lg 2 p1,3, § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 järgi, P.№vak’i süüdistuses
Harju Maakohtu
lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja Pjotr №vak’i süüdistuses
Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. U.F-i ja P.№vak’it süüdistatakse selles, et nemad isikutena, kes on varem toime pannud varguse, ühiselt ja kooskõlastatult M.H, Roman Komarini ja B.D-ga varalise kasu saamise eesmärgil, vastavalt B.D teoplaanile võtsid rendifirmast AS Felmark asukohaga Tallinnas Mustamäe tee 44 rendile sedaan kerega sõiduauto Toyota Avensis, mis seejärel üle anda B.D-le ning sõiduauto renditähtaja lõppemisel teha teadvalt valeavaldus sõiduauto varguse kohta politseisse, kusjuures B.D pöördus antud ettepanekuga Pjotr №vaki poole, kes omakorda rääkis teoplaanist Roman Komarinile ja M.H-le ning M.H tegi teoplaani elluviimise ettepaneku U.F-ile, misjärel U.F võttis 27.11.2009.a. kella 17:00 paiku Tallinnas Mustamäe tee 44 asuvast rendifirmast AS Felmark, kuhu sõitis koos U.F-iga Pjotr №vak jäädes lähedusse ootama, rendile sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP tehasetähisega SB1BZ56L60E061471 väljalaskeaasta 2007 maksumusega 200 000.- krooni, sõlmides kirjaliku rendilepingu AS Felmark esindajaga sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP kasutamiseks ajavahemikul 27.11.2010.a. kella 17:00-st kuni 29.11.2010.a. kella 17:00-ni, olles samas teadlik, et peale sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP enda kätte saamist ta sõiduautot AS-le Felmark rendilepingu tähtaja saabudes ei tagasta, vaid annab edasi kolmandale isikule, B.D-le , luues sellise tegevusega AS Felmark esindajas tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning tekitas varalise kahju summas 200 300 krooni. Pärast sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP valduse saamist rendilepingu alusel sõitis U.F koos Pjotr №vakiga Tallinnas, Lasnamäe linnaossa Punane Selver juurde, kus kohtusid 2 B.D-ga, kellele U.F edastas sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP, sõiduauto võtmed ja dokumendid saades vastu tasuna 10 000 krooni ja Pjotr №vak 6000 krooni. U.F edastas saadud tasust 10 000 krooni 2000 krooni M.H-le ja Pjotr №vak edastas saadud tasust 6000 krooni 1500 krooni Roman Komarinile. 29.11.2009.a. rendile võetud sõiduauto tagastamise tähtaja saabudes U.F sõiduautot ei tagastanud, vaid tegi teadvalt vale avalduse politseisse sõiduauto Toyota Avensis reg.nr. 250 AYP varguse kohta. Sellise tegevusega panid U.F ja Pjotr №vak toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos M.H, Roman Komarini ja B.D-ga , s.o.
