lg 2 p 4,5,7,8, § 200 lg 2 p 7,8,9, § 209 lg 2 p 1, § 424, § 266 lg 2 p 3; M.R-i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8, § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi; Rando Pärnpuu süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
lg 2 p 4,5,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 2 p 7,8,9 järgi, mille eest mõisteti 2 talle karistuseks 4 aastat vangistust,
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja
lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.
MS § 238 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
M.R-ile mõistetud karistusele 28.09.2006 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 aastat vangistust. Lõplikuks karistuseks mõisteti M. M.R-ile 5 aastat 8 kuud vangistust. M.R tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7,8 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja
lg 2 p 7,8,9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
MS § 238 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. Maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka R. Pärnpuu, kelle suhtes kohtuotsust ei vaidlustata. M. M.R-ile esitati süüdistus
lg 2 p 4,5,7,8 järgi kuritegude toimepanemises alljärgnevas: - ajavahemikus 14.- 20.07.2008 võttis Lääne-Virumaal XXX asuvast majapidamise abihoonest ära I. M. kuuluva elektrilise puulõhkumismasina AWD 7000 ja lisakiilu koguväärtusega 6100 krooni; - 07.09.2008 kella 10.30 paiku võttis koos G. K. Järva maakonnas XXX asuvast K. L. elumaja esikust ära K. L. kuuluva elektrigeneraatori Ferm väärtusega 6500 krooni; - 03.11.2008 kella 00.45 paiku tungis koos G. K. uste lahti kangutamise teel Järva maakonnas XXX külas K. L. elumajja ning nõudis K. L. raha, võttis temalt ära 1800 krooni sularaha ja kaks käekella koguväärtusega 700 krooni ning väärtuseta taskulambi; - ajavahemikus 14.-16.05.2009 võttis Järva maakonnas XXX külas asuva ja V. J. kuuluva talu territooriumilt ära 12 roostevaba toru koguväärtusega 1000 krooni, looreha väärtusega 4000 krooni, hobuniiduki väärtusega 5000 krooni, kultivaatori väärtusega 6000 krooni, torudega ühendatud äkked väärtusega 1500 krooni, nelja hõlmaga adra väärtusega 6000 krooni, rauast plaadi väärtusega 500 krooni, 2 looreha ratast koguväärtusega 500 krooni, 15 äket koguväärtusega 5500 krooni, 4 muldamismutti koguväärtusega 4000 krooni, 30 raudtoru, kartulikombaini kettad ja väiksemad metallesemed koguväärtusega 2000 krooni, 3 pliidiplaati, 2 pliidiust ja 4 pliidirõngast koguväärtusega 4000 krooni, s.o esemeid kokku 40 000 krooni väärtuses; - ööl vastu 09.10.2009 tungis koos A. A. akende lõhkumise teel sisse Tapal XXX asuvasse XXX taarapunkti ja varastas alkoholi, karastusjooke, sigarette ja kartulikõpse koguväärtusega 9188,70 krooni; - ajavahemikus 31.10 - 01.11.2009 tungis ukse luku lahtikangutamise teel koos A. A. sisse E. K. elumajja ja garaaži XXX ning varastas 2 pakki juustu koguväärtusega 25,80 krooni, plastikkarbi käibelolevate müntidega väärtusega 200 krooni, sõiduauto Moskvitš süütevõtme väärtusega 200 krooni, väärtuseta käsitöökarbi koos niitide, nõelte ja nööpidega, mootorsae Husqvarna väärtusega 8000 krooni, 2 pudelit ”Oma Viina” koguväärtusega 134 krooni, pardli väärtusega 400 krooni, kõnekaardita mobiiltelefoni №kia 3310 väärtusega 350 krooni, taskulambi väärtusega 200 krooni, akutrelli väärtusega 1000 krooni ja 20 liitrise kanistri 5 liitri bensiiniga koguväärtusega 280 krooni, tekitades vargusega kahju kokku 10 789,80 krooni. Samas süüdistati nii M. M.R-i kui ka M.R-i
