KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-10666 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks F.H sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx , töökoht puudub Karistuse kandmise algus 12.06.2008 ja lõpp 12.02.2014 Jätta F.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 22.03.2012 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav F.H F.H on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 19.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7 järgi ning karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud alates 12.06.
- Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2009 otsusega tühistati eelnimeta tud maakohtu otsus muuhulgas F.H süüditunnistamises ja karistamises KarS §199 lg.2 p.4, 7 järgi, tunnistati F.H süüdi KarS §200 lg.2 p.4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 21 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiendat korda, vanglas viibib kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav paneb toime 1 varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega, soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetav alustas vangistuses osalemist sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuid katkestas. Kinnipeetav on keeldunud vangistuses töötamisest, läbinud sotsiaalprogrammi Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine. Kinnipeetavat toetavad vangistuses materiaalselt ema ja sõbrad. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 2624 € ulatuses. Kinnipeetava suhted lähedastega on head, tema vend kannab samuti karistust Viru Vanglas. Vabaduses kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda nii kriminaalsed kui seaduskuulekad isikud. Kuriteod on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes, mil on vägivaldne ja ei kontrolli oma käitumist. Kinnipeetav ei näe vajadust sotsiaalprogrammides osalemiseks. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, on olnud ravil psühhoneuroloogiahaiglas. Kinnipeetav võib olla agressiivne, läheb kergesti endast välja, käitub üleolevalt, lähtub peamiselt ainult enda vajadustest. Käitumuslikult on kinnipeetav impulsiivne, tal võib olla raskusi probleemolukorra ettenägemise ja ennetamisega. Kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud, õigustab oma tegusid ning veeretab süü kaasosaliste peale. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav süstemaatiline korrarikkuja, kasutab vanglaametnike suhtes ähvardava loomuga väljendeid, ebatsensuurseid sõnu, ei täida korraldusi, tal on esinenud konflikte teiste kinnipeetavatega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav suhtleb lähedastega telefoni ja kokkusaamiste teel, suhted on toetavad. Peale vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde, andmed garanteeritava töökoha kohta puuduvad. Ema sõnade kohaselt toetab ta kinnipeetavat võimaluste piires nii materiaalselt kui moraalselt. Kinnipeetav on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude eest, mis annab alust arvata, et tal on hoolimatu elustiil ja ta ei arvesta tagajärgedega. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav ei ole varem olnud kriminaalhooldusel, mistõttu on raske hinnata tema motivatsiooni täita katseaja nõudeid. Maakohtu istung Kinnipeetav F.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokurör i abi Ave Arnim palus jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda ja vangistuses viibib kolmandat korda. Kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude dünaamika on jäänud samaks, ta on jätkuvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid vägivalla kasutamisega. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 21 distsiplinaarkaristust. Antud asjaolu näitab kinnipeetava suhtumist ja seda, et kinnipeetav ei suuda ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale on vangistusest vabanemise üks olulistest tingimustest seaduskuulekas käitumine vangistuses. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 2624 €. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohus leiab, et materiaalsete raskuste tekkimisel on uute kuritegude toimepanemise oht kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav süstemaatiline korrarikkuja, kes kasutab ametnike suhtes ähvardusi, ebatsensuurseid väljendeid ja ei järgi nende korraldusi. Arvestades seda, et kinnipeetav on selliselt käitunud pikema aja jooksul, on alust arvata, et kinnipeetav käitub samalaadselt ka käitumiskontrolli ajal kriminaalhoolduametnikuga. Selline käitumine ei soodusta kriminaalhoolduse teostamist. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav jätkab karistuse kandmist vangistuses, on tal võimalus eesmärgipärasemalt tegeleda oma sõltuvustega ning läbida vastavaid sotsiaalprogramme ning -tegevusi. Nende läbimine vangistuses on kindlam kui vabaduses. Samuti on tal vangistuses võimalik tegeleda oma agressiivsusega. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3