4-18-6485 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2019, Narva kohtumaja Toimiku number 4-18-6485 (233017002237) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov All
§ 69
lg 6 alusel pöörata täitmisele N.V-le Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega nr 4-18-6485 mõistetud asenduskaristuse kandmata osa 3 (kolm) päeva aresti. VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus N.V-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase N.V arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 4 alusel, kui süüdlane N.V ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai tn 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja. Määrus edastada N.V-le, Viru Vanglale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. 1
(3)Edasikaebamise kord 4-18-6485 Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega nr 4-18-6485 rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus ning N.V-le määratud rahatrahv asendati seitsme päeva arestiga,
§ 69lg 1 alusel asendati N.V-le määratud arest seitsme tunni üldkasuliku tööga.
N.V tuli üldkasulik töö sooritada 2 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärus jõustus 08.02.
- 08.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule N.V kohta erakorralise ettekande põhjusel, et üldkasulik töö on sooritamata. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on sooritatud üldkasuliku töö tundide arv neli ja sooritamata on kolm tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikult antud seletuses on N.V andnud selgitusi selles, et kuna oli väga halb olla, siis viimast nelja tundi üldkasulikku tööd tegema ei saanud asuda. Vaatamata sellele, et N.V-ga oli kokku lepitud tegemata üldkasuliku töö tundide sooritamiseks uus ajakava, siis töö jäi sooritamata. N.V selgitustel oli töö sooritamata jäämise põhjuseks viibimine välismaal. Ka üldkasuliku töö tegemise tähtaja viimaseks päevaks kokku lepitud töö tegemine jäi sooritamata, kuna N.V töö tegemiseks kohale ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralisest etteekandest jääb kõlama, et N.V töö tegemist takistavaks teguriks võib olla tarbitud alkohol. Kriminaalhooldaja hindab katseaja kulgu mitterahuldavaks, sest N.V hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Arvestades, et N.V ei täida talle kohtu poolt määratud kohustusi ning tuginedes VTMS § 2101 lg 1 ja
§ 69
lg 6 alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4-18-5865 N.V-le mõistetud karistus ja juhul, kui N.V ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku, võtta N.V vahi alla.
- Kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik täiendava selgituse sooritatud üldkasuliku töö tundide osas selles, et sooritamata üldkasuliku töö tundide osa on 3 tundi.
- Kohtuistungil avaldas N.V , et on sooritanud üldkasuliku töö tunde. Ta heidab ette, et kriminaalhooldaja palus tal tulla vastuvõtule järgmisel nädalal, ent saatis tegelikkuses asja kohtusse. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase N.V selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 6.
§ 69
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö 2
(3)4-18-6485 katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut.
- Kohus tuvastas, et N.V ei täitnud talle kohtu poolt määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud aja jooksul. Seejuures oli N.V-le antud piisavalt pikk tähtaeg, s.o 2 kuud 7 tunni teostamiseks ning N.V avaldas 23.01.2019 toimunud kohtuistungil ise soovi ja valmisolekut teha ühiskondliku tööd. Kriminaalhoolduse käigus oli N.V-le tutvustatud töökohti ning üldkasuliku töö tegemise kohta, aega ja laadi. N.V andis nõustumuse kokkulepitud tingimustel töö tegemiseks ning ühtegi vastuväidet, mis takistab töö tegemist ta ei esitanud. N.V sooritas üldkasuliku töö vaid osaliselt. Kriminaalhoolduse käigus kontakti saamisel tuvastas kriminaalhooldusametnik järjepidevalt N.V alkoholijoobes viibimise. Ilmudes kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, andis N.V , üksnes selgituse, et töö tegemine oli takistatud väga halva enesetunde põhjusel. Mitte mingisugust tõendit, mis kinnitaks takistuse esinemisest üldkasuliku töö tegemisel, N.V krimnaalhooldusametnikule ei ole esitanud. Kui seejärel lepiti N.V-ga kokku uus üldkasuliku töö tegemise aeg, siis N.V ühtegi tundi üldkasulikku tööd ei sooritanud ning töö tegemist taksitava asjaoluna esitas vaid end õigustavaid vastuväiteid.
- Vaatamata N.V-le antud võimalusele sooritada üldkasulik töö talle sobivatel tingimustel, ta üldkasulikku tööd täielikult ei sooritanud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, on kohus veendunud, et N.V rikkus üldkasuliku töö sooritamise distsipliini, ta ei soovi üldkasulikku tööd teha, ta hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Tal ei esinenud mingit objektiivset takistust, mis ei võimaldanud üldkasulikku tööd sooritada. Kohus on seisukohal, et tegemist on N.V iseloomustava käitumismustriga, kuna üldkasulik töö määratigi talle põhjusel, et ta oli esmalt jätnud pika aja jooksul talle määratud rahatrahvi tasumata. Eelnevast lähtuvalt esinevad antud juhul alused asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.
- Politsei- ja Piirivalveameti otsustega oli N.V-le määratud karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, mis on
§ 72
lg 2 kohaselt võrdne 7 päeva arestiga.
§ 69
lg-st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö. N.V on sooritanud 4 tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub ärakandmisele 3 päeva aresti. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§ 69
lg 6, VTMS § 2101 lg-st 1 ja 2, § 2103 lg-st 1 rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekande ja pöörab Viru Maakohtu 23.01.2019 kohtumäärusega nr 4-18-6485 asenduskaristusena mõistetud aresti täitmisele. N.V kuulub ärakandmisele 3 päeva aresti. Kriminaalhooldusametniku taotlus, võtta N.V vahi alla jääb rahuldamata, kuna VTMS ei näe ette võimalust vahistamise kohaldamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)