1-13-2640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. septembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2640 (12240104835) Kohtunik Astrid Asi Kohtuis

§ 199

lg 2 p 4,8 lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatav U.S järgi, Elukoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 24.01.1996 Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aastat ja 3 kuud katseajaga 1 aasta; - 20.02.1996 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadusekaotusega 2 aastat; - 26.05.1997 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 5 kuud katseajaga 1 aasta; - 20.06.1997 Harju Maakohtu poolt KrK § 17 lg 5 - KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud; - 28.01.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 141 lg 2 p 1,3,4’1 järgi vabadusekaotusega 6 aastat; - 31.01.2005 Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, § 200 lg 2 p 4,8,9 järgi vangistusega 3 aastat,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva; - 16.08.2006 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 1

1-13-2640 121 järgi vangistusega 1 kuu,

§ 65

lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 3 aastat ja 27 päeva; - 21.11.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 266

lg 2 p 2, § 120 järgi vangistusega 10 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud ja 2 päeva; - 06.09.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 68

alusel vangistusega 5 kuud ja 29 päeva; - 10.11.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 201

lg 2 p 1, § 119 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud; - 08.02.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

, § 274 lg 1, § 275 järgi vangistusega 2 aastat,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 26 päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 1442 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 2 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 17.10.

1. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 11.09.
2. RESOLUTSIOON Tunnistada U.S süüdi

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.S-i vangistusega 2 (kaks) kuud.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.02.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 552 tundi üldkasulikku tööd, so 276 päeva ehk 9 (üheksa) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus U.S-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks U.S-i vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu U.S ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu OÜ Gigant KauplusLadu (registrikood 11893426, asukoht Vesse 3, 11415, Tallinn, a/a 221048926624) tsiviilhagi ning mõista U.S-ilt kannatanu kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 3038 (kolm tuhat kolmkümmend kaheksa) eurot ja 34 senti. Asitõendid – metallkast, kuus tšekki, kasti fragment, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (17.10.2012 üleandmise-vastuvõtmise akt 2 1-13-2640 nr 235), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista U.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 11.09.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et U.S on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud (720.45 eurot) osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi esitatud süüdistus selles, et isikuna, kes on pannud toime varguse, taas 15.10.2012 kell 02.07 tungis sisse Narvas, Puškini 4a asuva OÜ Gigant Kauplus-Ladu kaupluse müügisaali, kust varastas metallikasti maksumusega 150 eurot koos sularahaga summas 7388.34 eurot, tekitades Gigant Kauplus-Ladu OÜ-le materiaalset kahju summas 7538.34 eurot.

1. Kohtumenetluses uuritud tõendid Vastavalt KrMS § 233 lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma varasemate ütluste juurde ega soovinud, et teda kohtus uuesti üle kuulataks. Ta tunnistas oma süüd ning märkis, et rohkem kui poole rahast tagastas läbi politsei. Kohtumenetluses on kohus uurinud alljärgnevaid tõendeid: 3 1-13-2640 - Tunnistaja xxxi ülekuulamise protokoll (tl 1-4); - 15.10.2012 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5-7, 8-13); - 16.10.2012 asitõendi vaatlusprotokoll (tl 34-36, 37-55); - tunnistaja xxx ülekuulamise (tl 57-61); - 16.10.2012 asitõendite vaatlusprotokollid (tl 62-64, 69-73); - kannatanu esindaja xxx ülekuulamise protokoll (tl 74-77, 107, 108); - 15.10.2012 kahtlustatava U.S-i ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl 18-21, 22-27); - kahtlustatava U.S-i ülekuulamise protokoll (tl. 28-33, 81-85); - 08.02.2012 kohtuotsuse koopia ( tl 100-103).
2. Maakohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: U.S-ile on

§ 199

lg 2 p 4,8 järgi esitatud süüdistus selles, et isikuna, kes on pannud toime varguse, tungis ta 15.10.2012 kell 02.07 sisse Narvas, Puškini 4a asuvasse OÜ Gigant Kauplus-Ladu kaupluse müügisaali, kust pani toime metallkasti, maksumusega 150 eurot, ja sularaha summas 7388.34 eurot, varguse, tekitades Gigant Kauplus-Ladu OÜ-le materiaalset kahju summas 7538.34 eurot.

