Obsah (7)

§ 184§ 199§ 64§ 68§ 56§ 331§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-8998 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 6 aasta vangistusega ja

§ 199

lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti D.

Mezentsevi liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ajavahemikus 20.10.2009 kuni 31.03.2010 ja ajavahemikus 04.02.2013 kuni 06.02.2013, s.o 5 kuud 16 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates kinnipidamisest 26.04.

1. 1.
2. Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. 1.
3. Riigikohtu 12.12.2014 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2014 otsus D. Mezentsevi kriminaalasjas osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 27.03.2014 otsus D. Mezentsevile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse,

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse,

§ 68

lg 1 järgi mõistetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning

§ 184

lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel Tartus XXX asuvast ja kaasomandis olevast kinnistust D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise osas. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 1.3. Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2015 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 27.03.2014 otsus osaliselt, s.o Tartus XXX asuva ja kaasomandis olevast kinnistust D. Mezentsevile kuuluva 1/6 osa laiendatud konfiskeerimise osas, D. Mezentsevile

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistuse,

§ 64

lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse,

§ 68lg 1 järgi loetud ärakandmisele kuuluva karistuse osas.

Tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti D. Mezentsevile

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 8 aastat vangistust.

Kuritegude

§ 184lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 kogumi eest mõisteti D.

Mezentsevile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud 16 päeva ja D. Mezentsevi kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. D. Mezentsevi karistuse kandmise alguseks loeti 26.04.

1. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu 27.03.2014 otsus muutmata. 1.
2. Karistuse kandmise aja lõpp 09.11.
4. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määrusega jäeti D. Mezentsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
5. Kohtuistungi toimumise ajaks oli D. Mezentsev mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 6 aasta 7 kuu, s.o üle 1/
6. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX , Tartu. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt on kinnipeetava sissekirjutus ema juures aadressil XXX Tartus, kuhu soovib ka vabanemisjärgselt elama asuda. Tegemist on 2-toalise remonti vajava keskküttega korteriga ning elamistingimused head. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemisjärgne elukoht aadressil XXX Tartus kuulub isiku emale I.M. le, kes on andnud nõusoleku, et isik asub tema juurde elama. Rahvastikuregistri andmetel teisi inimesi seal ei ela. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Rehabiliteerivates tegevustes osalus on valdavalt positiivne. Isik on vangistuse jooksul ajavahemikul 26.08.2013-10.12.2013 läbinud riigikeeleõppe B2 tasemel eksamitulemusega 95% protsenti võimalikust punktisummast. Valdab vabalt riigikeelt kirjas ja kõnes. Ajavahemikul 03.09.2015-22.06.2017 on omandanud põhihariduse. Ajavahemikul 29.05.201711.07.2017 on läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Ajavahemikel 10.07.201730.09.2017 ja 22.04.2019-31.07.2019 on osalenud majandusabitöödel. Ajavahemikul 13.02.2018 -12.03.2018 on läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk. 01.08.2019 on läbinud Viha ja kriitika" töövihiku analüüsi. Ajavahemikul 03.09.2018 - 12.06.2019 on omandanud keevitaja eriala. Iseloomustused programmide kohta on positiivse alatooniga, samas iseloomustatakse teda kui oma tõekspidamistes paindumatut isikut. Maakohus tunnustab kinnipeetavat edusammude eest ning neist nähtub teatav motivatsioon oma käitumise muutmiseks. 2 2.
2. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. D. Mezentsevi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib ta teist korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. Käesolevat vangistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis isiku poolt, kes on varem toime pannud samalaadse kuriteo. Samuti salajaste varguste eest grupis sisse tungimisega, isikuna, kes on varem toime pannud samalaadse kuriteo. Kasvanud on ühiskonnaohtlikkus, samas on langenud vägivaldsusaste. Kuritegude toime panemise põhjusteks on olnud puudulikud probleemilahendusoskused, kuritegelikud hoiakud, impulsiivne käitumine, sõltuvust tekitavate ainete tarbimine, majanduslikud raskused - soov saada majanduslikku kasu, võimalik grupi mõju. Eelnev viitab kinnipeetavas juurdunud pikaajalistele kuritegelikele käitumismallidele, millest vabanemine nõuab tõsikindlat veendumust ning põhjalikku tööd enesega. Selles peitubki uute kuritegude toimepanemise oht. 2.
3. Kinnipeetav avaldas, et tal ei ole narkosõltuvust, ta ei tarvita narkootikume ega suhtle isikutega, kes narkootikume tarbivad või käitlevad. Maakohtu hinnangul sellega nõustuda ei saa. Vangistusasutuse iseloomustusest nähtub, et viimati proovis ta narkootikumi enda sõnul päev enne kinnipidamist
4. aastal. Amfetamiini proovinud mõned korrad (umbes 5 korda). Proovis enda sõnul ka ühe korra kanepit. Süüdlase sõnul pole narkokuritegude toimepanemine olnud seotud sõltuvuse rahuldamisega, vaid pigem majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ei saa jätta märkimata, et isik viibib kinnipidamisasutuses, kus narkootikumid ei olegi kättesaadavad, seega kainus on vangistusega paratamatult kaasnev ega kõnele üheselt isiku piisavast tahtejõust narkootikumidest hoidumiseks. Vangistustoimiku kohaselt on D. Mezentsevi uriinis
5. aastal leidunud sünteetilise kannabinoidi metaboliidid. Vabaduses on kahjuks narkootilised ained veelgi kättesaadavad ja eksisteerib tõenäosus, et süüdlane võib nende tarbimist jätkata eriti ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel. Juhul, kui süüdlase elus toimub tagasilangus, ei ole välistatud järjekordsete uute kuritegude toimepanemine. Seda enam, et üheselt selge pole ka see, milliseid tegevusi kinnipeetav kavatseb vabaduses ette võtta joovastavatest ainetest hoidumiseks. 2.
6. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud tingimus kinnipeetava puhul paraku täidetud pole. Taotluse kohtusse jõudmise ajal oli kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, tänaseks on üks neist kustunud. Kehtiv distsiplinaarkaristus on aga määratud alles hiljuti 03.06.2019 ning põhjuseks on füüsiline rünne või selle otsene oht. Kuigi karistus – kartser 2 päeva – määrati tingimisi 2-kuulise katseajaga iseloomustab see toimepandud rikkumist ehk teisisõnu polnud tegemist väheohtliku üleastumisega, vaid siiski tõsise rikkumisega. Lisaks viitab nimetatud fakt sellele, et süüdlase vägivaldsus ei pruugi olla sugugi vähenenud hoolimata läbitud sotsiaalprogrammidest. Ehkki kehtivaid distsiplinaarkaristusi on vaid üks, iseloomustab süüdlase tervet vangistusaega pidev reeglite rikkumine. Siit saab teha vaid ühe järelduse, et kui D. Mezentsev ei suuda või ei taha kinni pidada reeglitest range järelevalvega kinnipidamisasutuses, siis ilmselt pole ta suuteline reeglitest ka vabaduses kinni pidama. 2.