lg 2 p 4,7,8 järgi toimepandud tegudes, mis seisnesid alljärgnevas: - ajavahemikul 11.-15.10.2009 tungis koos M.R-i ja R. Pärnpuuga rehealuse väravate lahti kangutamise teel XXX asuvasse A. O. kuuluvasse talumajja ja varastas sealt mootorsae McCumock väärtusega 3000 krooni, elektrilise kettsae Stiga väärtusega 1800 krooni, keevitusaparaadi väärtusega 3000 krooni, jope väärtusega 1500 krooni, 25 meetrit 3 - - pikendusjuhet koguväärtusega 500 krooni, bensiinikanistri koos 7 liitri bensiiniga koguväärtusega 300 krooni, kohvimasina Krupps väärtusega 300 krooni, maitseaineid koguväärtusega 200 krooni ja kohvipurgi väärtusega 70 krooni, kokku esemeid 10 670 krooni väärtuses; 17.10.2009 kella 23.00 paiku sisenes koos M.R-i ja R. Pärnpuuga XXX lukustamata kuid suletud uksega korterisse ja võttis ära T. V. kuuluva teleri Daewoo väärtusega 5000 krooni; ajavahemikus 17.-18.10.2009 tungis ukselukustuse lõhkumise teel koos M.R-i ja R. Pärnpuuga XXX ja akna lõhkumise teel elumajja ning varastas S. S. kuuluva nurgasae Biltema väärtusega 1600 krooni, tikksae Skil väärtusega 400 krooni, akukruvikeeraja Biltema koos kohvriga koguväärtusega 1800 krooni, elektritrelli väärtusega 700 krooni, akutrelli Festool väärtusega 700 krooni, akutrelli Black Decker väärtusega 700 krooni ja väiksemaid tööriistu koguväärtusega 2500 krooni, kokku esemeid 8400 krooni väärtuses; ajavahemikus 18.-31.10.2009 tungis koos M.R-i ja R. Pärnpuuga sisse rippluku lõhkumise teel Järvamaal XXX T. G. kuuluvasse garaaži ning varastas mootorsae Stihl 024 AV väärtusega 1000 krooni, muruniiduki Honda väärtusega 4500 krooni, bensiinimootoriga kaherattalise mullafreesi väärtusega 2500 krooni, elektrikeevitusaparaadi Kempi väärtusega 2000 krooni, 25 meetrit kolmefaasilist elektrikeevitusjuhet koguväärtusega 650 krooni, ja saunaahju Helo väärtusega 1000 krooni, kokku esemeid 11650 krooni väärtuses. Lisaks eeltoodule esitati M. M.R-ile ja M.R-ile süüdistus
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et 07.11.2009 kella 02.45 paiku tungisid nemad sisse heebliga ukse lahti kangutamise teel E. K. elamusse Lääne-Virumaal XXX, kus M.R vedas E. K. jõuga majast välja trepile pikali ja M. M.R ähvardas kirvega ning nõudis raha, otsis läbi taskud ja võttis ära mobiiltelefoni №kia 1200 koos kõnekaardiga koguväärtusega 2000 krooni, rahakoti väärtusega 200 krooni, paberraha 1854 krooni, sente 7 krooni, ID kaardi, Neste kütusekaardi, Swedpanga ja Sampo Panga kaardid, tekitades varalist kahju kokku 4061 krooni. Kõik süüdistatavad tunnistasid end maakohtu istungil kõikides kuriteoepisoodides süüdi ja nõustusid tasuma tsiviilhagid. Maakohus leidis, et M. M.R-i poolt I. M. toimepandud varguse episoodi objektiivset koosseisu tõendavad M. M.R-i, I. M. , G. K. ja H. N. ütlused. K. L. koos G. K. elektrigeneraatori varguse toimepaneku osas on varguse objektiivse süüteokoosseis maakohtu hinnangul tõendatud M. M.R-i, K. L. , G. K. ja J. A. ütlustega. Samas K. L. koos G. K. raha ja käekellade varguse osas tõendavad varguse objektiivset süüteokoosseisu M. M.R-i, K. L. ja H. O. ütlused. Maakohus märkis, et G. K. suhtes on kriminaalasjast eraldatud materjal eraldi menetlemiseks. Maakohus