§ 199

lg 2 p 4,8 kohaselt on karistatav sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kõnealuse sündmuse osas andis tunnistajana ütlusi xxx, kelle sõnul teatati talle kui Gigant Mööbel OÜ mänedžerile 15.10.2012 kella 02.07 paiku, et kaupluse signalisatsioon oli tööle hakanud. Ta sõitis kaupluse juurde, kus oli turvafirma ekipaaž. Kontrollides selgus, et müügisaali keskel asuvast infopunktist oli varastatud metallist lukustatav kast koos seal olnud sissetulekuga, mida oli sularahas umbes 5000 eurot. (tl 1- 4) Samal päeval teostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest nähtub, et kauplus Gigant Kauplus-Ladu uksed ja lukud on vigastamata, kuid uksel, lukukeele kinnituskohas, on kriimustus-ja kulumistaolised vigastused. Samuti nähtub vaatlusest koht, kus paiknes varastatud metallkast. (tl 5- 13) Tunnistaja ütlustega haakuvad kannatanu esindaja xxx ütlused, mille kohaselt laekus tema abikaasale 15.10.2012 kell 02.07 paiku teade turvafirmalt, et Narvas, Puškini 4a asuvasse kauplusse tungiti sisse ja abikaasa sõitis kauplusse. 15.10.2012 kella 06.00 paiku abikaasa tuli tagasi ja abikaasa sõnul varastati rahaga metallkast. 15.10.2012 kella 10.00 paiku kannatanu esindaja kontrollis kassat ja tuvastas, et koos kastiga, mille maksumus on 150 eurot, varastati raha summas 7388,34 eurot. Kuna raha summas 4500 eurot tagastati, esitab ta tsiviilhagi summas 3038,34 eurot. (tl 74-78) Eelnimetatud tunnistaja ja kannatanu ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas leidis aset OÜ-le Gigant Kauplus-Ladu kuuluva vara, väärtuses 7538,34 eurot, vargus. Sellest 4500 eurot on kannatanule hiljem tagastatud. Süüdistatav U.S andis kohtueelses menetluses ütlusi, milles tunnistab eelkirjeldatud kuriteo toimepanemist. Sündmuse kohta on ta rääkinud, et 14.10.2012 kella 23.00 paiku läks ta mööda aadressil Narva, Puškini 4a asuvast Gigant Kauplus-Ladu kauplusest. Kui ta möödus sularahaautomaadi juures asuvatest ustest, siis uksed läksid lahti, müügisaalis ta 4 1-13-2640 kedagi ei näinud. Ta läks uksest sisse, hüüdis, kuid keegi talle ei vastanud. Pärast seda ta läks kaupluse müügisaali ja vaatas kaupluse üle. Kassaaparaadist ülespoole ta nägi videokaamerat ning tõmbas kapuutsi pähe ja astus leti taha, sinna kus asub kassa. Ta võttis leti riiulilt metallkasti, sest ta oletas, et selle sees võib olla raha. Ta üritas avada kasti võtmega, mis oli kasti luku sisse pandud, kuid see ei õnnestunud. Ta võttis kasti ja jooksis sellega kauplusest välja. Ta jooksis Grafovi 18 maja hoovi ja tegi katki kasti kaane, võttis välja tšekid ning viskas need tee peale. Mingi raha ta korjas üles ja pani oma taskutesse. Pärast seda ta jooksis keskkooli nr.7 juurde, kus jälle hakkas kasti lõhkuma. Kui kast läks katki, ta võttis sellest raha välja. Ta viskas kasti Narva jõkke. Osa varastatud rahast, umbes 1500 või 2000 eurot ta kuulutas oma vajadustele, osa rahast ta kaotas tee peal ära. Selle kuriteo ta pani olles eufooria seisundis, sest juurdepääs kauplusse oli vaba ning see provotseeriski teda kuriteo toimepanemisele. 