7. Maakohus on seisukohal, et esinevad mitmed positiivsed asjaolud, mis toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid samas esinevad ka negatiivsed asjaolud, millest tulenevalt ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel veel põhjendatud. D. Mezentsev on varasemalt korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, mis näitab, et isikus on sügavalt juurdunud õigusvastane käitumismuster. Isiku käitumine on pikalt olnud 3 impulsiivne ja tema probleemide lahendamise oskus puudulik, mis on tinginud isiku poolt aastate jooksul mitmete seadusrikkumiste toimepanemise. 2.
8. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Maakohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegude toimepanemiseta. Määruskaebus
9. Tartu Maakohtu 13.12.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Mezentsev, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada D. Mezentsev tingimisi ennetähtaegselt. Kokkuvõtlikult leitakse määruskaebuses järgmist. Süüdimõistetu leiab, et maakohtu määrus tugineb ebaõigetele andmetele. Süüdimõistetu toob välja, et ta õpib nüüd Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ning vabaduses viibimine aitaks kaasa õppimisvõimalustele. D. Mezentsevil on vabaduses olema kindel elukoht, töökoht ja lähedaste toetus, uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17%. Otstarbekas on süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt, sest siis säilib vabaduses tema üle kontroll, mida varasemalt tema osas kohaldatud ei ole. Vanglas viibib süüdimõistetu esimest korda, mitte 3-ndat ning varem on ta karistatud Soome Vabariigis, mis nüüdseks on aegunud ning millel ei ole õiguslikku tähendust. Seejärel karistati süüdimõistetut avaliku korra rikkumise eest, millise karistuse kandis süüdimõistetu arestimajas, mitte vanglas. Ka see on aegunud ja kustunud. D. Mezentsevi suhtes kehtib 1 kriminaalkaristus, mida ta kannab esmakordselt vanglas. Kui süüdimõistetul oleks probleeme narkootikumi sõltuvusega, kannaks ta karistust vastavas osakonnas vanglas. Ka majandusliku raskuse tõttu ei ole ta kuritegusid toime pannud, sest enne vangistust oli ta kontol MTA poolt kinnitatuna ausalt teenitud raha 23 000 eurot ja ta omas 2 autot. Ka on olemas süüdimõistetul korter, mida ta saab vabanedes välja üürida, sest läheb ema juurde elama. Vangla on oma valede andmetega eksitanud kohut. Süüdimõistev kohtuotsus selle kohta, et süüdimõistetu vanglas narkootikume tarvitab, puudub – kriminaalmenetlus lõpetati. D. Mezentsev annab ülevaate talle määratud distsiplinaarkaristusest, millega ta rahul ei ole. Mõistetud karistus on sümboolne. Süüdimõistetu on esitanud mitmeid lisasid distsiplinaarkaristuse ja kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad küll mõned määruskaebuses toodud argumendid tähelepanu, kuid see ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt välja toodud ja arvestatud positiivsete asjaolude veelkordne ülekordamine ei anna neile asjaoludele täiendavalt kaalu. Kohtud on teadlikud, et süüdimõistetul on vabaduses elukoht, võimalus asuda tööle ning lähedaste toetust. Küll ei ole tegemist olnud asjaoludega, mis oleksid ära hoidnud kuriteo toimepanemise. Puudub alus arvata, et käesolevalt oleks nendel asjaoludel süüdimõistetu käitumisele täiendav teistsugune mõju. 4 Süüdimõistetu toob välja, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17% ehk väike. Vangla iseloomustuses välja toodud uute kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsent ei kuulu arvestamisele ning maakohtule selle arvestamata jätmist ette heita ei saa. Ringkonnakohus on ka varasemates lahendites märkinud (näiteks Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170) ja peab siinjuures taaskord üle kordama, et vangla kõnealust riskihinnangut ei saa ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentides väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis, jms). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. (Tartu Maakohtu 15.03.2017 määrus asjas nr 1-09-2625, p 11; 16.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja 25.05.2017 määrus asjas nr 1-13-7295, p 14) Nagu märgitud, ei ole vangla oma hinnangut mingil moel põhistanud. Seetõttu ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks asjaoluga, mida tuleks arvestada ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Samale seisukohale on viidatud ka Riigikohtu lahendis asjas nr 1-0914104, p-des 26-
12. Seega ei ole viidatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosus asjaolu, mida arvestada. Süüdimõistetu leiab, et teda on otstarbekas vabastada ennetähtaegselt. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et süüdimõistetu vabastatakse siiski formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetusel. Küll on õige süüdimõistetu väide, et tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus, mille alusel ta käesolevalt vangistust kannab. Tulenevalt sellest tuleb jätta välja maakohtu määrusest põhistused seoses sellega, et isikut on korduvalt karistatud ning ta viibib mitmendat korda vangistuses. Tegemist on arhiveeritud karistustega. Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (RKKKo-d asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka juhtudele, kui arutluse all on karistuse mõistmise eripreventiivne aspekt

