1-11-9226/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9226 Kohtukoosseis Tiit Z.L, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.H (D.H) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.H kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti), sh käibemaks 12,80 eurot, advokaat Valli Murdele tema poolt D.H-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista D.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. D.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „D.H 1-11-9226 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 21.09.2011 otsusega tunnistati D.H süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9 ja § 203 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 04.07.2011 ja lõpp 04.10.
9. Tartu Maakohtu 05.10.2012 määrusega jäeti D.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus märkis, et D.H puhul on positiivne vangistuses sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine ja majandusabitöödel töötamine. Samas ei ole nimetatud positiivsed asjaolud piisavad, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetada. Maakohtu määruse kohaselt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral ning ühel korral on ta alaealisuse tõttu ka karistusest vabastatud. Ta on olnud varasemalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud täita sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu on karistus täitmisele pööratud. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras. Sellest nähtub maakohtu hinnangul, et eelnevad süüteod, nende eest mõistetud karistused ja kohaldatud mõjutusvahend ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on oma õigusvastast käitumist jätkanud. Ka käesolevast vangistusest on süüdimõistetul viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest tuleb järeldada, et ta ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkanud kehtestatud reeglite rikkumist ka vangistuses. Eeltoodu tõttu puudus maakohtul piisav veendumus, et süüdimõistetu suudaks ka praeguse ennetähtaegse vabanemise korral oma käitumist piisavalt kontrollida ja jätkata elu seadusekuulekalt. Maakohus pidas kaheldavaks, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi, arvestades asjaolu, et varasemalt on ta käitumiskontrolli nõudeid juba rikkunud ning ka vangistuses ei ole ta suutnud alluda sisekorrale. Maakohus märkis, et kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Kuna käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhuks ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ega sissetulekut ning tema suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi nõudeid, on maakohtu hinnangul süüdimõistetu majanduslikust olukorras tulenev kuriteorisk jätkuvalt kõrge ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist kindla elukoha ja toetavate lähisuhete puudumine, millest viimane loob soodsa olukorra negatiivset mõju avaldavate tuttavatega suhtlemise jätkamiseks, mis on süüdimõistetu õigusvastast käitumist ilmselt mõjutanud ka varasemalt, arvestades grupiviisiliste süütegude toimepanemist. Kindla elukoha puudumine soodustab maakohtu hinnangul nii varasema hoolimatu eluviisiga jätkamist kui ka välistab sisuliselt ennetähtaegse vabastamise võimaluse, arvestades seda, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid, sealhulgas elama kindlas elukohas, kust kriminaalhooldajal oleks võimalik temaga kontakti saada. Eeltoodud asjaolude tõttu leidis maakohus, et D.H katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud, kuna süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta tema vabastamisjärgsed elutingimused, vangistuse aegne käitumine ega ka jätkuvad kuriteoriskid. Samas oli maakohus seisukohal, et süüdimõistetule tuleks anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta asemel juba kuue kuu pärast. Nimetatud aja jooksul tuleks D.H maakohtu hinnangul vangistuses näidata, et ta on ka tegelikult oma suhtumist varasemasse käitumisse muutnud, soovib elada -2- seadusekuulekalt ning suudab kinni pidada temale seatud reeglitest. Samuti tuleks süüdimõistetul tegutseda oma vabastamisjärgsete elutingimuste korraldamisega, et tagada endale vabaduses kindel elukoht ja võimalusel ka garanteeritud töökoht. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu D.H kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja arvates omistas maakohus liiga suurt tähtsust D.H poolt toimepandud kuriteo asjaoludele ning sellele, et nimetatud kuritegu on toime pandud ennetähtaegselt vangistusest vabanemise katseaja jooksul. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus täielikult arvestamata, et kaitsealune pärineb perekonnast, kus peale tema oli ema ülalpidamisel veel kuus last ning kaitsealune ei tunne oma isa ning ei tea temast midagi. Kaitsja märgib, et süüdimõistetu vanaisa sõnul puudub D.H püsivus ja sihikindlus ning probleemid tekkisid seetõttu, et poisi kasvatamisele pole lapsepõlvekodus piisavalt tähelepanu pööratud. Kaitsja arvates väärib tähelepanu, et vangistuse kandmise jooksul ei ole keegi lähedastest kordagi kaitsealust külastanud. Nimetatu viitab sellele, et tegemist on isikuga, kes ei ole suutnud ühiskonnas sotsialiseeruda. Seetõttu vajab ta kaitsja arvates tugevat sotsiaalset ja psühholoogilist abi, mida vangla tingimustes kaitsealusele tagada ei ole võimalik, sest tulenevalt vangistusseaduse põhimõttest ei seisne vangistuse eesmärk isiku ümberkasvatamises. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt tähelepanu pööranud sellele, et D.H ei ole agressiivne, tema enesevalitsemine on hea ning tema käitumisstiilis esinenud impulsiivsus on pigem seotud alkoholi kuritarvitamisega. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud, et D.H on motiveeritud vabanemisel resotsialiseerumisele, mida kinnitab kaitsealuse soov osaleda vabaduses sotsiaalprogrammides. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud ka seda, et kaitsealune on põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused ning ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu, sest sai aru, et alkoholi liigtarvitamise pärast on ta eelnevad aastad sisuliselt kaotanud. Kaitsja märgib, et süüdimõistetu ise on kindel, et suudab vabaduses normaalsesse ühiskonda sulanduda. Kaitsja arvates oleks maakohus pidanud arvesse võtma, et tegemist on üsna noore inimesega, kellel on tahtmist ja jõudu korraldada oma elu seaduskuulekalt. Sellega on maakohus määruskaebuse esitaja hinnangul rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7, sest kohtumäärus ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et D.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on D.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et D.H kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja D.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab erinevalt määruskaebuses esitatud seisukohast, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on isiku poolt toimepandud kuriteo asjaoludel ja senisel elukäigul oluline kaal ning maakohus on põhjendatult leidnud, et D.H iseloomustavad positiivsed asjaolud ei ole piisavad, et süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus peab küll D.H resotsialiseerimiseesmärki oluliseks, ent leiab tema senist elukäiku ja korduvalt toimepandud kuritegusid arvestades, et -3- seda eesmärki täidab praegu kõige paremini karistuse kandmine vangistuses, kuna esineb suur risk, et D.H ei suudaks vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täita. Ringkonnakohtu hinnangul jäävad D.H ubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda paljasõnaliseks, kuna D.H ei ole ka oma käitumisega vangistuses tõestanud, et ta suudaks kehtestatud korrast kinni pidada. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad D.H distsiplinaarkaristused asjaolule, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidada.
12. Ringkonnakohus märgib ka, et isiku karistamise aluseks on KarS § 56 järgi isiku süü ning D.H-le karistuse mõistmisel on juba õiguskorra kaitsmise huvide kõrval arvestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid D.H ennetähtaegset vabastamist – vastupidi, nii senised kuriteod kui ka kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses viitavad hoopis sellele, et D.H poolt katseajal käitumiskontrolli nõuete järgimine ei ole tõenäoline. Ka kehtivaid distsiplinaarkaristusi arvesse võttes on ringkonnakohtul alust kahelda ka määruskaebuses esitatud väites, et süüdimõistetu on põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks D.H pikema perioodi jooksul vangistuses reeglitest kinni pidades näidata, et ta suudaks ka vabaduses õiguskuulekalt elada.
13. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka määruskaebuses nimetatud muud asjaolud, sh süüdimõistetu raske lapsepõlv, alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks ning tema senine elukäik ja tema poolt korduvalt toimepandud kuriteod viitavad hoopis sellele, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna on suur. D.H on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud ning praegu kannab ta karistust katseajal toimepandud omavolilise sissetungi, asja rikkumise, omastamise ja varguse eest. Kuna D.H-le seni mõistetud karistused, sh varasemalt mõistetud vangistus, ega ka kriminaalhooldus ei ole teda seni mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma, puudub ringkonnakohtul veendumus, et vanglas sotsiaalprogrammi läbimine ja D.H lubadused edaspidi õiguskuulekalt käituda oleksid piisavad tagamaks tema edaspidist õiguskuulekust.
14. Ringkonnakohus peab küll tunnustusväärseks, et D.H käitumises on vangistuses toimunud positiivseid muutusi, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ning avaldanud soovi edaspidi õiguskuulekalt käituda, kuid leiab, et D.H suhtes esinevad negatiivsed asjaolud (korduvalt kriminaalkorras karistatus, senistest karistustest, sh mõistetud vangistusest hoolimata kuritegude toimepanemise jätkamine, vanglas distsiplinaarkorras karistatus) ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et D.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Z.L Mati Kartau -4- Aarne Sarjas