leidis, et V. J. põllutööriistade ja muude metallesemete varguse toimepaneku osas on varguse objektiivne koosseis tõendatud M. M.R-i ja V. J. ütlustega ning sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega. XXX taarapunktist koos A. A. toimepandud varguse osas on objektiivne süüteokoosseis maakohtu hinnangul tõendatud M. M.R-i ja V. G. ütlustega ning kahju õienditega. Maakohus märkis, et A. A. suhtes on kriminaalasjast eraldatud materjal eraldi menetlemiseks. A. O. tööriistade ja muude esemete varguse osas leidis maakohus, et nii M. M.R-i, M.R-i ja R. Pärnpuu tegevuses on objektiivse koosseis tõendatud lisaks eelnimetatute ja A. O. ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga. T. V. televiisori osas luges maakohus M. M.R-i, M.R-i ja R. Pärnpuu süüd kinnitavateks tõenditeks lisaks eelnimetatute ütlustele ka T. V. ütlused. Varguse toimepanemises S. S. on süüdistatavate tegevuses varguse objektiivne koosseis tõendatud M. M.R-i, M.R-i ja R. Pärnpuu ja S. S. ütlustega. T. G. suhtes toimepandud varguse osas leidis maakohus, et süüdistatavate M. M.R-i, M.R-i ja R. Pärnpuu süüd kinnitavateks tõenditeks on eelnimetatute ja T. G. ütlused. E. K. koos A. A. toimepandud mootorsae ja teiste esemete varguse osas on maakohtu hinnangul süüd 4 kinnitavateks tõenditeks M. M.R-i ja E. K. ütlused ning asitõendite ja sündmuskoha vaatlusprotokollid. Subjektiivse koosseisu juures lähtus maakohus süüdistatavate ütlustest ning leidis, et kõik vargused toime pandud otsese tahtlusega. Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 osas märkis maakohus, et M.R ennast kohtueelses menetluses süüdi ei tunnistanud, väites, et pole E. K. elukohas käinud. Samas tunnistas M.R kohtus ennast süüdi. Kohtueelsel menetlusel M. M.R röövimise toimepanekut tunnistas. Maakohus leidis, et objektiivse koosseisu olemasolu tõendavad E. K. ja L. K. ütlused, mille kohaselt siseneti majja heebli abil ust lõhkudes, E. K. hoiti kinni ja nõuti raha, L. K. pea kohal hoiti kirvest, võeti ära 1854 krooni raha, mobiiltelefon ja süüdistuses märgitud dokumendid. Ühtlasi on raha ja dokumendid tagastatud, kuid telefoni maksumuse hüvitamiseks nõuavad 2000 krooni. Süüdistatavate süüd kinnitavad lisaks sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et kinnipeetud M.R-i ja M. M.R-i juurest leiti E. K. röövitud raha ja rahakott. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus
MS § 238 sätetest. M. M.R-i karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgnevaid asjaolusid: varem korduvalt karistatud, kergendav asjaolu süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad, suur kuriteoepisoodide hulk, kõik kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega ja osa kuritegusid on toime pannud katseajal.
lg 2 p 7,8,9 eest karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et kuriteoga ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Maakohus, arvestades kuritegude tehiolusid, M. M.R-i süü suurust ja tema isikut, leidis, et M. M.R-i puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vangistusega. M.R-ile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgnevaid asjaolusid: varem 2-l korral kriminaalkorras karistatud, varem 10-l korral väärtegude eest karistatud, kergendav asjaolu süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kõik kuriteod toime pandud otsese tahtlusega.
