1-18-3447/13

1-18-3447 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-3447 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu G.G (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada G.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustmisest, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada G.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada G.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
6. G.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. G.G vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja G.G-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 22.08.
8. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 23.04.
9. a kohtuotsusega tunnistati G.G süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistuse kandmise algus oli 21.04.
10. a ja lõpp on 21.04.
11. a. G.G kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Kuritegude vägivaldsuse aste on jäänud samaks, samuti ka kuritegude liigid. Kuritegude raskusaste on ka jäänud samaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning lühikese karistusaja tõttu ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegselt vabanedes asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust. Iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegsel vabanemisel on isikul võimalik tagasi minna tööle ettevõttesse Xxxx AS, kus isik töötas ametlikult ka enne vangistust. Vajaduse korral on kinnipeetava elukaaslane valmis teda ka materiaalselt toetama. G.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Andrus Ööbik esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha G.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamused, leiab, et G.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on isiku esimese vangistusega. Tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda vabanemisel psühhiaatri poole seoses alkoholi probleemiga. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetava puhul kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et varasemalt isik kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ei ole ning samuti täitis ta ära eelmise kriminaalkaristusena määratud 446 üldkasuliku töö tundi. Kohtu hinnangul on alust uskuda, et ka seekord suudab isik järgida talle katseaja jooksul sätestatud nõudeid ja kohustusi. Varasemalt ei olnud isik vangistuses viibinud ning ei mõistnud, millega ta riskib. Tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega ning kohus on seisukohal, et isik on käesolevaks hetkeks teinud sellest vajalikud järeldused. Seda asjaolu toetab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatu, et ta kahetseb tehtut ning on enda jaoks sellest järeldused teinud. Pärast vabanemist on G.G olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.G, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on tuleviku osas pannud paika plaani enam mitte alkoholi tarvitada ning tema käitumisest kuritegelikke hoiakuid ei nähtu. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/