2. Samuti süüdistatakse U.F-i selles, et tema, varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 23.04.2010.a. kella 12:07 paiku Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas, aadressil Viru Väljak 4/6, Tallinn, võttis 3 šokolaadi “Luflee”, maksumusega 7.90 krooni tükk, kogumaksumusega 23.70 krooni, peitis need jope taskusse ning möödus kassast Tallinna Kaubamaja AS-le kuuluva kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 26.06.2010.a. kella 19:48 paiku aadressil Mustakivi tee 17 Tallinn asuva AS Prisma Peremarketi kaupluses Lasnamäe Prisma, võttis 2 tahvlit šokolaadi Fazer maksumusega 15.90 krooni tükk, kogumaksumusega 31.80 krooni, peitis need dressipluusi alla põue ning möödus kassast, jättes tahtlikult AS Prisma Peremarketi kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 16.02.2011.a. 15:19 ajal Tallinnas Viru väljak 4/6 asuvas OÜ-le Terve Pere Apteek kuuluvas apteegis Apotheka, võttis karbi Bio-Glukosamin Plus nr 90 väärtusega 16,94 eurot ja karbi Multivita nr 100 väärtusega 7,35 eurot, peitis need enda jope taskusse ja lahkus apteegist jättes tahtlikult Terve Pere Apteek OÜ kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna apteegist väljudes läbides väljapääsu juures asuvad turvaväravad andsid turvaväravad häiret ja U.F peeti kinni kaupluse klienditeenindaja ja G4S turvatöötaja poolt. Samuti tema, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, uuesti, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja nimelt, tema viibides 10.03.2011.a. kella 12:20 ajal Tallinna Kaubamajas asukohaga Tallinn Gonsiori 2 parfümeeria osakonnas võttis parfüümi „212“ EDP 60 ml väärtusega 62 eurot, peitis 3 selle jope taskusse ning liikudes Kaubamajast väljapääsu poole möödus kassast jättes tahtlikult AS Tallinna Kaubamaja kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna tema tegevust jälginud turvateenistus pidas U.F-i kinni. Sellise tegevusega pani U.F toime tahtlikud kuriteokatsed, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi s.o. pani toime
3. Samuti süüdistatakse Pjotr №vak’it selles, et tema viibides 14.12.2009.a kella 22.00 paiku Tallinnas Punase tänava ja Peterburi tee vahel asuval tühermaal, eeldades, et A M omastas Pjotr №vaki poolt eelmisel päeval, s.o. 13.12.2009.a. A Mi autosse unustatud mobiiltelefoni №kia 6500, nõudis A Milt mobiiltelefoni tagastamist. A M tagastas Pjotr №vakile nimetatud mobiiltelefoni №kia 6500 SIM-kaardi, kuid kinnitas, et ta ei leidnud autost Pjotr №vaki mobiiltelefoni. Seepeale tungis Pjotr №vak A Mile kallale, lüües A Mit korduvalt rusikaga näkku ja rusikaga kehasse põhjustades selliselt A Mile füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning võttis ära A Mi kasutuses olnud sõiduautost Audi A6 rg.nr 629 MLP A Mile kuuluva sülearvuti HP Compaq 4200 maksumusega 750 krooni, sularaha summas 300 krooni ja mobiiltelefoni №kia N95 maksumusega 775 krooni, kokku vara üldsummas 1825 krooni, arvates, et tal on õigus tema kasutuses olnud ja eeldatavalt A Mi poolt omastatud mobiiltelefoni №kia 6500 katteks omandada A Mile kuuluvaid esemeid. Seega oma tahtliku tegevusega pani Pjotr №vak toime omavoli, s.o. oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivallaga, s.o pani toime
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 4 . Maakohus tunnistas U.F-i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks U.F-ile 6 kuud vangistust.
lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 26 päeva, võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva vangistust. Tunnistas U.F-i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks U.F-ile 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel moodustas liitkaristuse enne Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetud karistuse ja pärast Harju Maakohtu 09.12.2009 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest mõistetud karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks luges U.F-ile vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel luges U.F-i eelvangistuses viibitud aja so 30.11.02.12.2009.a., 23.04.2010.a., 26.06.-28.06.2010.a., 16.02.2011.a., s.o. 8 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta 5 kuud 22 päeva vangistust. 4 Karistusaja alguseks 10.03.2011.a. Tõkend – vahistamine - jäeta U.F-i suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
alusel mõistis kohus välja U.F-ilt kuritegeliku tulu 447.40 eurot (7 000 krooni) riigituludesse. 5. Maakohus tunnistas Pjotr №vak’i süüdi
lg 2 p 1, 3 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta vangistust.
järgi ja mõistis karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega ja luges Pjotr №vak’ile liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistis karistuseks Pjotr №vak’ile 8 kuud vangistust.
lg 2 ja § 76 lg 6 alusel moodustas Pjotr №vak’ile liitkaristuse suurendades uute kuritegude eest mõistetavat karistust, vangistus 8 kuud, 26.01.1998.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 2 aastat 7 kuud ja 7 päeva, võrra ja liitkaristuseks luges vangistuse 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva.