lg 2 p 7,8,9 osas karistuse mõistmisel arvestas maakohus samuti asjaolu, et kuriteoga ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Maakohus, arvestades kuritegude tehiolusid, M.R-i süü suurust ja tema isikut, leidis, et M.R-i puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik vangistusega raskeima kuriteo puhul ettenähtud minimaalmääras. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu M. M.R-i kaitsja A. Tooming apellatsioon M. M.R-i kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist M. M.R-i süüdimõistmises
M.R-i teo ümberkvalifitseerimist, mõistes M. M.R-i süüdi
Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna otsuse resolutiivosa ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud M. M.R-i kohtueelsel menetlusel antud ütlustega, mille kohaselt ei ähvardanud keegi kannatanut (M.R tõmbas kannatanu pikali ja M. M.R võttis rahakoti ja telefoni) ja viimase juurde läksid põhjusel, et napsu võtta. Samas on maakohus tuginenud vastuolulistele E. K. ütlustele. Kaitsja hinnangul ei ole usutavad kannatanu ütlused selles, et sissetungija võttis garaaži eest kummiheebli, kuna E. K. ei saanud läbi kinnise ukse näha väljas olnud isikute tegevust. Lisaks on umbmäärane kummiheebli asukoht. M. M.R-i kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt oli tööriist E. K. auto pakiruumis, kust selle M.R võttis kannatanu juhatamise järgi ja kangutas ukse lahti. Kaitsja rõhutab, et kummiheebli võtmine ja selle kasutamine toimus kannatanu teadmisel. Kaitsja arvates ei tulene tuvastatud asjaoludest maakohtu järeldus, et majja siseneti heebli abil ust lõhkudes, kuna süüdistatavad ei lõhkunud ust ja tõendid selle kinnitamiseks puuduvad. 5 Lisaks puuduvad kaitsja hinnangul tõendid, et süüdistatavad oleksid üldse kannatanu majja sisse tunginud ja vägivalda kasutades asju ära võtnud. Kaitsja leiab, et E. K. ütlused, et „P. tuli kirvega minu juurde“ ei kinnita röövimise objektiivse koosseisu olemasolu. Kaitsja arvates ei saanud M. M.R M.R-i kutse peale leida maja koridoris olevat kirvest, arvestades, et kannatanu tõmmati trepist alla, ta kukkus ja sündmus toimus pimedas. Lisaks märgib kaitsja, et puuduvad tõendid ka selle kohta, et M. M.R oleks majja sisenenud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et M. M.R oleks kannatanut ähvardanud. Kaitsja leiab, et kannatanu välja tõmbamine ei ole käsitletav vägivalla röövimise objektiivse koosseisutunnusena ning lisaks võttis M. M.R rahakoti ja telefoni ära pärast kannatanu kukkumist, mistõttu ei olnud see seotud vägivallaga. M.R-i kaitsja K. Vedro apellatsioon M.R-i kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas ning palub saata kriminaalasja tagasi esimese astme kohtule arutamiseks või teha uus otsus, millega kergendada M.R-ile mõistetud karistust. Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 339 lg 1 p 7, Riigikohtu lahend 3-1-1-27-08). Kaitsja on seisukohal, et M.R-ile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja isiku süüle. Kaitsja viitab
lg-le 2 ning märgib, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa M.R-ile tingimisi vangistust või üldkasulikku tööd kohaldada. Kaitsja juhib tähelepanu, et M.R ei ole kuritegu toime pannud katseajal, eelmise katseaja on läbinud rikkumisteta, on soovinud asuda tööle kahjude hüvitamiseks ja teha üldkasulikku tööd. Kaitsja hinnangul tingib kahetsuse avaldamine ja süü tunnistamine tegude tähendusest arusaamist ja vastutuse võtmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. M. M.R-i kaitsja leiab, et M. M.R-i süüditunnistamine röövimise toimepanemises on põhjendamatu ning taotleb kvalifitseerida tema poolt toimepandu
