Obsah (4)

§ 384§ 323§ 318§ 339

1-12-4621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4621 (11260105531) Kohtukoosseis Mati Kartau Kriminaal

§-dest 326 lg 2 ja 323 lg 2 p 2 jätta süüdistatava P.I apellatsioon Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-4621 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib

§ 384

lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati P.I süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust talle Tartu Maakohtu 16.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kandmisele kuuluv liitkaristus on 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 08.12.

1. KarS § 50 lg 1 alusel võeti P.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni P.I, kes ei ole nõus talle määratud lisakaristusega. P.I väidab apellatsioonis, et 09.11.2011 kella 07 paiku juhtus tal liiklusõnnetus ja seoses sellega tema arvates võeti tal juhtimisõigus ära. Ta pole küll sellest teadlik, aga eeldab, et mingiks ajaks võeti tal juhtimisõigus ära. Sellest lähtudes ei saa temalt enam lisakaristusena juhtimisõigust ära võtta, sest tal pole juhilube. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 323

lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 323

lg 2 p 2 kohaselt kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab 12 punktilise loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist. 2. P.I on vaidlustanud talle lisakaristuse mõistmist, seega mitte kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete või

§ 339lg 1 rikkumist.

Antud kriminaalasjas on 11.05.2012 P.I andnud nõusoleku kokkuleppemenetluseks ja on sõlmitud vastav kokkulepe (lk 24-25), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus P.I ja tema kaitsja adv T. Pilv nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, sh ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 2 aastaks. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 28-29) kohus selgitas P.I-le tema õigused, mis olid talle arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepe. Peale seda P.I vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, kokkuleppe sõlmimine on tema vaba tahe ja ta jääb selle juurde. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et 11.05.2012 kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on Kar

S § 50 lg 1 p 1 kohaselt antud juhul seadusest tulenev lisakaristus, mida kohus oli õigustatud kohaldama. Seega ei ole P.I-le kuriteo eest mõistetud karistust, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. Ringkonnakohus leiab, et P.I puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. 2
2. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et P.I juhtimisõiguse olemasolu. on valesti mõistnud tal Kriminaalasjas on õiend (lk 18), mille kohaselt P.I-le omistati mootorsõiduki juhtimisõigus 25.10.2011 ning talle väljastatud juhiluba EP.I kehtib alates 25.10.2011 kuni 24.10.
3. P.I on oma isikusamasust tuvastanud juhiloa EP.I alusel nii 18.12.2011 kahtlustatavana kinnipidamisel (lk 6), kahtlustatavana 04.01.2012 ülekuulamisel (lk 8) kui ka 11.05.2012 kokkuleppe sõlmimisel (lk 24). Samuti ei nähtu P.I karistusregistri väljavõtetest (lk 11-14 ja 22-23) tema väidetavat karistamist seoses 09.11.2011 kella 07 paiku juhtunud liiklusõnnetusega. Eeltoodust nähtub, et P.I on kehtiv juhiluba kuni 24.10.
4. Mati Kartau Kohtunik 3