1-12-12126/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. september 2013 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-12126 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi B.K süüdistuses KarS § 275 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 otsus Apellatsiooni esitaja B.K kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Süüdistatav B.K , isikukood: XXX; Vene Föderatsiooni kodanik. Viibimiskoht Kriminaalkorras karistatud kuus korda. Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev Viru Vangla. RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
4. mai 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, vandeadvokaat Sergei Politševile apellatsioonimenetluses B.K-le riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista B.K-lt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Sergei Politševi poolt osutatud õigusabi eest 108 eurot riigituludesse. B.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
6. 1 Maksekorraldusele märkida viitenumber perekonnanimi 1-12-12126 kohtukulud“. 2800049858 ning selgitus „ees- ja Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD : Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Viru Maakohtu 15.05.2013 otsusega tunnistati B.K lühimenetluses KarS § 275 järgi süüdi ja teda karistati 30-päevase vangistusega. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis süüdistatavale lõplikuks karistuseks 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.12.2011 otsusega mõistetud karistuse - 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust võrra. B.K liitkaristuseks on 4 aastat 6 kuud 18 päeva vangistust.
8. Maakohus tunnistas B.K süüdi selles, et ta 27.08.2012, kella 08:20 ajal Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vangla S7 hoones S2 osakonnas kambris nr 7155, kui Viru Vangla avavangla- ja töötavate kinnipeetavate osakonna inspektor-kontaktisik P.A. teostas Viru Vangla inspektor-kontaktisiku ametijuhendis toodud teenistusülesannete p 18 alusel kinnipeetavate hommikust loendust ja kambri visuaalset vaatlust, pöördus oma ametikohustusi täitva inspektor-kontaktisiku P.A. poole sõnadega „Suka, gde moja kurtka“ ja „Suka, bljad tõ u menja eštšjo polutšeš“ / tõlge eesti keelde: „emane koer, kus on minu jope“ ja „emane koer, lits, sa veel saad mu käest“/. Pöördudes ametikohustusi täitva inspektorkontaktisiku P.A. poole sõnadega „suka“ ja „bljad“ solvas B.K oma sõnadega P.A. t. ESIMESE ASTME KOHTU OTSUSE SISU
9. Maakohus leidis, et B.K on talle esitatud süüdistuses KarS § 275 järgi süüdi, põhistades otsust järgmiselt. 3.1 Kannatanu P.A. täitis 27.08.2012 kinnipeetavate loendusel osaledes ametikohustusi. Nii sai olukorrast aru ka süüdistatav, kuna ta pöördus kannatanu poole ametikohustustega seotud küsimustes. 3.2 Küsimuses, kas süüdistuses nimetatud sõnade kasutamine on käsitletav kannatanu solvamisena vastas kohus jaatavalt. 3.2.1 Süüdistatav ei eitanud, et ta kõnetas kannatanut. Sellisena mõistsid olukorda ka kannatanu ja tunnistajad. Vestluse teemaks oli süüdistatava jope, mille üleandmist ta soovis. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tekkis tal rahulolematuse tunne jope tagastamise küsimusega seoses. Süüdistatava sõnad ei saanud olla mõeldud juures viibinud valvuritele, kellesse ei puutunud jope tagastamine. Muid isikuid vestluses ei osalenud. Süüdistuses 2 nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse – seega said need olla suunatud vaid kannatanule. 3.2.2 Kohtu hinnangul ei olnud tõsiseltvõetav kaitsja ja süüdistatava argument, et nimetatud sõnad on osa süüdistatava tavapärasest kõnepruugist, mida ta oma jutu sisse põimib. Kohus leidis, et tegemist on sõnadega, mis teadaolevalt kuuluvad vulgaarsete ja ebatsensuursete sõnade hulka ja neid kasutatakse kaasvestleja alandamiseks ja halvustamiseks või näitavad need isiku ükskõikset suhtumist sellesse, kas teine isik tema sõnade peale solvub. Seejuures ei ole oluline, kas neid sõnu kasutatakse kõnetussõnadena (nagu mõistab kannatanu) või kõnepruugi osana (nagu mõistab süüdistatav). Alandav ja halvustav on juba kõnepruuk, mis selliste sõnade kasutamist lubab. Isegi kui isiku lähim tutvusringkond talub tema jutu sisse põimitud süüdistuses nimetatud sõnu, on nende kasutamine võõra isiku suhtes taunitav. Süüdistataval on võimalus kontrollida ja korrigeerida situatsioonile ja isikule vastavalt oma kõnepruuki. Kannatanu ja tunnistajate S.J. ning M.L. u ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis end süüdistatava sõnadest solvatuna. 