4-19-1278/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. juuni 2019 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-1278 (2590,19,000251) Kohtukoosseis Maarika Kuusk; Mati Kartau, Tiit Lõhmus Väärteoasi N.J. Liikusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 81 järgi Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2019 otsus Vaidlustatud lahend Apellatsiooni esitaja N.J kaitsja Vitali Denikin Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet. Ida prefektuur. Esindaja Ave Uue Menetlusalune isik N.J (isikukood: XXX). Elukoht: XXX RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2019 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis N.J
5. veebruaril 2019 kell 16:05 Lääne-Virumaal Rakvere linnas Kastani tn 8 juures liikudes F. G. Adoffi tänava suunas mootorsõidukit Mini Cooper (reg-nr XXX ) omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli N.J-ilt ära võetud
6. detsembrist
7. a kuni
8. augustini
9. Mootorsõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. N.J-ile heidetakse ette LS § 90 lg 1 p 1, § 73 lg 2 ning LkindlS § 3 lg 2 rikkumist. Sellega pani N.J toime LS § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja LkindS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo. MAAKOHTU OTSUS
10. Viru Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tunnistati N.J süüdi LS § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja LkindlS § 81 järgi. KarS § 63 lg 1 järgi karistati teda arestiga 5 päeva. Karistuse algusaega loetakse aresti kandmisele ilmumisest.
13. Väärteoprotokollis kirjeldatud tegu on tõendatud. N.J süüd tõendavad süü omaksvõtt ning kohtuistungil uuritud kirjalikud tõendid.
14. N.J käitumine liikluses on püsivalt hoolimatu. Karistusregistri andmetel on rahatrahvid tasumata, mis näitab hoolimatut suhtumist karistustesse. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. N.J mõjutab edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma arest. Trahvi määramine pole põhjendatud, sest varasemalt määratud trahvid N.J-ile positiivset mõju avaldanud ei ole.
15. Juhi hoolimatus liiklusseaduse nõuete täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni. Avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes on põhjendatult madal. Nendele isikutele mõistetud karistustel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.
16. N.J ei ole varem arestiga karistatud ja tal on neli alaealist hoolt vajavat last. Seetõttu määras kohus N.J-ile miinimumilähedase aresti. APELLATSIOON
17. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega karistada N.J rahatrahviga või asendada arest üldkasuliku tööga.
18. N.J tunnistas süüd ja kahetses aidates nii kaasa asja kiiremale menetlusele. Ta ei rikkunud peale juhtimisõiguse, kindlustuse ja tehnoülevaatuse puudumise liikluseeskirju ega põhjustanud avariid. Sõiduk peatati pistelise kontrolli käigus. Varem ta taolisi rikkumisi toime pannud ei ole.
19. N.J ei pannud tegu toime kavatsetult. Eluliselt ei ole usutav, et N.J oleks tahtnud liikluseeskirju rikkuda, sest tema kõrval istus juhtimisõigust omanud abikaasa.
20. N.J on neli last. Ta leiab, et maakohus kohaldas ebaproportsionaalselt rasket karistust. Kaalumata jäeti muud variandid (rahaline karistus, karistuse asendamine üldkasuliku tööga). N.J suhtes ei ole varem karistust üldkasuliku tööga asendatud. Lastest eemalolek mõjutaks nii laste kui abikaasa elukorraldust ja võimalikku toimetulekut. Piisavat karistuslikku mõju eviks ka karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Praegusel eluetapil oleks just üldkasulik töö ainuõigeks viisiks isiku motiveerimiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Maakohus hindas kogutud tõendeid ja tuvastas, et N.J on toime pannud koosseisupärased, õigusvastased ja süülised väärteod. Apellatsioonis ei vaidlustata N.J süüküsimust vaid leitakse, et mõistetud karistus on liialt karm. Kohtule heidetakse ette ka materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumist.
22. Ringkonnakohus leiab, et N.J karistus tuleb jätta muutmata. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud 2 karistust raskendavatest asjaoludest. Süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav.
23. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad apellatsioonis argumendid, mis lükkaksid ümber kohtu järeldused karistuse liigi ja määra osas. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.
24. Praeguses asjas on maakohus põhjendanud, miks rahatrahvi kohaldamine menetlusalusele isikule mõju ei avaldaks. Nimelt on N.J korduvalt rahatrahvidega karistatud, ent see ei ole teda mõjutanud liikluses seaduskuulekalt käituma. Maakohus on andnud hinnangu ka N.J süüle. Samuti ei heida I astme kohus N.J-ile ette süüteo toimepanemist kavatsetult, vaid vähemalt kaudse tahtlusega.
25. Maakohus ei tuvastanud N.J käitumises karistust kergendavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa N.J kahetsust pidada siiraks. Nimelt andis ta kohtuistungil erinevaid selgitusi, et oma süüd pisendada, milliseid püüdlusi hindas kohus katsena oma süüd pehmendada ja võimalusel ka vastutusest vabaneda (vt otsuse lk 3, KoTo lk 53). Järelikult kajastuvad maakohtu otsuses põhjendused, mis ei luba N.J käitumisest käsitleda karistust kergendavana. Asjaolu, et N.J ei põhjustanud avariid ja peatati rutiinse kontrolli käigus, ei muuda samuti kohtukolleegiumi otsustust menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. N.J-ile mõistetigi karistus talle inkrimineeritud süütegude eest.
26. Kohtuväline menetleja palus mõista N.J-ile sanktsiooni keskmises määras arest. Maakohus arvestas siiski karistuse eripreventiivseid kaalutlusi (mh asjaolu, et menetlusalusel isikul on neli hoolt vajavat last). Samuti arvestas I astme kohus, et N.J ei ole varem arestiga karistatud. Määrates N.J-ile karistuseks miinimumilähedase aresti, on lahendis erilist tähelepanu pööratudki just N.J karistustundlikkusele, kuivõrd karistuse üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades on maakohus menetlusaluse isiku teo karmilt hukka mõistnud.
27. Apellatsioonis heidetakse maakohtule ette ka põhjenduskohustuse rikkumist, kuivõrd puuduvad põhjendused, miks jäeti karistus üldkasuliku tööga asendamata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus ei pea kuigivõrd põhjendama, miks ta ei asenda aresti üldkasuliku tööga. Nimelt ei ole üldkasulik töö mitte eraldi karistusliik, vaid aresti surrogaat: Pikamäe – KarS. Kommentaar.
28. trükk, § 69/1.
29. Seega on olukord samasugune, nagu nt tingimisi karistuse puhul, mis on samuti vaid vangistuse surrogaat – ja kohus ei pea põhjendama, miks ta mõistab reaalse vangistuse (selmet jätta see tingimisi täitmisele pööramata): Pikamäe – KarS. Kommentaar.
30. trükk, § 73/2.
32. Ringkonnakohtult on palutud uue otsuse tegemist, millega muuhulgas taotletakse karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Sellist taotlust põhjendatuks pidada ei saa. Karistuse asendamisel üldkasuliku tööga arvestatakse süü suurust ja retsidiivsusohu esinemist. N.J süü suurust näitab see, et ta pani ühe teoga toime mitu erinevat liiklusseaduse ja ühe liikluskindlustusseaduse rikkumise. N.J retsidiivsusohtu tuleb pidada suureks. Teda on korduvalt karistatud erinevate liiklusseaduse sätete rikkumise eest. Niisiis langeb üldkasulik töö ära. 3
33. Kokkuvõtlikult ei leia ringkonnakohus ühtki argumenti maakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4