 64 lg 1 alusel; 1.2. . karistamise osas Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel. 2.Teha uus kohtuotsus, millega: 2.1. . -le Karistusseadustiku § 214 lg 2 p-de 1, 4 järgi Karistusseadustiku § 61 kohaldamisega mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud suurendada Karistusseadustiku § 65 lg 2 alusel Narva Linnakohtu 22.detsembri 2005.a kohtuotsusega mõistetud ja kandmata karistuse 4 (nelja) aasta vangistuse võrra ning mõista . -le liitkarisuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.2.Karistusseadustiku § 64 lg 1 ja 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, mis on mõistetud Karistusseadustiku § 215 lg 2 p 3 järgi Karistusseadustiku § 61 kohaldamisega 5 (viis) kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega, s.o nelja aastase ja kuue kuulise vangistusega ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.Muus osas jätta Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 22.novembri 2006.a kohtuotsus muutmata. 4.Kaitsja Kristel Vedro apellatsioon rahuldada osaliselt. 4.1.Süüdistatava . apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus: 02.mail 2007.a. Riigikohtu kohtumäärusega Nooremreferent I.Opmann 6