3.3 Kohus leidis, et süüdistatav pani süüteo toime kaudse tahtlusega. Ta sai aru, et suhtleb võimuesindajaga, et tema kasutatud sõnad on vulgaarsed ja ebatsensuursed. Kui isik väljendab oma arvamust võimuesindajale, kasutades seejuures korduvalt ebatsensuurseid sõnu, peab ta vähemalt pidama võimalikuks, et selline teguviis on võimuesindajale solvav. Kasutades neid sõnu vanglaametniku aadressil, süüdistatav soostub vanglaametniku solvamisega. Puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks otseselt pürginud võimuesindaja solvamisele (s.o kavatsus) või kindlasti teadnud, et tema sõnad on kannatanule solvavad (s.o otsene tahtlus). Süüdistatav ei korrigeerinud oma käitumist ja kasutas kõnepruuki, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu, mis näitab tema ükskõikset suhtumist sellesse, kas ta võimuesindajat solvab või mitte. See tähendab, et ta möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist või võimuesindaja solvamist ja tegutses kaudse tahtlusega. 3.4 Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 56 sätestatuga ja leidis, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuriteo pani süüdistatav toime karistuse kandmise ajal, mis näitab, et rahalise karistusega karistades puudub lootus mõjutada tema õiguskuulekale käitumisele. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tegemist oli ühekordse intsidendiga ja süüdistatav tegutses kaudse tahtlusega. Kohus arvestas samuti, et süüdistatav võis tõepoolest tunda, et temaga toimitakse ebaõiglaselt ja mõistetamatult. Süüdistatavale võis jääda arusaamatuks, miks tema jope tagastamist ei käsitletud taotlusena vaid märgukirjana ja teatav ärritumine sellises olukorras on mõistetav ja inimlik. See aga ei välista teo koosseisupärasust ja õigusvastasust või süüdistatava süüd. Samuti ei õigusta see süüdistatava teguviisi, kuna isik peab kontrollima oma käitumist ka siis, kui tema pahameel teise isiku suhtes on põhjendatud. Kohus arvestas eeltoodut süüd vähendavana karistuse kohaldamise juures. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et süüdistatava süü on pigem väike ja B.K tuleb karistada oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 30 päevase vangistusega, mida vähendada lühimenetluse sätete alusel, mõistes lõplikuks karistuseks 20 päeva vangistust. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
10. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.K kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3 4.1 B.K ei tunnista end süüdi ja väidab, et kasutas küll süüdistuses osundatud venekeelseid sõnu, mis aga ei olnud adresseeritud P.A. le. Süüdistuses nimetatud päeval ja kellaajal oli B.K vihane, kuna vaatamata mitmele kontaktisik P.A. le esitatud kirjalikule avaldusele, ei tagastanud viimane talle jopet ja käterätikut, vaid eitas avalduste saamist ja palus need uuesti esitada. Vihahoos väljendas B.K oma meelepaha. Eelnimetatud süüdistatava ütlused ei ole ümber lükatud teiste kogutud tõenditega. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb üksnes see, et B.K kasutas süüdistuses märgitud ebatsensuurseid sõnu, millest ei saa aga järeldada, et need olid adresseeritud P.A. le. Asjaolu, et B.K vestles kannatanuga ja oli tema peale vihane, ei tähenda veel soovi või möönmist kasutada ebatsensuurseid sõnu kannatanu suhtes ja sellega viimast alandada või halvustada. 4.2 Süüdistuses ja kohtuotsuses märgitud laused on moodustatud riikliku süüdistaja poolt suvaliselt. Kriminaalasja materjalides ei ole tõendeid selle kohta, kas süüdistatav ütles laused tervikuna ühekorraga või olid lause sõnad öeldud eraldi, mõne ajavahemiku möödumisel. Samuti on välja selgitamata, kus asus B.K ebatsensuursete sõnade kasutamise hetkel (kas ta sel hetkel pöördus vahetult ametniku poole või viibis kambri teises kohas, tegeledes muude asjadega, seejuures ebatsensuurselt vandudes). 4.3 Kohus järeldas, et kannatanu ja tunnistajate S.J. ja M.L. u ütlused kinnitavad, et kannatanu tundis ennast süüdistatava sõnadest solvatuna. Eeltoodud maakohtu järeldus ei ole asjakohane, kuna KarS §-s 275 ettenähtud kuriteo tunnuste tuvastamisel tuleb lähtuda esmalt süüdistatava tahtlusest kannatanut solvata, mitte viimase arusaamisest. Arvestades iga isiku omadusi, võib ta objektiivselt eksida selles, kas ebatsensuursed sõnad olid adresseeritud temale või mitte. 4.4 KarS § 275 ei kehtesta vastutust selle eest, et isik kasutab ebatsensuurseid sõnu võimuesindaja juuresolekul. Süüdistatav ei tegutsenud kaudse tahtlusega solvata kannatanut.