Apellant leiab, et M. M.R-i käitumises puudub röövimise objektiivne süüteokoosseis, kuna vägivalda röövimise koosseisulise asjaolu mõttes ei ole ta kannatanu suhtes rakendanud ning telefoni ja rahakoti kannatanult võttis ta pärast seda kui kannatanu kukkus. Nende esemete võtmine ei olnud seotud vägivallaga. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud põhjendused ei anna alust selle rahuldamiseks. M. M.R ja M.R mõlemad on süüdi tunnistatud kannatanute E. K. ja L. K. suhtes toimepandud röövimises. Antud kriminaalasja lahendati maakohtus lühimenetluses, see tähendab kogu toimiku materjalide alusel. Maakohtus tunnistasid mõlemad süüdistatavad kõigis kuritegudes ennast süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. M. M.R tegi vaid täpsustuse, et röövimise episoodis ei olnud kirves tema käes. Ka süüdistatavate kaitsjad nõustusid röövimise süüdistuse põhjendatusega täpsustades vaid mõningaid asjaolusid (kohtuistungi protokoll, 2 kd, tl 189-191). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul on kandvateks tõenditeks kannatanute E. K. ja L. K. ütlused toimunu asjaolude kohta. E. K. ütluste kohaselt 07.11.2009 kella 02.45 paiku 6 kuulis ta kolistamist ümber maja. Välisukse taga oli võõras mees kes palus ukse avada. Kannatanu tahtis hakata ust lukust lahti keerama, kuid lukk ei keeranud. Peale seda võttis sissetungija garaaži eest kummiheebli ja kangutas väljastpoolt ukse lahti. Koheselt tõmbas kangutaja ta uksest välja trepist alla jalamati peale maha, kuhu kannatanu kukkus kõhuli. Sellele järgnevalt kutsus tõmbaja P. –nimelise kaaslase appi. Teine isik tuli kirvega kannatanu suunas. Kirves kuulus kannatanule, mis asus koridoris ukse taga. Kannatanu pikalitõmbaja võttis temalt rinnust kinni ja küsis raha. Mees kobas kannatanu taskud läbi ja võttis sealt rahakoti ja mobiiltelefoni. Mees, kes hoidis kirvest käes, seisis samal ajal kannatanu juures, hoidis seda kannatanu pea juures ja lubas maha lüüa. Kannatanu hüüdis naist appi. Kui naine tuli, pani kirvega mees selle naise kaela peale. Naine karjus poissi appi, mille peale mõlemad tundmatud jooksid ära ( 2 kd, tl 92-94). Kannatanu L. K. ütluste kohaselt kuulis ta koridoris müdinat, mees karjus midagi. Koridoris nägi kannatanu, et mees oli trepil ja tema kõrval seisis üks mees, kellel oli käes nende koridorist võetud kirves. Nimetatud mees vajutas tema (L. K.) pea alla ja teise käega hoidis kirvest tema kaela kohal. Kannatanu sõnade kohaselt hõikas ta, et poiss tule appi ja võta püss kaasa. Sellepeale laskis tundmatu kannatanu lahti, viskas kirve maha ja jooksis ära (2 kd, tl 90-91). Süüdistatavate endi ütlused on toimunu asjaolude kohta olnud muutlikud. M.R on kahtlustatavana ülekuulamisel 18.11.2009 andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta 06.11.2009 piisavalt purjus ning ei oska öelda, miks nad koos Meigoga E. K. maja ukse taha läksid. M.R-i ütluste kohaselt ei saanud kannatanu ust lahti ning palus, et ta võtaks hoovil seisva sõiduauto pagasiruumist peenikese heebli ja suruks ust kõrvale, et kannatanu saaks seestpoolt kirvega luku lahti teha, kuid uks lahti ei läinud. Kannatanu ütles, et proovib veel võtmega ning siis uks avanes. E. K. tuli uksele ja tema (M.R ) tõmbas kannatanu trepile pikali. Kannatanul oli käes kirves, mille ta ära võttis. Meigo pani jala kannatanu kaela või õla peale ja küsis raha. Tema (M.R ) vaatas üle ukse majja sisse, käes oli tal kirves. M.R nägi kannatanu naist tema poole tulemas. M.R