15.10.2012 hommikul ta sai aru, et oli pannud toime varguse ja vabatahtlikult otsustas tunnistada selle üles ning anda välja ülejäänud osa varastatud rahast. Selle kavatsusega ta tuli politseisse ja vabatahtlikult tunnistas kuriteo toimepanemist. Vabatahtlikult andis välja raha, mis jäi tema kätte: 70 kupüüri väärtusega 50 eurot, 5 kupüüri väärtusega 100 eurot ja üks kupüür väärtusega 500 eurot. Ta kahetseb tehtut. ( tl 28-33) Hiljem täpsustas süüdistatav, et 15.10.2012, kui ta tunnistas üles kuriteo toimepanemises, siis samal päeval ta otsustas leida metallkasti, mille ta oli varem ära visanud, eesmärgil see politseitöötajatele välja anda. Ta leidis kasti sealt, kuhu ta oli selle ära visanud, täpsemalt Narva jõe kaldalt. Kallas on lauge ning kasti polnud näha, seepärast ta oletas, et see läks põhja. Ta tõi kasti jõekaldalt Grafovi 28 maja hoovi ning helistas politseisse, esitles end ja selgitas, et ta oli pannud toime varguse ning teatas aadressi, kus asub kast. (tl 81-85) Süüdistatava ütlusi kinnitab tema ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabelitega, millest nähtuvalt haakub tema poolt sündmuskohal osundatu kuriteo tehioludega (varastatud kasti asukoht). (tl 18-27) Süüdistatava ütluste tõepärasust kinnitab ka 16.10.2012 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, milles on vaadeldud süüdistatava poolt politseiasutusele üle antud sularaha summas 4500 eurot. (tl 34- 55) Arvestades süüdistatava majanduslikku seisu ning tema poolt varguse kohta antud detailseid ütlusi, puudub kohtul põhjus arvata, et kõnealune sularaha võib pärineda mingist muust allikast ega ole saadud süüdistatava nimetatud viisil. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja xxx ütlused, et olles 16.10.2012 kell 00.39 täitmas ametikohustusi ekipaažis 4471 koos xxx, sai ta juhtimiskeskusest teate, et Narvas, Grafovi 28 maja hoovis võib asuda kuritegija poolt jäetud metallkast. Saabudes ülalmainitud aadressile leidsid tühja kandilise metallkasti. Nad pildistasid leitud kasti ning tõid selle Narva politseijaoskonda ja andsid üle operatiivgrupile.(tl 57-61) Tunnistaja xxx poolt leitud metallkast on vaadeldud 16.10.2012 koostatud asitõendite vaatlusprotokollis. Protokollist nähtuvalt on tegemist halli värvi metallkastiga, suurusega 40x9x40 cm, millel on plastikust jalad. Kast on vigastatud: ära on kisutud parem külg.(tl 62-68) Eelnevat kokkuvõttes on eelkõige süüdistatava enda ütlustega tuvastatud, et süüdistatav on pannud toime kuriteo, mida talle süüdistuses ette heidetakse. Kuigi antud asjas on süüdistatava süüd kinnitavaks otseseks tõendiks vaid süüdistatava enda ütlused, ei välista see süüdistatava süüdi mõistmist. Süüdistatava ütlused varguse toimepanemise kohta on olnud üksikasjalikud ning haakuvad teiste tõenditega. Samuti puuduvad muud põhjused, mis annaks alust kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses. U.S-i ütluste kohaselt ei lõhkunud ta kauplusesse sisenedes ukse lukku, vaid uksed avanesid ise. Seda väidet ei lükka ümber ka sündmuskoha vaatlus, kuivõrd uksel ei ole murdmise jälgi. Uksel on näha küll kriimustused, kuid samas ei kinnita miski, et need kriimustused tekkisid 5 1-13-2640 just kõnealuse varguse toimepanemisel. Kuid vaatamata sellele tuleb U.S-i tegevus kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 8 mõttes sissetungimisega varguse toimepanemisena, kuna ebaseadusliku sissetungimisega on tegemist ka juhul, kui lukustamata või avatud ukse kaudu sisenetakse võõrasse hoonesse selle valdaja tahte vastaselt. Arvestades, et tegemist oli öise ajaga, mil kõigile teadaolevalt on mööblikauplused suletud, sai U.S väga hästi aru, et kauplus ei ole avatud, ning tema sisenemine sinna toimus valdaja tahte vastaselt. Seda enam, et ka U.S-i enda sõnul ei näinud ta kaupluses kedagi ning ta sisenes müügisaali alles seejärel kui ta oli veendunud, et seal kedagi ei ole (keegi ei vastanud tema hüüdmisele). Karistusregistri andmetel on U.S-i varasemalt korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud. Seega on tema näol tegemist