kohtuotsusega mõistetud karistusega, 2 kuud vangistust, luges kergema karistuse kaetuks raskema karistusega 3 aasta 3 kuu ja 7 päevase vangistusega. Harju Maakohtu 03.03.2011.a. kohtuotsuse alusel 25.04.2011.a. kohtuotsuse tegemise päevaga ärakantud karistus vangistuse osa 1 kuu ja 23 päeva arvas liitkaristusest maha ning luges Pjotr №vak’i liitkarituseks 3 aastat 1 kuu ja 14 päeva vangistust.
lg 1 alusel luges Pjotr №vak’i eelvangistuses viibitud aja so 01.12.03.12.2009.a., s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 3 aastat 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges 25.04.2011.a.
alusel mõistis kohus välja Pjotr №vak’ilt kuritegeliku tulu 319.57 eurot (5 000 krooni) riigituludesse. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R.Komarin, B.D, M.H, kuid nende osas pole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID:
lg 3 sätetega kuna süüdistatavat karistatakse korduvalt ühe ja sama kuriteo eest. Tartu Maakohtu määrusega vabastati P.№vak Narva Linnakohtu poolt mõistetud 12 aastase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega ja allutati ta elektroonilisele valvele. Maakohus luges kandmata karistuseks 2a 7 kuud ja 7 päeva kuid jättis arvestamata päevad, mil ta oli karistusest tingimisi vabastatud ja kuritegusid toime ei 5 pannud. Kohus viitab
Kaitsja palub tunnistada
lg 6 vastuolus olevaks PS § 23 ja
Tühistada otsusega P.№vakile mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud ja 7 päeva vangistust ja vähendada karistust 2 aasta 5 kuu ja 7 päeva võrra. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
10.1 U.F-i apellatsioonis esitatud taotluse osas talle nn šokivangistuse mõistmiseks peab kolleegium vajalikuks selgitada, et U.F on osa kuritegusid toime pannud temale Harju Maakohtu 09.12.2009 aastal otsusega määratud katseaja kestel, mis toob kohustuslikus korras endaga kaasa
6 Nimelt kehtestab
lg 5, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
lg 2.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega ei ole katseajal uue kuriteo toimepanemise eest vangistuse mõistmisel enam
Ka Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-31-06 sedastanud, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, näeb
lg 5 lisaks karistuse täitmisele pööramise kohustusele ette ka liitkaristuse mõistmise kohustuse
lg 2 kohaselt
Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-05 on sedastatud, et
lg-s 5 sätestatud karistuse täitmisele pööramise all tuleb mõista
lg 2 alusel moodustatud liitkaristuse tervikuna täitmisele pööramist.
lg-s 2 sätestatu osas, mis võimaldab pöörata mõistetud vangistuse täitmisele üksnes osaliselt, on tegemist karistusest tingimisi vabastamise juhuga, mida ei saa käsitada karistuse täitmisele pööramisena
Seega pole süüdistatava tingimisi karistusest vabastamine ülaltoodu alusel seadusega kooskõlas ega võimalik ning sellesisulisest taotlusest loobumine on asjakohane. 10.2 Süüdistatava taotluse osa temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga märgib kolleegium, et
lg 5 näeb ette vangistuse täitmisele pööramise korral võimaluse kohtul asendada selle üldkasuliku tööga
sätestatud korras.
Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Süüdistatavale mõisteti alla kaheaastane vangistus, ta on olnud nõus üldkasuliku töö kohaldamisega. Seega antud juhul otsest seadusest tulenevat keeldu U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks ei ole. Samas peab kolleegium vajalikuks selgitada, et vaagimaks isiku suhtes üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise võimalust, peab kohtul olema esmalt siseveendumus, et vabaduses viibides isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ei pane toime uusi õigusrikkumisi ja suudab elada õiguskuulekat elu. Nagu ka karistusest tingimisi vabastamisel peavad ka karistuse asendamisel olema tuvastatavad sellised erilised asjaolud, mis teeksid süüdlasele mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohtukolleegium leiab, et kuriteo toimepanemise tehiolude osas pole tuvastatavad erilised asjaolud, mis tingiksid süüdlasele mõistetud karistuse asendamise. Süüdlase isiku osas peab arvestama, et U.F on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud. Osa kuriteod pani ta toime katseajal. U.F-i käitumine, järjepidev kuritegude toimepanemine ka temale määratud katseaja kestel, näitab, et ta ei oska vabaduses viibides olla seaduskuulekas, seega puudub kohtukolleegiumil vähimgi 7 veendumus selles, et süüdistatav vabaduses viibides suudab loobuda kuritegude toimepanemistest. Karistusregistri õiendi kohaselt on teda karistatud korduvalt ka väärteokorras/ 8 kd. t.lk. 13-17/. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et U.F-ile mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga seaduslikud alused puuduvad. Selliseks aluseks ei ole ka antud juhul süüdistatava soov asuda tööle, et täita rahalisi kohustusi. 11. Kolleegium ei nõustu P.№vaki kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seadusandja poolt 691 lg 1 kohaselt võrdsustatud vangistusega. Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et 01.01.2011 aastal jõustunud
Seega on tegemist vangistuse alternatiiviga ning selles sätestatul pole puutumust isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Edasi juhib kolleegium kaitsja tähelepanu
lg 3 , mis samuti näeb ette
kohaldamise ning eraldi on märgitud, et elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. Seega on kaitsja apellatsioonis esitatud vastupidised väited ja
sidumine
Kolleegium juhib tähelepanu ka
lg 4 1 ja lg 6 kehtestatud põhimõttele, et elektroonilise valvele allutamist saab kohaldada vaid süüdimõistetu nõusolekul ning süüdimõistetu saab enne elektroonilise valve tähtaja lõppemist võtta tagasi elektroonilise valve kohaldamise nõusoleku. Seega on selline piirang sellise kohustuse kohaldamise kui ka selle lõplik läbimine seotud süüdlase enda tahtega ning rääkida inimõiguste rikkumisest on ainetu. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-91-06 on leidnud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine kergendab kahtlemata isiku olukorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-2-04, märkinud, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku, mil isik oli
lg 2 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja kontrollnõuetele allutatud.
Käitumiskontrollile allutatud isik, kellele on pandud kohustus järgida
lg-s 1 sätestatud kontrollinõudeid, on tõepoolest kohustatud taluma riigipoolset järelevalvet oma käitumise üle, kuid kehtestatud piirangud ei ole oma olemuselt samastatavad vahi all pidamisega. Kolleegium leiab, et ülalnimetatud põhimõtted kehtivad ka vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise juhul ning
koostoimes
lg-ga 1 saab seega üheselt järeldada, et vangistuse hulka ei arvata ajavahemikku mil isik oli
Seetõttu on asjakohatu kaitsja seisukoht, et
lg 6 näol on tegemist topeltkaristamisega
8
Tegemist on nn ne bis in idem põhimõttega ehk sama teo eest teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeluga. Antud juhul mõisteti P.№vakile Narva Linnakohtu 26.01.1998 aasta otsusega 12 aastane vangistus. Kuigi riik on loonud eelduse iga isiku ennetähtaegseks vabanemiseks, ei ole süüdimõistmisel ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Karistuse mõistmisel lähtutakse eeldusest, et see viiakse täide täies mahus, see tähendab seda, et mõistetud vangistus kantakse ära tervikuna. Seega on vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine erandiks, mitte reegliks. Kui kohus siiski usaldab süüdimõistetut ja otsustab teda ennetähtaegselt vabastada, siis uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseajal, mis on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine, toob kohustuslikus korras endaga kaasa kandmata karistuse täitmisele pööramise. Seega pole tegemist uue, süüdistatavale üllatava karistuse mõistmisega ega
lg 3 sätestatud põhimõtte rikkumisega ja kaitsja taotluse, tunnistada
Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et
Nimelt kehtestab nimetatud seadus üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt
Ringkonnakohus juba sama otsuse p 10.1 selgitas eelnimetatud seaduse sisu ega pea selle kordamist enam vajalikuks. Üheselt mõistetav on see, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, ei tule mitte ainult pöörata karistust täitmisele vaid tuleb moodustada ka liitkaristus ja seda kogu eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa liitmise teel. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25. aprilli 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA URMAS REINOLA 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.