kinnitas, et ta E. K. naist kirvega ei ähvardanud. M.R keeras naist nähes kohe ringi ja nägi, et E. K. juures Meigot enam ei olnud. Jooksis maantee suunas ja jõudis Meigole järele. Meigo ütles, et võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni ja rahakoti koos rahaga. Seejärel läksid nad X korterisse ja jäid sinna magama. Mõne aja pärast tulid politseinikud ja nad peeti kinni (1 kd, tl 198-200). Ülekuulamisel 08.11.2009 M.R aga üldse eitas igasugust puutumust E. K. röövimisse (2 kd, tl 102). M. M.R-i 03.11.2009 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt kannatanut kirvega keegi ei ähvardanud. Kannatanu käskis ise ukse lahti kangutada, kuna lukk ei keeranud. Samuti käskis kannatanu auto pakiruumist võtta heebel. Vend (M.R ) selle ka võttis, avas ukse ja tõmbas E. K. trepile pikali. Tema ( M. M.R) võttis rahakoti ja telefoni. Naist nad samuti kirvega ei ähvardanud (1kd, tl 127). Ülekuulamisel 08.11.2009 rääkis M. M.R, et jõid vennaga ning ei oska öelda, miks nad E. K. elukohta läksid. M. M.R-i ütluste kohaselt kannatanu ise palus ukse heebliga neil lahti teha. Veiko tõmbas jõuga kannatanu pikali majast välja ning viimane kukkus. Tema (M. M.R) võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni ja rahakoti. Majja sisenemist ta eitab (2 kd, tl 105-107). Nagu eelpoolöeldud, maakohtus mõlemad süüdistatavad oma süüd tunnistasid. Ringkonnakohus leiab, et sellistele muutlikele ütlustele ei ole võimalik kohtuotsust rajada ning nõustub maakohtuga, et lähtuda tuleb kannatanute ütlustest. Seda enam, et süüdistatavad mõlemad olid tugevas joobes ning ringkonnakohus ei pea eluliselt usutavaks, et kannatanu E. K. , avastades, et öisel ajal on keegi võõras ukse taga, ise soovib et see isik aitaks tal oma maja ust jõuga avada. Ringkonnakohus leiab, et puudub igasugune põhjus, miks kannatanud peaksid andma M. M.R-i ja M.R-i süüstavaid ütlusi, samuti olid kannatanud mõlemad kained ning adusid toimunut ringkonnakohtu arvates adekvaatselt. Seega, tulenevalt kannatanute ütlustest leidis tõendamist, et M.R avas kannatanu ukse kummiheebli abil, tõmbas kannatanu trepile pikali. Samuti leidis tõendamist, et kannatanuid ähvardati kirvega. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest süüteokoosseisu seisukohalt ei oma tähtsust, kes konkreetselt kirvega kannatanuid ähvardas, oluline on et kirves oli ühe süüdistatava käes ning kannatanud tajusid selles ähvardust. Alusetu on väide ka sellest, et majja sisenemist ei toimunud, kuna süüdistatavate käes oli kirves, mis asus majas sees ukse taga. Samuti ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et kannatanu L. K. oleks kirvega ähvardatud õues, kuna kannatanu ütlustest ei nähtu et ta oleks sündmuskohale jõudes majast 7 väljunud. Sellele järgnevalt võttis M. M.R kannatanu E. K. taskust rahakoti ja mobiiltelefoni. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt on tõendatud, et M.R ja M. M.R tungisid kummiheebli abil kannatanu E. K. majja, kasutasid tema suhtes vägivalda (kannatanu pikalitõmbamine) ning hõivasid tema vara. Ringkonnakohus leiab, et vara hõivamine oli vaieldamatult seotud vägivallaga, kuna eelnevalt oli kannatanu trepile pikali tõmmatud, seejärel nõuti raha ning kasutades kestvat vägivalla toimet, hõivas M. M.R maaslamava kannatanu taskust rahakoti ja telefoni. Eeltoodust lähtuvalt on M. M.R-i ja M.R-i süü röövimises õigesti kvalifitseeritud, mistõttu sellekohane apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. M.R-i kaitsja apellatsioonis väidab, et maakohtu otsus on ebaõige ja põhjendamatu