Obsah (9)

§ 76§ 75§ 424§ 4231§ 331§ 64§ 65§ 184§ 263

1-18-7564 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2019. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-7564 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristina Tomtšakovskaja

§ 76

lg 5 alusel allutada T.N kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada T.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi ja/või narkootikume tarvitavate ja kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1. T.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. T.N vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja T.N-ile. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 21.12.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava T.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 11.10.
4. a otsusega tunnistati T.N süüdi

§ 424

lg 1;

§ 4231

ja

§ 331

järgi ja karistati teda

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu ja 20-päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 08.08.

1. a ja lõpp on 26.09.
2. a. T.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale vangistuses individuaalset täitmiskava ei koostata. Käesolevalt on ta hõiveta, kuid avaldas soovi vanglas töötada. Distsiplinaarkaristusi talle määratud ei ole. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 3 T.N taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Natalia Duškina edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab T.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja taotles kohtuistungil T.N-i tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Taotles määrata T.N-ile lisakohustuseks - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused leiab, et T.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-korral kriminaalselt karistatud,
3. korda vangistuses. Isiku kuriteod on eriliigilised. Varsemalt on isikut karistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning joobes juhtimise eest. Nimetatud kuriteod on toime pandud
4. a (arhiveeritud). Käesolevaks ajaks on narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ühiskonna ohtlikkus vähenenud, kuna isik ei ole üle 10 aasta karistatud nimetatud kuriteo eest. Käesolev kuritegu on joobes juhtimine, auto juhtimine ilma sõiduõigust omava dokumendita ning kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine. Eelmine kuritegu oli vägivaldne käitumine, seega on vägivaldsuse raskusaste muutunud kergemaks, kuna käesolev kuritegu ei ole vägivaldse käitumise eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning mõtlematu käitumine. Narkootilise aine käitlemise ja vahendamise soodusteguriks oli majandusliku kasu saamine. Vanglas T.N-ile ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna kohtuotsus jõustus 19.10.
5. a. Distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Asja materjalide kohaselt kinnipeetava sõnul proovis ta u 15 a kanepit, hiljem täiskasvanu eas kokaiini. Isik väidab, et ei ole sõltuvuses, tarvitab 1-2 korda kuus. Karistusregistri andmete järgi oli aga isik karistatud
6. a NPALS-i § 151 lg 1 järgi 2 korda ning
7. a

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Lisaks on isik korduvalt keeldunud psühhiaatri vastuvõtule minemast. Seega on puudu info psühhiaatriliste küsimuste osas ning ei ole võimalik selgeks teha, kas isikul on sõltuvus või mitte, kuid risk ja ohtlikkus säilib. Isik on kriminaalkorras karistatud kokku 4 korda:

§ 424

lg 1 järgi,

§ 4231

järgi,

§ 331

järgi,

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja

§ 184lg 2 p 2 järgi. Isikul on 7 kehtivat väärtegu ja 15 arhiveeritut väärtegu (LS järgi, Relv

S järgi, NPALS järgi, HÕS järgi). Isik ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ja üldiselt austab seadusi ning teab, et seadused on järgimiseks. Suhtumine ametnikesse on üldiselt viisakas, kuid koostööd teeb valikuliselt, nimelt keeldus isik korduvalt psühhiaatri vastuvõtust. Üks kord on talle määratud käitumiskontroll, mille läbis edukalt katseajaga. Ta tegi 2 korda ÜKT-d asenduskaristusena ja tunnid olid tehtud täies mahus. Viimase kuriteo puhul rikkus kriminaalhooldusnõudeid, pani katseajal toime uue rikkumise. Isikul olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid kordab oma vigu ning ei ole oma käitumist korrigeerinud. T.N puhul seisneb uue kuriteo oht joobes juhtimises, narkootilise aine vahendamises ja kasutamises, kergemate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab 4 alkoholi ja narkootikume ja satub majanduslikesse raskustesse või tal tekib tüli. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 36%. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 5 kuu on pannud T.N-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. T.N on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Tallinnas, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas positiivselt toetavad isikud – ema ja elukaaslane ning vabanemisjärgne kindel töökoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab T.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Tallinna Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/