11. Tartu Ringkonnakohus määras kriminaalasja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada kirjalikke seisukohti kuni 16.08.
12. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 6 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon B.K õigeksmõistmise taotluses jääb rahuldamata. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väidetele, mis kordavad kohtuistungil toodud seisukohti, on maakohus andnud ammendavad vastused ning kolleegium nõustub nendega. Apellatsioonis toodu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ega kaebuse rahuldamiseks.
13. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et B.K kasutas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas süüdistuses osundatud venekeelseid ebatsensuurseid sõnu. Vaidlus puudub ka selles, et kannatanu P.A. täitis 27.08.2012 kinnipeetavate loendusel osaledes ametikohustusi.
14. Vaidlusküsimuseks on käesoleval juhul, kas ebatsensuursete sõnade adressaadiks oli kannatanu P.A. . Samuti leiab apellant, et KarS § 275 ettenähtud kuriteo tunnuste tuvastamisel tuleb lähtuda süüdistatava tahtest kannatanut solvata, mitte viimase arusaamisest. Kaudset tahtlust kannatanut solvata süüdistataval ei olnud. 4 8.1 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega tuvastanud, et ebatsensuursete sõnade adressaadiks oli kannatanu P.A. . Maakohus tuvastas, et süüdistatav kõnetas kannatanut. Vestluse teemaks oli süüdistatava jope üleandmine. Seega ei saanud süüdistatava sõnad olla suunatud kõnetamise juures viibinud valvuritele, kellesse see teema ei puutunud. Muid isikuid vestluse juures ei viibinud (tlk 34). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et P.A. on kannatanuna andnud ütlusi, et ehkki sündmuse juures viibisid ka S.J. ja M.L. ning öist vahetust lõpetav R.T. , pöördus B.K kohe, kui ta P.A. t nägi, tema poole süüdistuses osundatud lausega. Seda öeldes vaatas kinnipeetav B.K P.A. le otsa (I. kd, tlk 3). Tunnistaja S.J. ütlustest nähtub, et dialoog tekkis P.A. ja B.K vahel, kusjuures viimane läks selle käigus üha enam endast välja ja hakkas järjest enam sõimama ja ähvardama (tlk 9). Ka tunnistajad R.T. ja M.L. kinnitavad, et dialoog toimus kannatanu ja süüdistatava vahel (tlk 12 ja 15). Samuti nähtub süüdistuses nimetatud esimese lause sisust (kus m.h kasutatakse sõna „jope“), et vestlus oli suunatud P.A. le, kelle poole pöördumist jope küsimuses on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel ka tunnistanud (I. kd, tlk 21). Ringkonnakohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et süüdistatav pöördus P.A. suunas - kõik juuresolnud tunnistajad ja kannatanu tajusid sündmust sarnaselt – s.t kannatanu ja süüdistatava vahel toimunud dialoogina. 7.2 Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda olukorda ka kaitsja vastuväide nagu oleks süüdistuses märgitud laused moodustatud riikliku süüdistaja poolt suvaliselt ning välja on selgitamata, kas need öeldi ühekorraga või oli lause iga sõna öeldud eraldi. Kaitsja on kohtuistungil nõustunud, et süüdistuses välja toodud väljendeid B.K kasutas (II kd, tlk 22). Ehkki kaitsja on ka istungil juhtinud tähelepanu sellele, et tunnistajate ja kannatanu ütlustest ei nähtu, millises järjekorras ja millisel ajal need sõnad on öeldud, arvestab ringkonnakohus siinjuures, et B.K ei eita süüdistuses esitatud sõnade kasutamist. Tunnistajate ütluste kohaselt läks B.K järjest enam endast välja, mistõttu otsustasid selle juures viibinud ametnikud kambri ukse sulgeda (tunnistajate S.J. , R.T. i, M.L. u ütlused tlk 9, 12, 15). Arvestades olukorra pinevust ja seda, et kaks tunnistajat (R.T. ja M.L.) ei saanud vestluse sisust aru, ent kuulsid süüdistatavat kannatanu P.A. le ütlemas süüdistuses nimetatud solvavaid sõnu, ei saa ei süüdistusele ega ka kohtuotsusele ette heita sõnade või fraaside täpse esitamisjärjekorra ja aja tuvastamata jätmist. Maakohus on hinnanud situatsiooni tervikuna, jõudes õigustatult järeldusele, et süüdistuses nimetatud sõnad olid põimitud vaieldamatult kannatanule suunatud jutu sisse ja olid suunatud vaid kannatanule (tlk 34). 