M.R-ile mõistetud karistuse osas (KrMS § 338 p 4) ning kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme (KrMS § 338 p 3, 339 lg 1 p 7). Kaitsja vaidlustab M.R-ile mõistetud karistuse asendamata jätmise üldkasuliku tööga. Kaitsja arvates ei ole kohus tegelikult lähtunud karistuse mõistmisel M.R-i süü suurusest ja tema isikust. Samuti ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks ei saa tingimisi karistust või üldkasulikku tööd M.R-ile kohaldada. Kaitsja leiab, et M.R-ile mõistetud karistust võiks kergendada. Samas aga märgib kaitsja, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et M.R-ile ei ole karistuse mõistmist piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et M.R-i kaitsja etteheited maakohtule, et piisavalt ei ole põhjendatud M.R-ile mõistetud karistust, mistõttu tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1 p 7), on alusetud. Karistuse mõistmisel juhindub kohus
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest, s.t lähtub isiku süü suurust, tuvastatud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, samuti arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodud põhimõtetest on maakohus ka lähtunud ning karistuse mõistmisel arvesse võetavad tuvastatud asjaolud kohtuotsuses ka välja toonud (kohtuotsus, 2 kd, tl 214-215). Ringkonnakohus märgib, et kaitsja mittenõustumine kohtu poolt karistuse mõistmisel tuvastatud asjaoludega arvestamisega ei tähenda, et maakohtu otsus on põhjendamata ning oleks võimalik rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Ringkonnakohus osundab, et M.R-ile on mõistetud kuritegude kogumi eest
lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks lugemisega 3 aastat vangistust, mis on
Kandmisele kuuluv karistus on aga veelgi väiksem ( 2 aastat vangistust), tulenevalt lühimenetluse sätetest. Apellant märgib, et kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei saa tingimisi karistust või üldkasulikku tööd M.R-ile kohaldada. Seejuures tuuakse positiivsete asjaoludena ära asjaolu, et tegu ei ole toime pandud katseajal, eelmise katseaja läbis ta rikkumisteta, samuti soovis ta vabaduses asuda tööle, et hüvitada tekitatud kahjud ning teha üldkasulikku tööd. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud väide ei anna alust M.R-i talle mõistetud karistusest tingimisi vabastada või siis asendada see üldkasuliku tööga. Käesolevas asjas on M.R süüdi tunnistatud viie kuriteo toimepanemises, millest üks on esimese astme kuritegu. Varem on teda kriminaalkorras kahel korral karistatud, korduvalt on ta toime pannud väärtegusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvesse võtnud M.R-i poolt süü tunnistamise ja kahetsuse avalduse, mistõttu pidas võimalikuks karistada teda 3 aastase vangistusega. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaitsja argumendid niivõrd kaalukad, mis võimaldaksid M.R-i talle mõistetud karistusest vabastamist. Puutuvalt üldkasuliku töö mittekohaldamisse tuleb märkida, et antud küsimus ei olnud maakohtu istungi protokolli kohaselt kohtuliku uurimise esemeks. Kaitsja on vaid kohtulikes vaidlustes üldsõnaliselt märkinud, et kaitsealune on talle avaldanud, et tahaks teha üldkasulikku tööd (2 kd, tl 189-191). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjendused koos maakohtu poolt karistuse mõistmisel toodud asjaoludega välistavad M.R-i suhtes mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamise ning tal tuleb mõistetud karistus reaalselt ära kanda. 8 Maarika Kuusk Aarne Sarjas 9 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.