§ 199lg 2 p 4 mõttes isikuga, kes on varem pannud toime varguse.

Kõnealuse varguse puhul on tuvastatud, et süüdistatav pani selle toime täiesti teadlikult. Sisenedes võõrasse hoonesse ja võttes sealt kaasa metallkasti, milles ta arvas olevat raha, sai ta väga hästi aru, et tegemist on tema jaoks võõra hoonega ning võõra varaga. Süüdistatava enda ütlustest tuleneb, et ta sisenes kauplusesse eesmärgiga sealt midagi varastada. Seda kinnitavad eelkõige asjaolud, et enne sisenemist ta veenudus, et saalis kedagi pole ning nähes kaamerat, tõmbas pähe kapuutsi, et ta ei oleks ära tuntav ning asus seejärel saali üle vaatama. Sellest järeldub, et ilmselgelt oli tal juba kauplusesse sisenedes kavatsus panna toime vargus. Seega oli tegemist sihipärase käitumisega ning kohus on seisukohal, et U.S pani varguse toime kavatsetult. Kõike ülalöeldut kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et U.S-i tegevuses on tuvastatud

§ 199

lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused so sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem pannud toime varguse.

1. Karistus Karistusseadustik näeb § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. U.S-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavate asjaoludena võtab kohus arvesse vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ilmumist, kuriteo avastamisele kaasaitamist, osalist kahju hüvitamist ning kahetsust. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et U.S-i on varasemalt üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud ning seal hulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelmiste kohtuotsustega on talle mõistetud karistuseks vangistus. Süüdistuses kirjeldatud kuritegu on pandud toime ajal, mil U.S kandis eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise ajaks on eelmise kohtuotsusega mõistetud 1442 üldkasuliku töö tunnist täitmata
2. Karistuse liigi valimisel tuleb arvestada asjaolu, et süüdistataval puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise 6 1-13-2640 eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud varguse tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Antud asjas on olemas asjaolud, mis oluliselt kergendavad karistust – vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ilmumine, kuriteo avastamisele kaasaaitamine ning kahju osaline hüvitamine. Olles kuulanud kohtuistungil U.S-i selgitusi, on kohus veendunud, et ta reaalselt ka kahetseb toimepandut. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud miinimumile lähedase karistuse mõistmine. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 3-kuulist vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada U.S-i 2-kuulise vangistusega. Kuivõrd kõnealune kuritegu oli pandud toime ajal, mil U.S teostas eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd ning oli allutatud käitumiskontrolli nõuetele, tuleb

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 552 tundi üldkasulikku tööd ehk 9 kuud ja 6 päeva vangistust - ning mõista liitkaristuseks 11 kuud ja 6 päeva vangistust.

1. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu OÜ Gigant Kauplus-Ladu esitanud tsiviilhagi. Hagi kohaselt on U.S tunginud 15.10.2012 ebaseaduslikult sisse Puškini 4a asuvasse kannatanule kuuluvasse kauplusesse ning varastas metallkasti maksumusega 150 eurot ning sularaha summas 7388,34 eurot. Kokku tekitati kannatanule kahju 7538,34 eurot. Kannatanu palub välja mõista tekitanud kahju summas 3038,34 eurot (kannatanu ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt on 4500 eurot kannatanule tagastatud). Otsuse punktis 2 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et U.S on pannud toime kannatanu nimetatud vara – metallkasti ja sularaha - varguse ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus on tõendatud kannatanu enda ütlustega. Kannatanu nimetatud sularaha summa suurust kinnitavad ka süüdistatava ütlused, millest nähtub, et 4500 eurot ta tagastas, umbes 1500 – 2000 eurot kulutas ta ära ning osa raha kaotas ta tee peal ära. Seega järeldub süüdistatava ütlustest, et tema poolt ära võetud summa suurus oli samas suurusjärgus, mida kannatanu on nimetanud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et OÜ Gigant Kauplus-Ladu nõue summas 3038,34 eurot kuulub rahuldamisele ning see tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt U.S-ilt . 7 1-13-2640
2. Asitõendid Asitõendiks olevad – metallkast, kuus tšekki, kasti fragment, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (17.10.2012 üleandmisevastuvõtmise akt nr 235), tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada, kuna tegemist on materiaalset väärtust mitteomavate esemetega.
3. Kohtukulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 480 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista U.S-ilt välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 96 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 11.09.2013 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313,
4. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik 8