7.3 Asjakohased ei ole ka kaitsja etteheited, mille kohaselt on jäetud välja selgitamata süüdistatava asend ametniku suhtes ebatsensuursete väljendite kasutamise hetkel. Kaitsja ei tõstatanud kohtuistungil küsimust süüdistatava asendi suhtes, mistõttu ei ole see olnud ka vaidluse esemeks, millele maakohus pidanuks otsuses erilist tähelepanu pöörama. Ringkonnakohus märgib siiski, et kannatanu ütluste kohaselt vaatas süüdistatav talle ebatsensuurseid sõnu lausudes otsa (tlk 3), samuti tajusid teised juuresviibinud sündmust dialoogina. Kannatanu ja tunnistajate tehtud joonistelt, mis on lisana ülekuulamise protokolli juurde lisatud (I. kd, tlk 5, 10, 13, 16) nähtub, et kõikide eelnimetatute joonistel on B.K kujutatud kambris ukse lähedal, P.A. asukoht on väljaspool kambrit, samuti ukse lähedal – seega kattuvad kannatanu ja tunnistajate visandid isikute asukoha suhtes. Kannatanu ja süüdistatava asend teineteise suhtes ja asjaolu, et viimane seejuures kannatanu P.A. le otsa vaatas, välistab võimaluse, et B.K tegeles teiste asjadega, seejuures ebatsensuurselt vandudes. 5 Kokkuvõtvalt soostub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga, et ebatsensuursete sõnade adressaadiks oli kannatanu P.A. .
15. Teiseks tuleb ringkonnakohtul lahendada küsimus B.K teo subjektiivse koosseisu osas. KarS § 275 kaitstavaks õigushüveks on avaliku võimu kandjate kaitsmine solvamise või laimamise eest. Tegemist on formaalse koosseisuga – s.o teodelikti koosseis kirjeldab ainult tegu, tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Karistatav ebaõiglus avaldub teos endas, millega teodelikt kahjustab õigushüve. Teodelikti koosseis on täidetud, kui tegu tõi kaasa tagajärje saabumise ohu. Seega ei ole antud juhul oluline mitte see, kas kannatanu sai aru, et teda taheti solvata (nagu on õigesti märkinud ka kaitsja), vaid solvavate väljendite kasutamine võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et B.K sai aru, et tema sõnad on vulgaarsed ja ebatsensuursed, samuti ei ole vaidlustatud seda, et P.A. täitis 27.08.2012 kinnipeetavate loendusel osaledes ametikohustusi. Maakohus tuvastas, et nii sai olukorrast aru ka süüdistatav, kuna ta pöördus kannatanu poole ametikohustustega seotud küsimustes (II kd, tlk 34). Ringkonnakohtu hinnangul puudub kahtlus selleski, et solvavate väljendite adressaadiks oli kannatanu P.A. . Järelikult oli süüdistataval ebatsensuurseid sõnu lausudes teadmine nii sellest, et tegemist on ametiisikuga, kes täitis ametijuhendist tulenevaid kohustusi, kui ka sellest, et tegemist on solvava väljendiga. Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna süüdistatav ei korrigeerinud oma käitumist ja kasutas kõnepruuki, mis sisaldab ebatsensuurseid sõnu, näitab see tema ükskõikset suhtumist sellesse, kas ta võimuesindajat solvab või mitte. Seega ei nõustu ringkonnakohus tõendeid kogumis hinnates apellatsiooni väitega, nagu oleks B.K karistatud ebatsensuursete väljendite kasutamise eest võimuesindaja juuresolekul. Maakohus on tuvastanud, et tegemist oli konkreetsele ametnikule seoses tema ametikohustuste täitmisega suunatud solvavate väljenditega ja õigesti lugenud subjektiivse koosseisu täidetuks.
16. Kaitsja S. Politšev esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on B.K kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 2,5 h ulatuses kohtuotsusega tutvumiseks, analüüsimiseks ja apellatsiooni esitamiseks põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korraga. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, tuleb õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistataval B.K Eesti Vabariigile hüvitada. Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 6 7