§ 56lg 1 ls 2 alt 3 tähenduses.

(RKKKo asjas nr 3-1-170-16, p 9) On õige, et süüdimõistetul ei ole vangistuses diagnoositud sõltuvusprobleeme seoses narkootikumidega. Tutvudes vangla kodulehel oleva informatsiooniga seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni programmidega õigusrikkujatele nähtub, et eluviisitreening, mille ka süüdimõistetu on vangistuses läbinud, on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele/sõltlastele ja hasartmängusõltlastele, kelle puhul sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist. Üld-eesmärgiks on muuta sõltuvust tekitavate ainete tarvitamist. Maksimumeesmärk on lõpetada ainete tarvitamine ja/või hasartmängude mängimine ning vähim eesmärk on kontroll tarvitamise/mängimise üle. Seega vangla siiski on leidnud, et süüdimõistetul on probleeme. Küll tuleneb ka vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu on narkootikumidega seotud tegusid toime pannud pigem majandusliku kasu eesmärgil. Nüüd väidab süüdimõistetu, et ta ei ole tegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, olles ise ka seejuures aeg ajalt tarvitaja. Süüdimõistetu poolt väljatoodu ei ole veenev, sest inimene, kes saab majanduslikult hästi hakkama, ei paneks toime ka vargusi, mille eest muuhulgas ta ka käesoleval ajal vangistust kannab. Ka on teatud mõttes õiged süüdimõistetu viited sellele, et puudub süüdimõistev kohtuotsus selle kohta, et süüdimõistetu oleks süüdi mõistetud vangistuses narkootiliste ainete 5 tarvitamise eest. Samuti ei nähtu, et süüdimõistetut oleks sellise teo eest distsiplinaarkorras karistatud. Kinnituseks on süüdimõistetu esitanud lisana kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse, millest nähtub, et KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel on lõpetatud D. Mezentsevi suhtes kriminaalmenetluses

§ 331

järgi (kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine ja arsti ettekirjutuseta tarvitamine). Seega ei saa asuda tõsikindlalt seisukohale, et vangistuses oleks leitud D. Mezentsevi uriinist narkootiliste ainete jääke. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad edutuks ka süüdimõistetu argumendid ning nende ilmestamiseks esitatud lisad seoses distsiplinaarkaristuse määramisega. Süüdimõistetul on käesoleval ajal 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud füüsilise ründe või selle otsese ohu eest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi (mis ei ole küll karistusseadustik, aga täitmiseks sisuliselt alati kohustuslik) on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud nõuetekohane. Lisaks, kui süüdimõistetu ei ole rahul talle määratud distsiplinaarkaristusega, siis ei ole selle vaidlustamise koht ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine, vaid selleks on ette nähtud eraldi menetluskord. Distsiplinaarkaristuse näol on tegemist haldusaktiga ning tulenevalt haldusmenetluse seadusest on kehtiv haldusakt täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-st 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kohtule ei nähtu, et distsiplinaarkaristust oleks vaidlustatud, seega on tegemist kehtiva haldusaktiga ja seda tuleb arvestada. Lisaks on maakohus käsitlenud, miks ei saa määratud distsiplinaarkaristust vähetähtsustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole D. Mezentsevi puhul sobiv meede uute kuritegude maandamiseks ka kriminaalhooldus. See meede oleks põhjendatud isiku suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimeline oma käitumist muutma. Süüdimõistetu on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et tegemist on tema ainsa kehtiva karistuse aluseks oleva vangistusega, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist, on märkimisväärne. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 13. detsembri 2019 määrusest välja põhjendused seoses varasema karistatusega ning viidetega vanglas narkootikumide tarvitamisele, kuid muus osas jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 6